OÜ Aktiva Finants hagi M. V. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 3608.19 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3679.72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, Harju maakond, lepinguline esindaja Marek Aunver Kostja M. V. , isikukood XXX, elukoht xxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi M. V. vastu osaliselt.
2.Välja mõista M. V-lt (V, isikukood XXX) BB Finance OÜ ja kostja vahel 29.05.2017 sõlmitud laenulepingust nr 2101721129, 20.06.2017 sõlmitud laenulepingust 2101724084, 25.06.2017 sõlmitud laenulepingust 2101724900, 13.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 2101818296 ning 28.08.2019 sõlmitud laenulepingust nr 2101905677 tulenev põhivõlg kokku 892.92 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 114.90 eurot, kokku summas 1042.82 eurot OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks. Jätta rahuldamata hageja nõue intressi, lepingutasu ja kiirmakse teenustasu osas ning seaduses sätestatud määra ületavas viivise osas.
3.Välja mõista M. V-lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 892.92 eurolt) alates 21.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas) OÜ Aktiva Finants kasuks. 4.. Jätta menetluskulud 72,68% osas hageja OÜ Aktiva Finants ning 27,32% osas kostja M. V. kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 219.93 eurot ning mõista nimetatud summa M. V-lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja. Hagejalt kostja kasuks menetluskulusid nende puudumise tõttu välja ei mõisteta.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud
Tsiviilasi nr 2-21-101114 ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluse käik, poolte seisukohad, väited ja tõendid Hageja esitatud nõuded, väited ja tõendid
1.OÜ Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse (sellele eelnes maksekäsu kiirmenetlus) M. V. (V) vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 3608.19 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja järgmised laenulepingud:
1.1.29.05.2017 laenulepingu nr 2101721129, mille alusel sai kostja laenu summas 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 28.05.2017-13.05.2020.
1.2.20.06.2017 sõlmiti laenuleping nr 2101724084, mille alusel sai kostja laenu summas 600 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.07.2017-04.06.2020. Kuivõrd 20.06.2017 sõlmitud lepinguga refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevat laenu, on antud leping refinantseerimisleping. Laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist.
1.3.25.06.2017 sõlmiti laenuleping nr 2101724900, mille alusel sai kostja laenu summas 523 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 25.07.2017-09.06.2020. Kuivõrd 25.06.2017 sõlmitud lepinguga refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevat laenu, on antud leping refinantseerimisleping. Laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist.
1.4.13.09.2018 sõlmisid pooled laenulepingu nr 2101818296, mille alusel sai kostja laenu summas 309 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 13.10.2018–28.08.2021. Kuivõrd 13.09.2018 sõlmitud laenulepinguga refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevat laenu, on antud leping refinantseerimisleping. Laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist.
1.5.28.08.2019 sõlmisid pooled laenulepingu nr 2101905677, mille alusel sai kostja laenu summas 1594 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 27.09.2019–01.08.2024. Kuivõrd 28.08.2019 sõlmitud laenulepinguga refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevat laenu, on antud leping refinantseerimisleping. Laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-101114
2.Enne laenu väljastamist on kostja läbinud isikusamasuse tuvastamise. BB Finance OÜ andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 09.02.2020. Kuivõrd kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ning võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, ütles BB Finance OÜ kostjaga sõlmitud laenulepingud üles 10.02.2020. BB Finance OÜ loovutas 09.03.2020 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Laenulepingute põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on intressi võlgnevus kokku summas 2089.42 eurot (228.27 +717.67 + 622.33 + 196.10 + 325.05 = 2089.42, arvestus hagile lisatud).
3.Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101721129 sõlmimise eest on 11.28 eurot ja lepingutasu laenulepingu nr 2101905677 sõlmimise eest on 169.07. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingute nr 2101724084, nr 2101724900, nr 2101818296 sõlmimise eest on 0 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingutasu summas kokku 180.35 eurot, mida kostja tasunud ei ole.
4.Laenulepingu sõlmimisel avaldas kostja soovi kiirmakseteenuse kasutamiseks, et kiirendada makse liikumist (s.t saada kiiresti laenatud raha enda kontole). Kuivõrd hageja on arvestanud nõuet kostjale kasumlikumal moel, s.o arvestanud kõik kostja teostatud laekumised põhiosa katteks, nõuab hageja kiirmakseteenuse tasu. Vastavalt laenuandja hinnakirjale on kiirmakse teenustasu summas 15 eurot. Kostja on kiirmakse teenust kasutanud, kuid selle eest tasunud ei ole.
