2-20-139314 Julianus Inkasso OÜ hagi E C vastu rahalises nõudes 1 334,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Krista Raudsepp (e-post: xxx ) Kostja: E C (isikukood: xxx, elukoht xxx, e-post xxx) 25.05.2021
Kohtuistung
Hageja lepinguline esindaja Krista Raudsepp Kostja E C
Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt E C hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 67,90 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
3.Välja mõista kostjalt E C hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis tasumata põhinõudelt (1140 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Välja mõista kostjalt E C hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 495 eurot (riigilõiv 200 eurot + õigusabikulud 295 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal E C tasuda hagejale Julianus Inkasso OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on
märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluse käik
1.Julianus Inkasso OÜ esitas 27.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E C 1 247,67 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 24.11.2020 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.25.11.2020 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
3.07.12.2020 esitas Julianus Inkasso OÜ kohtule hagi E C vastu rahalises nõudes.
4.14.12.2020 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus Julianus Inkasso OÜ hagi E C vastu rahalises nõudes menetlusse. Hageja nõue ja asjaolud
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 67,90 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.Kostja avaldas Tallinna Tehnikaülikoolile soovi läbida „ICC0001/6 -Introduction to Networks (CCNA 1)“ koolituse 04.03.2020 -27.05.2020 maksumusega 1 140 eurot, registreerides ennast hageja Interneti kodulehel 27.02.2020 koolitusel osalejaks. Kostja sai info koolituse kohta ülikooli Facebook kodulehelt. Facebook’is kursusele registreeruda ei saa, selleks on seal viide TalTech/ülikooli täienduskoolituskalendrisse, millelt avaneb kogu informatsioon koolituse kohta, sealhulgas on tumedalt välja toodud koolituse maksumus 1 140 eurot. Kõik koolitusele registreerujad peavad registreerumisel tegema märke, et nad on tutvunud ja nõus koolitusest loobumise tingimustega, mis on sätestatud TalTech Täiendõppe korras. Kohustuslikule märkele „Olen tutvunud ja nõus koolitusest loobumise tingimustega“ vajutades avanevad ka nimetatud tingimused, mille § 7 sätestab, et 1) täiendusõppest loobumisel varem kui 4 tööpäeva enne täiendusõppe algust õppeteenustasu tasumise kohustust ei teki; 2) täiendusõppest loobumisel 1 kuni 3 tööpäeva enne täiendusõppe algust tekib õppeteenustasu tasumise kohustus 50% ulatuses kogu õppeteenustasust; 3) õppeteenustasu ei kuulu tagastamisele, kui täiendusõppest loobumisest ei ole ette teatatud ja täiendusõppe alguspäeval täiendusõppele ei ole ilmutud. See tähendab, et õppeteenustasu kohustus 100% ulatuses tekib kui täiendusõppest loobumisest ei ole ette teatatud ja täiendusõppe alguspäeval täiendusõppele ei ole ilmutud. Kostja oli teadlik eelpool nimetatud tingimustest, sest registreerumist ei ole võimalik veebivormil muul viisil lõpule viia. Seega nõustus kostja koolitusele registreerumisega koolituse tingimustega ja kohustus tasuma koolituse arved.
7.Täiendusõppe korra5 § 6 lg 2 kohaselt Täiendusõppe eest tasumise ja õppest loobumise tingimused: 1) Registreerunul tekib õppeteenustasu tasumise kohustus. Õppeteenustasu kuulub maksmisele mitte hiljem kui neli (4) tööpäeva enne täiendusõppe algust.
2) Kui registreerunu loobub täiendusõppest varem kui neli (4) tööpäeva enne täiendusõppe algust, õppeteenustasu tasumise kohustust ei teki. Sel juhul, ning kui ülikooli ja registreerunu vahel ei ole kokku lepitud teisiti, tagastab ülikool registreerunule ettemaksu täies ulatuses; 3) Kui registreerunu loobub täiendusõppest üks (1) kuni kolm (3) tööpäeva enne täiendusõppe algust ning ülikooli ja registreerunu vahel ei ole kokku lepitud teisiti, tagastab ülikool tema poolt tähtajaks tasutud õppeteenustasust viiskümmend protsenti (50%) ning viiskümmend protsenti (50%) õppeteenustasust ei kuulu tagastamisele. 4) Ülikool ei tagasta õppeteenustasu, kui registreerunu ei ilmu koolituse alguseks täiendusõppele ega ole ülikooli koolitusest loobumisest eelnevalt teavitanud.
