Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku sissetulekuteks on töötasu OÜ-st Kxxxxxxx, kus ta töötab eelarvestajana osalise tööajaga (0,5), brutos 584 eurot ning töövõimetoetus ca 260 eurot kuus, mis on määratud kuni 13.12.2021. Võlgniku sissetulekud on osaliselt mittearestitavad. Kohustused Võlgnikul on järgmised kohustused: − GelvoraSergel OÜ (Coop Finants AS poolt loovutatud nõue) 7006.18 eurot; − SEB Pank AS 1694.33 eurot; − Alexela AS 1559.77 eurot; − OK Incure OÜ 14 140.62 eurot; − Bondora AS 11 424.68 eurot; − Swedbank AS 2047.62 eurot; − Kxxx Bxxxxx OÜ 1497.57 eurot − Erial HLÜ 20 000 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 52 364,59 eurot. Erial HLÜ-ga sõlmitud lepingus oli laenusaajaks OÜ Siiling ning võlgnik andis juhatuse liikme käenduse. Käendaja maksimumsummaks oli kokku lepitud 21 965 eurot. Eeltoodule lisaks ei saa välistada, et Maksu- ja Tolliamet asub võlgnikult sisse nõudma OÜ Siiling maksuvõlga ja teeb talle vastutusotsuse. OÜ Siiling maksuvõlgnevus on ca 56 000 eurot ning see tekkis ajal, mil võlgnik oli juhatuse liige. OÜ Siiling müüdi 2020.a septembris likvideerimisteenuste osutajale. Pärast müümist muudeti ettevõtte nimi, milleks on Cundinamarca Bronanza OÜ. Pärast pankrotimenetlust on kohtutäituritel (6 täiteasjas) õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasusid, täitekulusid ja 1/2 ulatuses põhitasusid. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS § 109 jj. Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkepõhjuseks pidas ajutine haldur ebaõnnestunud äritegevust OÜ Siiling osaniku ja juhatuse liikmena, kuid tõenäoliselt eelkõige OÜ Siiling ja AS Nordecon vahel toimunud ebaõnnestunud äritehingust, mis nö sõi ära nii varasemalt kogutud omakapitali kui põhjustas ettevõtte ja võlgniku maksejõuetuse. Püsiv maksejõuetus tekkis ajutise halduri arvates hiljemalt 2020.a suvel, millal OÜ-l Siiling tekkis maksuvõlgnevus, samuti võlgnevused AS Alexela ja OK Incure OÜ ees. Tõenäoliselt on võlgnik, arvestades tema sissetulekute vähesust ja võimalusi kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, muutunud maksejõuetuks juba varem. Ajutine haldur analüüsis ka alternatiivseid variante ning leidis, et võlgade ümberkujundamise eduperspektiiv on väga minimaalne ja selle menetluse läbiviimine ei ole reaalne, arvestades võlgniku kutsekvalifikatsiooni puudumist, väikest sissetulekut ja tervislikku seisundit. Võlgniku ärakuulamiseks toimus istung 09.09.2021. Võlgnik oli tutvunud aruandega ja tal polnud sellele midagi lisada. Kõik oli õige. Võlgnik jäi avalduse juurde. Ta avaldas, et tema tervislik seisund on hullemaks läinud ja ta plaanib töövõime osas taotleda pikendust. Kohtu põhjendused

Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Pxxxx Axxxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 52 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Võlgnik on esitanud eelnimetatud avalduse. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Pxxxx Axxxxxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12.10.2021 algusega kell 12.00 Viljandi kohtumajas. Kohtunik osaleb koosolekul videokonverentsi vahendusel Jõgeva kohtumajast. Kohus määrab pankrotihalduriks Mart Sikuti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2)

-

-

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 1000 eurot (lisandub km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 116,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 12,5h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 80 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1000 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 200 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 1200 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine haldur on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Seega oleks maksimaalseks hüvitatavaks summaks käesolevalt 584 eurot. PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Käeolevalt ületab ajutise halduri tasu igal juhul tasu, mida võimaldab määrata riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel ja kohtul puudub vajadus hinnata tasu pooltundide kaupa. Eelviidatud korra § 1 ja § 2 lg 1 alusel arvutatuna on võimalik riigi vahenditest hüvitada 17,7 pooltunni eest halduri tegevusi. Käesolevalt on haldur deklareerinud kokku 25 pooltunni eest tegevsui. Ajutine haldur on palunud riigi vahenditest tasuda 584 eurot ning koos käibemaksuga 700,80 eurot. Kohus leiab, et lähtudes PankrS §23 lg 3 tuleb nimetatud tasu hüvitada. Ülejäänud osas tuleb tasu ja kulud katta pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.