5.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale maksemeeldetuletusi saatnud, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid enne lepingu ülesütlemist tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 ning laenulepingute üldtingimuste punktist 15.2. Laenuandja on edastanud kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi kirju võla tasumiseks. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Laenulepingute alusel saadeti kostjale 7 tasulist kirja maksumusega 5 eurot. Lepingute kehtivuse ajal on sissenõudmisega seotud kulud summas 35 eurot (7 x 5 = 35).
6.Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 01.03.2021. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 395.60 eurot, viivisearvestus on esitatud.
7.Hageja palub eelneva põhjal kostjalt välja mõista võlgnevus 892.92 eurot, intress 2089.42 eurot, lepingutasu 180.35, kiirmakse teenustasu 15 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 395.50 eurot. Samuti palub ta mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 02.03.2021 kuni põhinõude summas 892.92 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht
8.Kostja palub oma vastuses jätta hagi osaliselt rahuldamata ning määrata tagastatavaks laenusummaks 892.79 eurot ehk põhinõue. Muus osas palub ta jätta hagi rahuldamata. Kostja kinnitab, et enne laenu väljastamist teostas BB Finance OÜ kostjale isikutuvastamise. Samas ei ole BB Finance OÜ teostanud kostjale maksevõime hindamist. BB Finance OÜ ei ole mitte ühegi laenulepingu sõlmimisel reaalselt hinnanud kostja võimet laen tagasi maksta. Küsitud ei 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-101114 ole mitte kordagi näiteks kontoväljavõtet. BB Finance OÜ andis kostjale täiendava tähtaja tasumiseks, mille jooksul kostjal ei olnud võimalik nõuet täita seoses riigis tekkinud olukorraga ning töötasu vähenemisega.
9.Kostja on võetud kohustuste eest teostanud tagasimakseid kokku summas 2433.21 EUR, vastusele lisatud konto väljavõtted. Väljavõtetest nähtub täiendavalt, et käesolevas hagis käsitletud laenulepingud ei olnud esimesed lepingud, mis kostja hagejaga sõlmis. 15.05.2017 on ta tagastanud eelnevalt võetud laenu, selleks et 14 päeva hiljem taas laenata 300 EUR. Kontoväljavõtetest lähtub, et esimesed kolm laenulepingut on sõlmitud nii lühiajaliselt üksteise järel ning kostja võttis ühe kuu jooksul välja rohkem laenu, kui ta 15.05.2017 tagasi maksis. Samuti on kontoväljavõtetest nähtav, et kostjal esines juba enne kahe viimase laenulepingu sõlmimist mitme kuu pikkusi makseraskusi korrektsete tagasimaksete teostamisel.
10.Kostja tunnistab laenu võtmist, kuid leiab, et hageja, asudes tarbijakrediidilepingus krediidiandjana tarbijaga võrreldes oluliselt tugevamal positsioonil, on rikkunud head pangandustava ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, millest tulenevalt tuleb tarbijakrediidilepingute taoline uuendamine – kostja laenukohustuste järjestikune korduv suurendamine tasumata kõrvalkohustuste võrra olukorras, kus kostjal oli korduvalt ja pikema aja vältel krediidisummade tagasimaksmisel raskusi – ning selleks sõlmitud tehingud lugeda heade kommetega vastuolus olevaiks ning seega lugeda sõlmitud lepingud tühiseks. Käesoleval juhul on kostja rikkunud juba selgelt seda laenulepingut, mis olid BB Finance OÜl temaga sõlmitud enne 25.06.2017, kuid hoolimata sellest väljastati talle veel kaks refinantseerimist. Selle informatsiooni alusel tehtud laenuotsused kahjustavad tegelikult klienti. BB Finance OÜ, olles teadlik kostja maksejõulisuse probleemidest, kasutas oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega andis makseraskustes Kostjale veelgi laenu juurde ning refinantseeriti eelnev leping koos intressidega. Kostja on juba alates 2017. aastast sattunud kiirlaenudest sõltuvusse. Seda näitab selgelt ka fakt, et kohe peale eelneva laenu tasumist võttis kostja kokku kolmes osas kuu aja jooksul kokku rohkem laenu, kui eelnevalt ära tasus. Viimase kahe refinantseerimise puhul on tagasimakse raskused ka juba ilmselgelt kontoväljavõttes näha. Seega on BB Finance OÜ käitunud vastutustundetult, kui sõlmis korduvalt uusi lepinguid makseraskustes kostjaga selleks, et suurendada laenu suurust veelgi ning tasaarveldada eelneva laenu põhinõuet ning intressi. Sellega asetas BB Finance OÜ makseraskustes oleva kostja veelgi raskemasse finantsolukorda.