8.Tallinna Tehnikaülikool esitas kostjale 28.02.2020 arve nr xxx täiendusõppekursuse koolituse eest summas 1 140 eurot tasumise tähtpäevaga 09.03.2020. Tallinna Tehnikaülikool pöördus 05.06.2020 kostja poole ning edastati korduvalt tasumata arve. Pärast meeldetuletuse saatmist on kostja väitnud, et ei mäletanud kursusele registreerumist ja ei olnud teadlik, et tegemist on tasulise kursusega. Ülikool on selgitanud, et kursuse info oli kõik koolituse lehel toodud ja koolitusele registreerudes on kostja koolituse tingimustega nõustunud. Kostja koolitusel osalemist ei tühistanud ja koolitusele ei ilmunud. Hageja selgitab lisaks, et koolitus algas 27.02.2020, mil eriolukorda polnud välja kuulutatud. 12.03.2020, kui kuulutati välja eriolukord, läks Networks (CCNA 1) koolitus veebi ja toimus plaanipäraselt.
9.Tallinna Tehnikaülikool loovutas 01.07.2020 kostja vastase nõude hagejale.
10.Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates tasumise tähtajale järgnevast kalendripäevast 10.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.12.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (1 140) x viivitatud päevade arv (272) x seadusjärgne viivisemäär (0,0219%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 67,9 eurot.
11.Hagejal on tekkinud sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on edastanud pärast võlateatise edastamist tasulise meeldetuletuskirja/hagihoiatuse summas 25 eurot kiri. Kuna võlgnik võlgnevust ei tasunud, edastas hageja kostjale lisaks 2 meeldetuletust/hagihoiatust maksumusega 5 eurot kiri. Kokku on hageja saatnud meeldetuletusi summas 35 eurot. Tegelikkuses on hageja saatnud võlgnikule hoiatusi rohkem, viimane nendest septembri lõpus. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata.
13.Kostja selgitab, et õpib xxx gümnaasiumis ning enne pandeemiat pakkusid talle huvi igasugused üritused. Tavaliselt registreerib ta läbi Facebook’i reklaamide ennast tasuta üritustele. Kostja nägi taaskord huvitavat üritust, mida korraldas TalTech, klõpsas Facebook’is ürituse reklaami peale, mis viis leheküljele, kus sai ennast üritusele registreerida. Kostja registreeris üritusele, kuna arvas, et see on tasuta. Kostja hinnangul on tegemist eksitava reklaamiga, kuna ürituse reklaamis ei olnud ürituse maksumust mainitud. Samuti ei olnud üritusele registreerimisel märgitud summat ega asjaolu, et tegemist on tasulise üritusega. Lisaks toob kostja välja, et üritus pidi toimuma kohapeal, ajavahemikus 04.03.2020 27.05.2020. Eesti riik kuulutas välja eriolukorra 12.03.2020, seega langeb ürituse toimumise aeg eriolukorra ajale. Koole hakati sulgema ning kostja oli mures oma õpingute ja vanemate töökohtade pärast. Kostja ei mäletanud enam, et ta oli ennast vaidlusalusele üritusele registreerinud, kuna kõik üritused olid nagunii keelatud.
14.Lisaks ei ole kostja nõus tasuma teenuse eest, mida ta ei ole saanud. Kostja ei osalenud vaidlusalusel üritusel. Samuti on kostja õpilane, kellel puuduvad vastavad rahalised vahendid.
Kohtu põhjendused
15.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
16.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.
17.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
19.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
20.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja vaidlus puudub järgnevas: • • • • •
Kostja registreeris end 27.02.2020 osalema Tallinna Tehnikaülikooli koolitusele „ICC0001/6 -Introduction to Networks (CCNA 1)“, toimumise aeg 04.03.2020 -27.05.2020 (tlk 6); Kostja ei osalenud vaidlusalusel koolitusel; Tallinna Tehnikaülikool esitas kostjale 28.02.2020 arve nr xxx täiendusõppekursuse koolituse eest summas 1 140 eurot tasumise tähtpäevaga 09.03.2020 (tlk 8); Kostja ei ole viidatud arvet tasunud; Tallinna Tehnikaülikool loovutas 01.07.2020 kostja vastase nõude hagejale (tlk 12).
