2-21-7193/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud L&R Teenused OÜ esitas kohtule 06.05.2021 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal pankrotiavalduse esitamise seisuga nõudeid võlausaldajate ees 67 723,11 euro ulatuses ja vara 500 euro väärtuses. Võlgniku vara ei kata nimetatud kohustusi, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. L&R Teenused OÜ maksejõuetuse on põhjustanud COVID-19 levikust tingitud tööde ja projektide äralangemine. Tartu Maakohus nimetas 27.05.2021 määrusega L&R Teenused OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et L&R Teenused OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Võlgnik kanti äriregistrisse 30.10.2017 M. T. U. nime all. 18.01.2018 kujundati võlgnik ümber osaühinguks osakapitaliga 2500 eurot. Osanikeks ja juhatuse liikmeteks said A. L. ja S. R. A. L. ei ole olnud ühegi muu äriühingu osanik või juhtorgani liige. S. R. on lisaks võlgnikule ka T. O. (registrikood XXX) ainuosanik ja juhatuse liige. Viimati nimetatud ühing on asutatud 2017. aastal osakapitali sissemakset tegemata, seni ei ole ühing esitanud äriregistrile ühtki majandusaasta aruannet. Võlgnik osutas alates 2018 kevadest tõenäoliselt erinevaid teenuseid, näiteks veoteenust, fassaadide ja katuste pesu, väidetavalt rentis välja oma tööjõudu. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri ning maksudeklaratsioonide andmetel töötas võlgniku ettevõttes 2018 maist kuni 2019 detsembrini üldjuhul juhatuse liige S. R. ning lisaks veel üks või kaks isikut. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel lõpetati S. R. tööleping 29.10.2020. Võlgniku maksudeklaratsioonidest nähtub, et ainsa töötasu väljamakse 2020. aastal tegi võlgnik maikuus S. R.. Äriregistrile esitatud võlgniku 2018. ja 2019. a raamatupidamise aruannete ning pankrotiavalduse menetluses raamatupidaja poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud 2020. a lõpetamata aruande kohaselt olid võlgniku tegevuse maht ja tulem aastate lõikes järgmised: Aasta

võlgniku raamatupidamist on korraldatud raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva abil ning on olemas pearaamat. Vaatamata korduvale nõudmisele ei esitatud pearaamatut ajutisele haldurile tutvumiseks, mistõttu on põhjust kahelda selle olemasolus. Hiljem väitis raamatupidaja, et tema kontakt juhatusega on kogu aeg olnud puudulik – oli konarlik suhtlus vaid S. R., teise juhatuse liikmega ei ole olnud mingitki kontakti. Raamatupidaja väitel on ta vaatamata kasinale tasu saamise väljavaatele püüdnud kirjendada talle esitatud andmeid, kuid kirjendamise tulemus ei ole ammendav ja usaldusväärne. Paljusid küsitud dokumente (näiteks juhatuse liikme ja võlgniku vahel väidetavalt sõlmitud laenulepinguid) ei ole juhatus ka raamatupidajale näidanud. Võlgniku raamatupidamise aruanded on ebausaldusväärsed mitmel põhjusel. Esiteks on selles ilmseid vigu. Näiteks, kõikides koostatud aruannetes on bilansi aktiva real „Nõuded ja ettemaksed“ olev summa identne sama aasta kasumiaruandes näidatud müügitulu summaga. Nõude summa saaks olla niisugune vaid juhul, kui terve aasta jooksul esitatud arvetest on laekunud üksnes käibemaks ning laekumata on kõikide arvete käibemaksuta osa. Võlgniku arvelduskontode väljavõttelt nähtub, et tegelikult võlgnikule laekus müügiarvete katteks raha, mingil põhjusel ei ole seda fakti raamatupidamises kajastatud. Seega on bilansi aktivas vara väärtus kajastatud ebaõigesti. Seisuga 31.12.2019 koostatud aruande kohaselt oli võlgniku omakapitali suurus 37 734 eurot. 2020. aasta aruande kohaselt teenis võlgnik kahjumit 32 288 eurot ja tema omakapitali suuruseks kujunes -29 538 eurot. Viimati nimetatu on ilmses vastuolus aritmeetikareeglitega (37 734 – 32 288 = 5 446). Jääb mulje, et võlgniku aruannetes on lahtrid täidetud juhuslike numbritega, aruande erinevate kontode vahel loogiline seos puudub ning aktiva ja passiva on jõuga võrdseks kirjutatud. Teiseks ei ole võlgniku aruanded loogilises seoses muude teadaolevate asjaoludega. Näiteks – võlgniku soetatud masinapark oli tema väga tagasihoidliku müügituluga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Jääb mulje, et võlgnik soetas enesele sõidukeid lootuses et ehk läheb neid tarvis, kuid tegelikult seisis tehnika jõude. Võlgniku kohustusi on käendanud mõlemad võlgniku juhatuse liikmed, aga vähemalt A. K. puhul jääb arusaamatuks, miks ta seda tegi. Puuduvad andmed, et ta oleks saanud võlgnikult tasu või muud hüve. Võib oletada, et mingi motivatsioon oli, kuid see ei kajastu raamatupidamises. Pankrotiavalduses on võlgnik väitnud järgmist: “Seoses Covid19 kriisi tekkimisega tühistati järkjärgult ka tööjõurendi tellimused. Ootamatult tühistatud projektid, millega võlgnik oli juba teataval määral arvestanud tekitasid olukorra, kus võlgnik tulu ei teeninud, kuid samas nn jõude ajal töötajate töötasud jooksid.