11.Hageja märgib oma seisukohas kostja vastusele, et kostja ise on lepinguid sõlmides vastavate tasude tingimustes kooskõlastuse andnud. Tavapärane on raha laenamisel laenajale raha kasutamise eest tasuda intressi ning seetõttu hageja poolt intressinõudest loobumist eeldada on ennatlik. Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Pooled ei vaidle, et BB Finance OÜ ja kostja vahel on 29.05.2017 sõlmitud laenuleping nr 2101721129, 20.06.2017 sõlmitud laenuleping 2101724084, 25.06.2017 sõlmitud laenuleping 2101724900, 13.09.2017 sõlmitud laenuleping nr 2101818296 ning 28.08.2019 sõlmitud laenuleping nr 2101905677. Pooled ei vaidle, et hagejale on loovutatud BB Finance OÜ ja 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-101114 kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on laenu vastavalt hagis nimetatule saanud, kuid pole laenu laenulepingutes kokkulepitud maksegraafiku alusel laenuandjale kohaselt tagasi maksnud. Vaidlus on kahes küsimuses – millises summas on laenu kostja poolt tagasi makstud ning kas BB Finance OÜ rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.
14.Puutuvalt tagasimakstud summadesse on kohus kontrollinud hageja ja kostja esitatud konto väljavõtteid/tagasimakseid. Neist ilmneb, et tagasimakseid on 2017-2020 kostja ja K. V. poolt tehtud (v.a enne esimest ehk 29.05.2017 lepingut) 2433.08 EUR, mitte 2433.21 EUR nagu väidab kostja. Seega on kostja võlgnevus hageja põhinõude ehk kostjale üle kantud summade ja tagasimaksete vahe osas 3326 – 2433.21 = 892.79 EUR.
15.Sõlmitud lepingute kehtivuse osas leiab kohus järgmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtu hinnangul ei saa kõnealuste laenulepingute suhtes eelnevat tuvastada. Kostjal olid küll viimase kahe refinantseerimislepingu sõlmimise ajaks tekkinud makseraskused eelmiste lepingute täitmise osas, kuid samas oli ta siiski teinud enam kui 10 makset ja äärmiselt ebasoodsaid tingimusi kohtu hinnangul lepingutest ei nähtu. Laenuandja ei ole rakendanud ebamõistlikke intressimäärasid tavapraktikaga võrreldes, samuti ei ole iga uue lepingu puhul nõutud lepingutasud ebaproportsionaalsed võrreldes laenusaaja käsutusse antud summadega (kolme lepingu puhul viiest ei ole lepingutasu üldse nõutud). Kolme lepingu sõlmimine kuu jooksul väikeste laenu juurdevõtmistega ning seejärel ca aastaste vahedega veal kahe laenu võtmine ei kinnita ülalviidatud õiguslikke asjaolusid – erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või kogenematus. Seega ei ole kõnealused lepingud tühised, küll aga tõusetub küsimus
16.vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas. Alates 21.03.2016 kehtivad VÕS § 4034 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt: (1) Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. (2) Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Kostja väitel ei ole hageja ühegi lepingu puhul kontrollinud muud kui kostja isikusamasust, mis kohtu hinnangul ei ole kindlasti piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohus on selles osas palunud hagejalt 08.06.2021 kirjaga selgitusi/seisukohta, kuid hageja ei reageerinud sellele ega esitanud midagi asjakohast ka kirjaliku menetluse lõpptähtajaks. 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-101114 Hageja märgib üksnes, et on kostja makseid käsitlenud kostjale kõige kasulikumal viisil, s.t lugenud need tasutuks põhivõla katteks. Kohtu hinnangul ei ole sellega hageja kostja vastavat väidet millegigi ümber lükatud, ka esitatud lepingutekstidest ei nähtu mingeid muid poolte kinnitusi kostja majandusliku seisundi kontrollimise kohta. Samas sätestab VÕS § 4034 lg 13, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Sama paragrahvi lg 6 ja 7 toovad esile tagajärjed vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimise korral: (6) Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. (7) Kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd 2017-2019.aastail oli VÕS § 94 kohane intressimäär 0,00%, tuleb hageja intressinõue rahuldamata jätta. Samas ei tähenda äsjaviidatud sätted, et kostja vabaneks nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest, leppetrahvi nõuete, sissenõudmiskulude ega vara väärtuse vähenemisest tekkinud nõuete täitmise kohustusest. Eelnevast tulenevalt on kostja vastavalt viiele sõlmitud lepingule kohustatud tagastama vaid laenu tasumata põhiosa, millele lisandub viivis ja sissenõudmiskulu. Lepingutasu ja kiirmakse teenustasu maksmise kohustust kostjal VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi ei ole.
