Rahuldada Osaühingu MÄRJA (pankrotis) pankrotihaldur Anne apellatsioonkaebus osaliselt.
MONTE
Tammeri
2.Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2021. a otsus ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Sanbruno (hageja) esitas 5. oktoobril 2020 hagi Osaühingu MÄRJA MONTE (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Anne Tammeri (kostja) vastu nõude tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt rahuldati Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20350 hageja hagi tagamise taotlus ja seati hageja kasuks kohtulik hüpoteek 70 864 eurot 26 senti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4488204 kantud võlgnikule kuuluvale kinnisasjale.
12.veebruaril 2020 kuulutati välja võlgniku pankrot ja pankrotihalduriks nimetati kostja (tsiviilasi nr 2-19-17913). Tartu Maakohus jättis 28. veebruari 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20350 hagi pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek jäi Tartu Maakohtu 24. märtsi 2020. a määruse alusel püsima. Kostja esitas võlgniku 4. septembri 2020. a nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite hageja nõude rahuldamisjärgule. Hageja nõue on tunnustatud 49 524 euro 96 sendi ulatuses vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2. Asjaolusid, mis annaksid aluse pandiõigusele ja hageja nõude rahuldamisjärgule vastuväiteid esitada, ei esine.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning esitas vastuhagi tagatise andmise tagasivõitmiseks PankrS § 114 lg 1 p 2 alusel. Kostja palub vastuhagis tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 20. detsembri 2019. a määruse alusel 3. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4488204 hagi tagamise korras hageja kasuks kantud kohtulik hüpoteek summas 70 864 eurot 26 senti.
Hageja nõude suuruse üle vaidlust ei ole. Hageja nõue on tunnustatud 49 524 euro 96 sendi ulatuses vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2 teises rahuldamisjärgus. Tagatis on seatud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Hageja kohustus töövõtjana 13. augusti 2019. a töövõtulepingu nr 190819/20 kohaselt ehitama võlgnikule kui tellijale Puhja katlamaja vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Lepingu p-s 2.2 lepiti kokku, et tasu maksmine toimub peale töö teostamist ja vastuvõtmist sularahata arveldusena 30 päeva jooksul peale nõuetekohase arve tellijale esitamist. Hageja andis võlgnikule tehtud tööd üle kaetud tööde aktidega 16. septembril 2019 ja 17. oktoobril 2019. Hageja esitas 27. septembril 2019 arve nr 193785 summas 33 841 eurot 20 senti maksmise tähtajaga 27. oktoober 2019. a ja 22. oktoobril 2019 arve nr 194241 summas 7120 eurot 80 senti maksmise tähtajaga 16. november 2019. a. Võlgnik esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud, mistõttu esitas hageja 19. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagi võlgnevuse väljamõistmiseks ning hagi tagamiseks seati kohtulik hüpoteek. Seega seati tagatis juba tekkinud kohustuse tagamiseks. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingust ei nähtu võlgniku kohustust tagatist anda. PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud tagatise andmise tagasivõitmise eeldused on täidetud. Võlgniku kinnisasi on koormatud esimesel ja teisel järjekohal olevate hüpoteekidega AS-i SEB Pank kasuks summas 162 258 eurot 64 senti. Kolmandal järjekohal on hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek 70 864 eurot 26 senti. Võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi elektroonilisel enampakkumisel 303 000 euro eest, mis moodustab olulise osa pankrotivarast. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on hageja saanud endale PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud eesõigusnõude ja on võrreldes teiste võlausaldajatega eelistatud olukorras. Kui kohtuliku hüpoteegi seadmist hageja kasuks ei oleks toimunud, siis saaks pandiga tagamata pankrotivõlausaldajate nõuded rahuldada 49 524 euro 96 sendi võrra suuremas ulatuses. Seega on täidetud PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise üldine eeldus, võlausaldajate huvide kahjustamine. Kostja ei nõustu hagejaga, et PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab mingisugust võlgniku tahtel põhinevat tegevust.