“ Covid- 19 pandeemia algas 2020. aasta kevadel. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgnikul 2020. aastal sõlmitud ainult üks tööleping ja seegi võlgniku juhatuse liikme S. R. 2020. aastal on võlgnik deklareerinud töötasu väljamakse ühel korral, maikuus XXX euro suuruse brutotasu maksmise S. R. Jääb mulje, et ka töösuhteid puudutavas osas ei pruugi raamatupidamine kajastada tegelikult toimunut. Võlgniku 2020. a aruande kohaselt on kassa saldo -18 877 eurot. Kirje on iseenesest ebakorrektne, sest kassa peaks kajastama sularaha ja saldo ei saa olla nullist väiksem. Kuivõrd negatiivne kassa saldo vähendab võlgniku vara väärtust, saab seda tõlgendada võlgniku kohustusena kellegi (eeldatavalt juhatuse) ees. Kohustus juhatuse liikmete ees on praegusel juhul vähetõenäoline, arvestades et võlgniku mõlemad juhatuse liikmed on ise võlgnikud, kes ilmselt ei suuda enesegi kohustusi täita. Võlgniku arvelduskontodelt on aastate jooksul välja võetud märkimisväärne hulk sularaha, kuid raamatupidamise puudumise tõttu on võimatu tuvastada, milleks seda raha on kasutatud. Võlgniku juhatus on tõenäoliselt tahtlikult ignoreerinud ajutise halduri korraldust esitada tutvumiseks võlgniku raamatupidamise dokumendid. Praegu on võlgniku teadaolevate kohustuste maht umbes 73 591,09 eurot. See on 42,33% raamatupidamise aruannetes kajastatud võlgniku tegevusaja summaarsest müügitulust (173 857 eurot). On ebaloogiline, kui juhatuse liikmed ei märka, et ettevõtte kulud ületavad tulusid peaaegu kahekordselt, ning vaatamata üha kasvavatele isiklikele võlgadele ja ettevõtte võlgadele võtavad kusagilt raha, et ettevõtte kahjumliku tegevuse jätkamise tarbeks laenu anda. Võlgniku raamatupidamise aruannetega on püütud luua petlikku muljet, justkui oleks võlgnikul raamatupidamisarvestus. Koostatud aruanded ei täida sisuliselt seda eesmärki, milleks raamatut üldse peetakse. Aruannete põhjal ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada võlgniku tegevuse sisu, mahtu ja tulemit. Taolise olukorra kujunemise eest vastutab juhatus, kelle käitumisel on ajutise halduri arvates KarS §-s 3811 sätestatud kuriteo tunnused. Vara Võlgniku teadaolev vara koosneb kahest sõidukõlbmatust sõidukist:

1) sõiduauto Citroen Berlingo (1999. a, reg märk XXX), mis on 28.10.2020 liiklusregistrist ajutiselt kustutatud; Tehnoülevaatus kehtis kuni 30.11.2020. Asub XXX. Selle immobilaiseri pult on hävinud, sõiduk ei käivitu, seda ei ole pikemat aega kasutatud. Võlgnik hindab sõiduki väärtuseks 200 eurot. 2) kaubik Renault Trafic (2004. a, reg märk XXX), mis on 28.10.2020 liiklusregistrist ajutiselt kustutatud. Tehnoülevaatus kehtis kuni 31.05.2019. Asub XXX. Mootoririkke tõttu ei käivitu, sõidukit ei ole pikemat aega kasutatud. Võlgnik hindab sõiduki väärtuseks 300 eurot. Teoreetiliselt võib võlgnikul olla alus esitada varalisi nõudeid juhatuse liikmete vastu, kuid arvestades nende nõuete perspektiivitust, ei ole need käsitatavad varana. Raamatupidamise puudumise tõttu puudub tervikpilt ettevõttes toimunust, milline muudab hagimenetluse tulemuse väga raskesti prognoositavaks. Näiteks, kui tugineda nõuet esitades faktile, et võlgniku kontolt on välja võetud sularaha ja puuduvad andmed raha kasutamise viisi kohta, ei ole välistatud, et kostja suudab hagimenetluses tõendada raha kasutamist võlgniku huvides. Vähetähtis ei ole ka küsimus potentsiaalsete kostjate maksevõimest. A. L. suhtes toimub praegu 10 täitemenetlust, milles nõutakse umbes 35 000 euro tasumist. Vanim jätkuv täitemenetlus on algatatud 2013. aastal, viimane 2021. aastal. S. R. suhtes toimub praegu 18 aastatel 2020 – 2021 algatatud täitemenetlust, milles nõutakse umbes 90 000 euro tasumist. Kõik võlanõuded ei ole veel