Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 21.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-10600/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.09.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1518

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Renovum OÜ14042462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-10600

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

Viru Maakohus Kaire Pullerits 21. september 2021, Rakvere kohtumaja 2-21-10600 Renovum OÜ hagi L&R Teenused OÜ, A. L. ja S. R. vastu võlgnevuse nõudes 10 225,44 eurot Hageja: Renovum OÜ, registrikood: 14042462, asukoht: Tartu mnt 50, Tallinn, 10115 Harju maakond, e-posti aadress: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja, e-posti aadress: [email protected] Kostja I: L & R Teenused OÜ, registrikood: 14361760, asukoht: Õunapuu, Eipri küla, 46210, Väike Maarja vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress: [email protected] Kostja II: A. L., isikukood: xxxxxxxxxxx, xxx, xxx, xxxxx, xxx, Lääne – Viru maakond, e-posti aadress: xxx Kostja III: S. R., isikukood: xxxxxxxxxxx, asukoht: xxx, xxx, xxx vald, xxxxx Lääne-Viru maakond, e-posti aadress: xxx

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista L & R Teenused OÜ-lt, A. L.lt ja S. R.lt solidaarselt OÜ Renovum kasuks 21.03.2019 xxx AS ja L&R Teenused OÜ vahel sõlmitud liisingulepingu nr XXXXXXXX, xxx AS, A. L. ja S. R. vahel 21.03.2019 sõlmitud käenduslepingute nr XXXXXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevus 5022,97 eurot, intressivõlgnevus 396,09 eurot ja viivise võlgnevus 3122,97 eurot (periood 16.12.2019-09.11.2020), liisingueseme valduse tagasisaamise- ja realiseerimisega seotud kulud 560 eurot, rahaline hüvitis 118,82 eurot ja leppetrahv 1004,59 eurot.

3.Jätta menetluskulud solidaarselt L & R Teenused OÜ, A. L. ja S. R. kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Renovum OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule 06.07.2021 hagi L&R Teenused OÜ, A. L. ja S. R. (kostjad) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 14.07.2021 menetlusse. Hagimaterjalid ja 14.07.2021 menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale I 14.07.2021 (14.07.2021 e-kirja teel kättesaamise kinnitus) ja kostjale III 21.07.2021 isiklikult AET-i vahendusel kätte toimetatud. Kostjale II on hagimaterjalid ja 14.07.2021 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud 21.07.2021 TsMS § 322 lg alusel. Kostjad II ja III ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile 23.08.2021 vastanud. Ka ei ole kostja I kohtu poolt määratud tähtajaks hagile 13.08.2021 vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi 2(4)

2-21-10600 tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 150 sätestab, et kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palub hagis kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 21.03.2019 xxx AS ja L&R Teenused OÜ vahel sõlmitud liisingulepingu nr XXXXXXXX, xxx AS, A. L. ja S. R. vahel 21.03.2019 sõlmitud käenduslepingute nr XXXXXXXX alusel tekkinud võlgnevuse summas 10 225,44 eurot (sh põhivõlgnevus 5022,97 eurot, intressivõlgnevus 396,09 eurot ja viivise võlgnevus 3122,97 eurot, periood 16.12.2019-09.11.2020, liisingueseme valduse tagasisaamise- ja realiseerimisega seotud kulud 560 eurot, hüvitis 118,82 eurot ja leppetrahv 1004,59 eurot), menetluskulud 1200 eurot (sh riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 600 eurot), menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 5022,97 eurot, intressivõlgnevus 396,09 eurot ja viivise võlgnevus 3122,97 eurot, periood 16.12.201909.11.2020, liisingueseme valduse tagasisaamise- ja realiseerimisega seotud kulud 560 eurot, hüvitis 118,82 eurot ja leppetrahv 1004,59 eurot. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu 3(4)

2-21-10600 tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 1200 eurot sh riigilõiv 600 eurot ning õigusabikulu 600 eurot ilma käibemaksuta (5 h x 120 eur). Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1200 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.