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli vaidlusalusele koolitusele registreerudes teadlik, et tegemist on tasulise koolitusega.
22.Asjas esitatud tõenditest tuleneb, et poolte vahel oli koolitusele registreerumisega sõlmitud käsundusleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Tallinna Tehnikaülikooli poolt avaldatud kuulutus koolitusel osalemise võimaluse kohta oli VÕS § 16 lg 3 järgi ettepanek esitada pakkumus. Kostja edastas hagejale oferdi 27.02.2020, kui täitis registreerumisvormi.
23.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1, mis sätestavad, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on
kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
24.Seoses nõude loovutamisega on hageja Julianus Inkasso OÜ asunud kooskõlas VÕS § 164 lg 2 senise võlausaldaja Tallinna Tehnikaülikooli asemele ning tal on võlgnevuse sissenõudmisel kõik senise võlausaldaja õigused.
25.Kostja väitel leidis ta vaidlusaluse koolituse Facebook’i kaudu, kuid ei olnud koolitusele registreerudes teadlik, et tegemist on tasulise koolitusega, vastasel juhul ei oleks ta registreerunud. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et Facebook’i kaudu koolituse lingile minnes avaneb koolituse kirjeldus, mille juures on toodud välja koolituse hind (tlk 54-55) ning koolitusele registreerumine ei olnud võimalik ilma Tallinna Tehnikaülikooli täiendusõppe korra tingimustega nõustumiseta (tlk 7). Selle korra § 7 lg 3 kohaselt ei kuulu õppeteenustasu tagastamisele, kui täiendusõppest loobumisest ei ole ette teatatud ja täiendusõppe alguspäeval täiendusõppele ei ole ilmutud. Seega pidi kostja koolitusele registreerudes olema teadlik selle maksumusest ning loobumise korrast. Antud juhul ei vaidle pooled ka selle üle, et kostja ei teavitanud eelnevalt ülikooli koolitusest loobumisest. Kuivõrd kostjale oli teada tasu maksmise kohustus ka koolitusele mitteilmumise korral, ei ole asjakohane kostja väide, et ta ei pea teenuse eest tasuma, mida ta ei saanud.
26.Kostja hinnangul ei pea ta koolituse eest tasuma mh põhjusel, et koolitus pidi toimuma kohapeal, ajavahemikul 04.03.2020-27.05.2020, kuid Eesti Vabariik kuulutas välja eriolukorra 12.03.2020, mistõttu ei tohtinud üritusi korraldada. Hageja on usutavalt selgitanud, et 12.03.2020, mil Eesti Vabariigis kuulutati välja eriolukord, läks koolitus üle veebkoolituseks ja kõik koolituspäevad toimusid plaanipäraselt videosilla teel. Koolituse korraldaja ja läbiviija on hagejale kinnitanud, et info koolituse üleviimise kohta veebikoolituseks edastas koolituse lektor kõikidele koolitusel osalejatele 12.03.2020. Seega ei ole kohtu hinnangul kostja vastuväide eriolukorra väljakuulutamise osas asjakohane, koolitus toimus edasi videosilla teel, millest koolitusel osalejaid e-kirja teel teavitati. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et just veebikoolitusel osalemine oleks olnud talle ebareaalne lepingu muutmine.
27.VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt täitnud ja 28.02.2020 esitatud arvet nr xxx summas 1 140 eurot ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist Eeltoodust tulenevalt kuulub 28.02.2020 arve nr xxx täiendusõppekursuse koolituse eest summas 1 140 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
28.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks nõudekirjade saatmise eest kogusummas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3, mille kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
29.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud, on kostja VÕS § 100 mõttes viivituses ja rikub kohustust. Hageja on taotlenud seadusjärgse viivise väljamõistmist alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiseni ehk 07.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas 67,90 eurot ning edasiulatuva viivise tasumata põhinõudelt (1 140 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 07.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 67,90 eurot ning alates 08.12.2020 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt. Menetluskulud
30.Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
32.Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 295 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
33.Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja õigusabikulud summas 295 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
34.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.