täitemenetlustesse jõudnud. Näiteks võib W. O. nõuda A. L. ja S. R. kui käendajatelt umbes 8500 euro suuruse võla tasumist. S. R. on ajutisele haldurile saatnud tsiviilasjas nr XXX 08.06.2021 tehtud maksekäsu, millega on kohustatud S. R. tasuma 2996,92 eurot ja jooksvaid viiviseid. Selle täitedokumendi alusel ei ole veel täitemenetlust algatatud. Seni teadaolevad andmed viitavad võimalusele, et võlgniku mõlemad juhatuse liikmed on püsivalt maksejõuetud ning nende vastu varalise nõude esitamisest ei pruugi nõude esitaja saada mingitki praktilist kasu. Kohustused Erinevatest allikatest kogutud andmete kohaselt on võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded järgmised: Võlausaldaja nimi:

Mõningane erinevus võlgniku poolt kohtule esitatud andmetest on tingitud sellest, et võlgnik on märkinud võlausaldajaks võla sissenõudmisega tegeleva inkassofirma vaatamata sellele, et inkassofirmad ise on määratlenud end võlausaldaja esindajana, mitte uue võlausaldajana. Menetluse raugemine Võlgnikul on kohustusi 73 591,09 euro ulatuses. Võlgnikule kuuluvad kaks sõidukõlbmatut sõidukit, mille väärtuseks hindab võlgnik 500 eurot. Tegelik väärtus selgub müügi käigus, kuid tõenäoliselt ei kujune müügihind nii kõrgeks, et selle arvel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Parimal juhul saab sõidukite müügihinna arvel tasuda osa pankrotiavalduse menetluse kulust. Võlgniku tegevus on lõppenud ja selle taastumine on ebatõenäoline. Miski ei viita sellele, et võlgnikul on eeldusi tulevikus kasumlikult tegutseda ning seeläbi lahendada praeguseks tekkinud probleemid. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole seaduse nõuetele vastavalt osaühingu raamatupidamist korraldanud ega ettevõttes toimunu kohta selgitusi andnud. Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena nimetanud Covid-19 pandeemiast tingitud tööde ja projektide äralangemist, milline on praegusel ajal mugav põhjendus ning täielikult ei saa välistada, et üldised piirangud mõjutasid mingil viisil ka võlgniku tegevust. Küll aga on alust kahelda selles, et võlgnik oleks ilma Covid-19 pandeemiata osutunud elujõuliseks ja edukaks. Puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kas võlgniku tegevus üldse on kunagi olnud edukas. Fakt, et võlgniku juhatuse liikmed on ka füüsiliste isikutena võlgu kümneid tuhandeid eurosid, seab kahtluse alla võlgniku juhatuse liikmete juhtimis- ja majandamisoskuste piisavuse. Võib-olla on teistele võlgu jäämine olnud võlgniku juhatuse liikmete teadlik ja tahtlik valik, kuid võib oletada, et võlgniku juhatuse liikmetel on kalduvus teha piisavalt läbimõtlemata valikuid. Seni teadaoleva kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuritegu ega ka juhatusest sõltumatud majandusliku iseloomuga tegurid. Kõige tõenäolisemaks maksejõuetuse põhjuseks võib pidada juhatuse liikmete suutmatust äriühingut juhtida. Massiline võlgu jäämine nii füüsiliste isikutena kui ettevõtte kaudu peegeldab juhatuse liikmete maailmavaadet ja üldisi hoiakuid. Võlgniku juhatuse liikmetel ei ole mõistlikult majandamise oskust isegi eraelus, rääkimata äriühingust. ÄS § 187 lg 1 nimetatud kohustus täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ei ole võlgniku juhatuse liikmetele tõenäoliselt arusaadav ega jõukohane. Ettevõtte juhtimise võime või tahte puudumisele viitab muuhulgas dokumentide puudulik säilitamine ja kirjendamine. Viimati nimetatut saab käsitada nii raske juhtimisveana kui kuriteona, kuid hetkel ei ole alust väita, et just puudulik arvepidamine viis püsiva maksejõuetuse kujunemiseni. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ebapiisavalt ja ei ole tuvastatud selgeid aluseid vara tagasi võitmiseks, mis võimaldaks oluliselt suurendada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 25.08.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 3000 eurot ja maksmise tähtajaks 15.09.2021. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et L&R Teenused OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutise halduri taotlusel pikendab kohus L&R Teenused OÜ likvideerimise tähtaega kuue kuuni. Kohus leiab, et kuna võlgnikul on varana sõiduauto Citroen Berlingo, registreerimismärgiga XXX, v.l. 1999, ja kaubik Renault Trafic, registreerimismärgiga XXX, v.l. 2004, tuleb ajutisele haldurile