Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-16-18957
Otsuse kuupäev
Tartu, 30. september 2020. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Kaupo Paal ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma hagi ALANDIA KV OÜ vastu 216 800 euro tagasivõitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
216 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Kostja ALANDIA KV OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
Asja läbivaatamise kuupäev
31. august 2020. a, kirjalik menetlus
2-16-18957 Võlgniku juhatuse liige oli alates 29. juunist 1999. a kuni 17. juunini 2013. a Veiko Murruste. Alates
2-16-18957 Võlausaldajate huvide kahjustamine ei ole tõendatud. Võlgnik ei jätnud 31. oktoobrist 2011. a kuni
3(8)
2-16-18957 Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et kohustus täideti võlgniku lähikondsele, kuid muutis selles osas otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 5 alusel, kuna tegemist on juriidilise isikuga, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. V. Murruste oli kostjale raha ülekandmise ajal võlgniku ainus juhatuse liige ja aktsionär ning kostja ainus juhatuse liige ja ainuosanik ning ta pidi olema teadlik võlgniku majanduslikust olukorrast. Vaidlusaluste ülekannete tegemise eesmärgiks saab pidada raha väljaviimist maksejõuetust äriühingust teise, toimivasse äriühingusse. Võlgnik ja kostja tegutsesid selgelt ühise eesmärgiga teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks.
2-16-18957 automaatselt järeldada, et kui kostjale poleks makseid tehtud, siis oleks võlgniku pankrotivara hulgas 216 800 eurot rohkem, mida saaks jagada võlausaldajate vahel.
2-16-18957 •
kohustus täideti võlgniku lähikondsele.
Seejärel saab kostja omakorda tõendada, et võlgnik oli maksete tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
2-16-18957 kostjale maksmine oli majanduslikult ebaotstarbekas. Sellisel juhul tuleb kostjal tõendada, et temale maksmine oli majanduslikult otstarbekam võlgniku teiste kohustuste täitmisest. Näiteks võib kostja tõendada, et ta täitis kohustuse, mis tõi kaasa vara suurenemise. Ringkonnakohus leidis, et kostja antud laenud ei olnud omanikulaenud ja nende laenude sissenõutavaks muutumise aega ei olnud kokkuleppel pikendatud ning sellega saab põhjendada ka maksmise otstarbekust. Samuti on kostjale laenu tagastamine põhjendatud, sest laenude intress oli 10–24% aastas ja viivis 0,1% tagastamata summast päevas ning laenude sissenõutavaks muutumise aega ei olnud kokkuleppel võlgnikuga pikendatud. Kolleegium nende põhjendustega ei nõustu. Maakohus tuvastas, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2011. a veebruaris ja vaidlusalused maksed kostjale tehti pärast seda. PankrS § 35 lg 1 p 6 järgi pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Kui võlgniku juhatuse liige oleks täitnud äriseadustiku § 306 lg 31 esimesest lausest tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust, oleks laenulepingutes kokku lepitud intressi ja viivise arvestus peatunud. Seega ei saa püsiva maksejõuetuse olukorras ühe võlausaldaja eelistamist põhjendada ainuüksi sellega, et tema nõuetelt jookseb intress ja viivis ning nende nõuete vältimiseks on sellele võlausaldajale kohustuse täitmine majanduslikult põhjendatud. PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Seega ei ole tähtsust ka sellel, et mõne võlausaldaja nõude sissenõutavaks muutumise aega võis olla kokkuleppel pikendatud. Kuna kostja ei ole esile toonud muid asjaolusid, millest saaks järeldada, et temale maksete tegemine oli majanduslikult otstarbekas, esineb rahalise kohustuse tagasivõitmise PankrS § 109 lg-st 1 tulenev esimene eeldus. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et võlgnik tegi vaidlusalused maksed kostjale
2-16-18957 faktilised asjaolud tuvastanud, kuid ringkonnakohus on tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu, peab kolleegium võimalikuks teha asjas lõpplahend. Kolleegium jätab jõusse maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.