17.Eelnevast tulenevalt on hagi põhjendatud põhivõlgnevuse 892.92 euro ning sissenõudmiskulude 35 euro ulatuses. Viivise osas on Riigikohus oma lahendis asjas nr 3-2-125-165 öelnud, et kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületav viivisekokkulepe on eelduslikult igal juhul tühine. Käesoleval juhul on kõikide lepingute kohane viivisemäär kas eraldi lepingus märgituna või intressimäära alusel määratuna (mida kohus põhjendatuks ei pidanud) kõrgem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 lg 1 2. lause mõttes 24% aastas) ja seega tühine. Kohus mõistab kostjalt seega välja viivise seadusjärgses määras ehk 8% aastas ning arvutab selle TsMS § 367 kohaselt kuni lahendi tegemiseni nõude sissenõutavaks muutumisest (alates 11.02.2020) välja viivisekalkulaatoriga. Võlgnik on seisuga 20.09.2021 viivituses olnud 588 päeva, mis teeb võlgnevuseks 114.90 EUR.
18.VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
19.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Laenuandja on edastanud kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi kirju võla tasumiseks. Hageja on esitanud kohtule tõendina kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Laenulepingute alusel saadeti kostjale 7 tasulist kirja maksumusega 5 eurot. Lepingute kehtivuse ajal on sissenõudmisega seotud kulud summas 35 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Nimetatud summa ei ületa VÕS § 1132 lg 2 punktis 2 nimetatud 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-101114 määra (40 eurot), mis kehtib nõude puhul summas 501-1000 eurot.
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna kohus luges eelneva põhjal intressimääraks 0.00%, tuleb ka viivis välja mõista 8% ulatuses põhinõudest. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni kohtuotsuse tegemiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja edasi protsendina. Kohus mõistab kostjalt välja viivise, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 892.92 eurot ajavahemiku eest 11.02.2020 – 20.09.2021 summas 114.90 eurot. Täiendavalt mõistab kohus tulenevalt TsMS § 367 alates 21.09.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ehk otsuse tegemise ajal kehtiva viivisemääraga 8% aastas.
21.Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, rahuldades põhivõla ja sissenõudmiskulude nõude ning viivisenõude seaduses sätestatud määras.
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad poole hagi osalise rahuldamise puhul menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja siiski pidi oma nõude sissenõudmiseks kohtusse pöörduma ja on teinud selleks kulutusi nii riigilõivu kui esindajatasu näol (kostjal menetluskulusid olnud ei ole), on kohtu hinnangul õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõuded olnuks viivise otsuse tegemiseni arvutades 892.92 (põhinõue) + 2089.42 (intress) + 180.35 (lepingutasu) + 15 (kiirmakse teenustasu) + 35 (sissenõudmiskulu) + 604.68 (viivised) = 3817.37 EUR, millest kohus rahuldas nõude 1042.82 euro ehk 27,32% ulatuses. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud, kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Hageja on teinud vajaliku kulutuse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 144.55 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu näol 180.45 eurot, kokku 325 eurot, samuti on põhjendatud õigusabikulu summas 480 eurot 4 tunni eest määraga 120 eurot tund käibemaksuta. Tunnitasu määr ei ole ülemäärane. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 805 eurot. 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-101114 Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud sellest kostjalt välja mõista seega 27,32% ehk 219.93 EUR.
23.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.