3.Hageja vaidles vastuhagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hüpoteegi tagasivõitmise eeldusi PankrS § 114 lg 1 p 2 järgi ei esine, kuna hageja ei teadnud sel ajal võlgniku võimalikust maksejõuetusest. PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv käib üldiselt tehingulise tagatise seadmise kohta ega haaku kohtuliku hüpoteegi seadmisega. Kohtulikku hüpoteeki ei anta võlgniku poolt vaid see määratakse kohtu poolt hagi tagamisena. PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab võlgniku tahtel põhinevat tegevust, mida käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada. Kohtulik hüpoteek sisaldas põhinõuet 40 962 eurot ja arvestuslikku viivist aasta kohta 29 902 eurot 26 senti. Seega taotleti kohtulikku hüpoteeki 29 902 euro 26 sendi ulatuses veel sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste katteks, mistõttu ei ole kohtulik hüpoteek vähemalt selles ulatuses seatud juba tekkinud kohustuse tagamiseks. Tõendatud ei ole, et kohtuliku hüpoteegi seadmine oleks PankrS § 109 lg 1 tähenduses kahjustanud võlausaldajate huve teisi võlausaldajaid ebaõiglaselt eelistades. Kinnistu, millele kohtulik hüpoteek seati, oli koormatud juba mitme hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks, mistõttu võis kohtuliku hüpoteegi seadmise ajal eeldada, et kinnistu müügist ei jätku raha hageja nõude rahuldamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega ei ole võlgniku (pankroti)vara vähenenud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 14. aprilli 2021. a otsusega hagi, tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu (PankrS § 153 lg 1 p 1) nõudena, jättis vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1320 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses 49 524 eurot 96 senti tuleb tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1 või p 2 järgu nõudena ning kas esinevad kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise alused PankrS 114 lg 1 p 2 järgi. PankrS § 153 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. PankrS § 153 lg 2 järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Hagi läbi vaatamata jätmisega PankrS § 43 lg 2 alusel ei pea kaasnema hagi tagamise tühistamine ja kohtuliku hüpoteegi kustutamine. Võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mis iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb kohtulik hüpoteek tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses, ning see on aluseks ka nõude tunnustamisel pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus nr 3-2-1-143-10, p 20). Kohtulik hüpoteek on tagasivõidetav tulenevalt PankrS § 109 lg-st 3, mille järgi loetakse tagasivõitmise regulatsiooni kohaldamisel tehinguks ka eseme käsutamist täitemenetluses. PankrS § 114 lg 1 p 2 järgi on tagatise andmise kehtetuks tunnistamise eelduseks, et tagatis anti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, ning täiendavateks alternatiivseteks eeldusteks on, et pant seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks ja võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud või võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest. Lisaks on tagasivõitmise üldiseks eelduseks PankrS § 109 lg 1 järgi võlausaldajate huvide kahjustamine. Praegusel juhul ei saa kohtuliku hüpoteegi seadmist lugeda PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi tähenduses tagatise andmiseks, kuna selles ei saa pooled kokku leppida. Kohtulik hüpoteek on oma olemuselt sarnane arestipandiõigusele, mis tekib kohtu otsustuse alusel hagi tagamise abinõuna ning võlgniku tahtest sõltumatult. Kuigi Sanserv OÜ esitas pankrotiavalduse võlgniku vastu kohtule 15. novembril 2019 ja hageja esitas hagi võlgniku vastu 19. detsembril 2019, ei pruugi see veel tähendada seda, et võlgnik oli kohtuliku hüpoteegi seadmise ajal PankrS § 1 lg 1 ja 2 mõttes maksejõuetu. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kohtuliku hüpoteegi seadmise ajaks oli võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja et hagejale oli teada või ta pidi olema teadlik võlgnikku ähvardavast pankroti ohust ning võlgniku võlausaldajaid puudutavatest asjaoludest, mis annaks alust eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Hagiavalduse esitamise ja võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud seadus ja kohtupraktika võimaldas kohtuliku hüpoteegi püsimajäämist võlgniku pankrotimenetluses. Seega ei saa hagejale ette heita nn eelisseisundit teiste võlausaldajate ees.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tulene PankrS § 114 lg 1 p-st 2, et tagatise andmine peab põhinema võlgniku tahtel ja tegevusel. Kui kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne pankrotimenetlust hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades, saab kohtuliku hüpoteegi PankrS § 114 järgi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hagi tagamise korras eseme käsutamine on võrdsustatav eseme käsutamisega täitemenetluses ja seega tagasivõidetav PankrS § 109 lg-st 3 tulenevalt (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10, p 21). Tagatise tagasivõitmine PankrS § 114 mõttes ei eelda tagatise andmise tehingulist alust (Riigikohtu 23. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-08, p 13). Kohus ei pea tagasivõitmiseks ilmtingimata tunnistama tehingut kehtetuks (Riigikohtu 19. detsembri 2007. a otsus nr 3-2-1-115-07). Tagatise andmise tagasivõitmiseks on vaja tuvastada, kas: 1) tagatise andmisega kahjustati võlausaldajate huve; 2) tagatis anti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist; 3) tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud. Kohtulik hüpoteek hageja hagi tagamiseks seati 20. detsembril 2019. Vaidlust ei ole selle üle, et tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingust ei nähtu võlgniku kohustust tagatist anda. Võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud. PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise üldine eeldus - võlausaldajate huvide kahjustamine, on täidetud. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on hageja saanud endale PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud eesõigusnõude. Hageja on võrreldes teiste võlausaldajatega eelistatud olukorras. Kui kohtuliku hüpoteegi seadmist hageja kasuks ei oleks toimunud, siis saaks pandiga tagamata pankrotivõlausaldajate nõuded rahuldada 49 524 euro 96 sendi võrra suuremas ulatuses. Eespoolöeldut arvestades tuleb kohtuliku hüpoteegi seadmine tunnistada kehtetuks PankrS § 114 lg 1 p 2 alusel ning hageja hagi nõude tunnustamiseks esimeses rahuldamisjärgus tuleb jätta rahuldamata.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt saab kohtulikku hüpoteeki põhimõtteliselt PankrS § 114 järgi tagasi võita, kuid seda eelkõige lg 1 p-de 1 ja 3 ning p 2 teise alternatiivi järgi. PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab võlgniku tahtel põhinevat tegevust, mida käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada. Kui jaatada võimalust kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmiseks PankrS § 114 järgi kogu sätte eelduste alusel (sh PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi kohaselt), siis peab selline kohtulik hüpoteek olema seatud hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades. PankrS § 114 järgi tagasivõidetav toiming tähendab siinjuures võlgniku tahtel põhinevat tegevust, mis toob endaga kaasa õiguslikud tagajärjed ja kahjustab võlausaldajate huve. Üldises korras kohtuliku hüpoteegi sissekandmine ei tähenda koheselt ühe võlausaldaja ebaõiglast eelistamist. Maakohus on otsuse p-is 27 põhjendatult leidnud, et asja materjalidest ei nähtu neid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kohtuliku hüpoteegi seadmise ajaks oli võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja et hagejale oli teada või ta pidi olema teadlik võlgnikku ähvardavast pankroti ohust ning võlgniku võlausaldajaid puudutavatest asjaoludest, mis annaks alust eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Apellatsioonkaebuses ei ole samuti toodud esile
asjaolusid või tõendeid, mis lubaksid järeldada, et kohtulik hüpoteek on seatud üht võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega ei ole võlgniku (pankroti)vara vähenenud, mistõttu saavad võlausaldajad jätkuvalt oma nõudeid rahuldada kinnistu müügilt saadud raha arvelt. Kohtulik hüpoteek seati summas 70 864 eurot 26 senti, mis sisaldas endas põhinõuet 40 962 eurot ja arvestuslikku viivist aasta kohta summas 29 902 eurot 26 senti. Seega taotleti kohtulikku hüpoteeki 29 902 euro 26 sendi ulatuses veel sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste katteks, mistõttu ei ole kohtulik hüpoteek vähemalt selles ulatuses seatud juba tekkinud kohustuse tagamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus tühistada materiaal- ja menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis maakohtule TsMS § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel, sest rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
8.Hageja esitas nõude kostja vastu tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu (PankrS § 153 lg 1 p 1) nõudena. Kostja esitas vastuhagi kohtuliku hüpoteegi kehtetuks tunnistamiseks. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu poolt tuvastatud järgmistes asjaoludes: Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 määrusega seati hagi tagamise korras esimesele vabale järjekorrale kohtulik hüpoteek võlgnikule kuuluvale kinnistule registriosa nr 4488204 hüpoteegisummaga 70 864 eurot 26 senti hageja kasuks. Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2020 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Anne Tammer ja maakohtu 12. veebruari 2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Anne Tammer. Maakohtu 28. veebruari 2020 määrusega jäeti hagi võlgniku vastu läbivaatamata ning 24. märtsi 2020 määruse kohaselt jäi hagi tagamine jõusse. 4. septembril 2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus tunnustati hageja nõuet 49 524 euro 96 sendi ulatuses vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2.
9.Hageja leiab, et kuna hageja võlausaldajate üldkoosolekul tunnustatud nõue on tagatud kohtuliku hüpoteegiga, siis kuulub tema nõue rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 alusel esimese rahuldamisjärgu nõudena. Kostja vaidleb hageja nõude rahuldamisjärgule vastu ning leiab, et kohtuliku hüpoteegi seadmine on kehtetu. PankrS § 114 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Kui kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne pankrotimenetlust hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades, saab kohtuliku hüpoteegi PankrS § 114 järgi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hagi tagamise korras eseme käsutamine on võrdsustatav eseme käsutamisega täitemenetluses ja seega tagasivõidetav PankrS § 109 lg-st 3 tulenevalt (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1143-10, p 21). Lisaks § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud erialustele peavad seega olema täidetud ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tehingu tagasivõitmise eeldused (vt nt Riigikohtu
13.novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957, p 12).
PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab tagasivõitmisel kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on ka hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek tagasivõidetav eeldusel, et see kahjustab võlausaldajate huve. Nimetatud asjaolu peab praeguses menetluses tõendama kostja. Hagimenetluses on poole kohustus tuua esile need asjaolud, esitada tõendid ja taotlused, mis peaks viima tema nõude rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 4 lõikest 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. See ei tähenda aga, et kohus ei peaks võtma arvesse kõiki poolte poolt esitatud asjaolusid.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja menetlemisel viinud läbi eelmenetlust viisil, mis võimaldaks asjas põhjendatud lahendi tegemist. Maakohus on edastanud pooltele hagi ja vastuhagi, palunud nendele poolte seisukohti ning teinud asjas lahendi. Maakohus ei ole selgitanud välja olulisi asjaolusid asja lahendamiseks ja nõude õigusliku aluse kvalifitseerimiseks ning arutanud seda pooltega. Vastuhagis on kostja tuginenud PankrS § 109 lg 1 eeldustele (vastuhagi p 17jj). Maakohtu otsusest ei tulene, et kohus oleks nende olemasolu kontrollinud. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul võtta seisukoht PankrS § 109 lg 1 sätestatud tehingu üldistele tagasivõitmise eeldustele (eelkõige sellele, kas tagatise seadmine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, vastuhagi p 18jj, apellatsioonkaebuse p 11jj). Vastuhagis (p 16) tugineb kostja lisaks PankrS § 114 lg 1 p 2 eeldustele ja leiab, et need on täidetud. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Ringkonnakohus on seisukohal, et ekslik on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei saa kohtuliku hüpoteegi seadmist lugeda PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi tähenduses tagatise andmiseks, kuna selles ei saa pooled kokku leppida. Ringkonnakohus leiab, et tagatisena kohtuliku hüpoteegi seadmine võib teatud erandlikes olukordades, kus on tuvastatav poolte tahe sellise tagatise andmiseks, olla tagasivõidetav ka PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi alusel. Kui aga kohus jõuab seisukohale, et praeguse asja menetlemisel sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis annavad alust tagasivõitmiseks PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi alusel, tuleb kohtul kontrollida PankrS § 114 lg 1 p 2 teise alternatiivi eeldusi, milleks on võlgniku maksejõuetus tagatise andmise ajal ja tagatise saaja teadmine või teadma pidamine võlgniku maksejõuetusest. Maakohtu lahendist ei selgu, milliste tõendite põhjal jõudis kohus järeldusele, et asja materjalide hulgas ei ole neid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kohtuliku hüpoteegi seadmise ajaks oli võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja et hagejale oli teada või ta pidi olema teadlik võlgnikku ähvardavast pankroti ohust ning võlgniku võlausaldajaid puudutavatest asjaoludest, mis annaks alust eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Pankrotiavaldus võlgniku vastu on esitatud kohtule 15. novembril 2019 (tl 44), seega ligi kuu enne hageja kasuks tagatise seadmist. Maakohtu hagi tagamise määruse (tl 5) põhjenduste kohaselt pidi hagejale olema teada, et kostjal on esitamata 2018. aasta majandusaasta aruanne, mis viitab majandustegevuse puudumisele. Kostjale kuulus kinnistu, millele oli juba seatud kaks hüpoteeki, rohkem kinnistuid kostjal ei olnud. Kostja omandis ei olnud väärtust omavaid sõidukeid. Nõude tagamise, sh ka kohtuliku hüpoteegi seadmise, esmaseks eesmärgiks on võlausaldaja õiguste maksmapanemise kaitse (mh kaitse võlgniku tegevuse eest). Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt jääb hagi tagamine püsima ka siis, kui hagi jääb läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel ( Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10, p 20). Samas ei tähenda hagi tagamise teel seatud tagatis automaatset
eelisolukorda võlgniku maksejõuetuse puhul teiste võlausaldajate ees olukorras, kus võlgniku maksevõimes on juba enne hagi tagamist toimunud ilmselged negatiivsed muutused. Tehingu tagasivõitmise eesmärgiks pankrotimenetluses on kõikide võlausaldajate huvide kaitse just vahetult enne maksejõuetuse saabumist toimunud tehingute puhul. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel selgitada välja, kas hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise eeldused PankrS § 114 lg 1 p 2 ja § 109 lg 1 alusel on täidetud. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb kostjal tõendada neid asjaolusid, millele tema nõue tugineb.
11.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.