10 000 eurot hiljemalt 1 nädala jooksul käesoleva määruse jõustumisest;
2.1.2.12 000 eurot hiljemalt 31.12.2021;
2.1.3.12 000 eurot hiljemalt 31.12.2022;
2.1.4.12 000 eurot hiljemalt 31.12.2023;
2.1.5.12 000 eurot hiljemalt 31.12.2024;
2.1.6.12 000 eurot hiljemalt 31.12.2025.
2.2.XX kohustub esitama kohtutäiturile Tarvi Söömerile avalduse täiteasja nr 133/2020/885 menetluse peatamiseks kuni käesoleva kompromissi p-s 2.1 nimetatud summade tasumiseni või maksegraafiku ülesütlemiseni XX poolt.
2.3.Pooled on kokku leppinud, et kui PRITCOM INVEST OÜ rikub käesoleva kompromissi p-s 2.1 kokkulepitud maksekohustust osaliselt või täielikult üle 30
2-20-17852 kalendripäeva, siis on XX-l õigus kokkulepitud maksegraafik üles öelda, nõuda kõigi tasumata maksegraafiku järgsete maksete kohest tasumist ning esitada kohtutäiturile Tarvi Söömerile avaldus täiteasjas nr 133/2020/885 sundtäitmise jätkamiseks, arvestades täiteasjas sissenõutavast summast maha PRITCOM INVEST OÜ tasutud maksed.
2.4.Juhul kui PRITCOM INVEST OÜ on tasunud käesoleva kompromissi p-s 2.1 nimetatud summad, siis kohustub XX hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul esitama kohtutäiturile Tarvi Söömerile avalduse täiteasjas nr 133/2020/885 täitemenetluse lõpetamiseks.
2.5.Juhul kui PRITCOM INVEST OÜ on ära tasunud käesoleva kompromissi p-s 2.1 nimetatud summad, siis kohustub XX hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul esitama Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse XX kasuks kinnistusregistri registriossa nr XXXXX kantud hüpoteegi 69 000 eurot kustutamiseks. PRITCOM INVEST OÜ kui kinnisasja omanik kohustub andma omapoolse kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 4 kohase tahteavalduse hüpoteegi kande kustutamiseks.
2.6.PRITCOM INVEST OÜ võib käesoleva kompromissi p-s 2.1.6 nimetatud maksegraafiku järgse makse tasuda selliselt, et PRITCOM INVEST OÜ deponeerib 12 000 eurot notari deposiitkontole ning see summa kantakse notari poolt XX-le üle samaaegselt hüpoteegi kustutamisega või hüpoteegi ülekandmisega PRITCOM INVEST OÜ-le või PRITCOM INVEST OÜ nimetatud kolmandale isikule.
2.7.Käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud (sh kohtuvälised kulud õigusabile) menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalised kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses käesolevas asjas kantud menetluskuludega.
2.8.Hüpoteegi kustutamise või ülekandmisega seotud kulu (notaritasu, riigilõiv jne) kannab PRITCOM INVEST OÜ.
2.9.Täiteasjas nr 133/2020/885 menetluse peatamise või lõpetamisega seotud kulu (täitekulu, kohtutäituri tasu jne) kannab XX.
3.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-17852 menetlus.
4.Tagastada PRITCOM INVEST OÜ-le hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 575 eurot, ja kanda see PRITCOM INVEST OÜ arveldusarvele nr EE841010220267010221.
5.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Poolte kokkuleppe kohaselt saab kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitada 1 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-20-17852
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PRITCOM INVEST OÜ (hageja) esitas 03.12.2020 Pärnu Maakohtule hagi XX (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse tegemiseks kohustamiseks.
2.23.04.2021 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi järgmistel tingimustel: 1) Pooled lõpetavad kompromissiga tsiviilasja nr 2-20-17852 menetluse. 2) Pooled on kokku leppinud, et hageja kohustub tasuma kostja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX kokku 70 000 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel:
2.1.10 000 eurot hiljemalt 1 nädala jooksul peale kompromissi kinnitanud kohtumääruse jõustumist;
2.2.12 000 eurot hiljemalt 31.12.2021;
2.3.12 000 eurot hiljemalt 31.12.2022;
2.4.12 000 eurot hiljemalt 31.12.2023;
2.5.12 000 eurot hiljemalt 31.12.2024;
2.6.12 000 eurot hiljemalt 31.12.2025. 3) Pooled peatavad kohtutäituri Tarvi Söömeri poolt XX täitmisavalduse alusel algatatud täiteasja nr 133/2020/885 menetluse kuni käesoleva kompromissi p-s 2 nimetatud summade tasumiseni või maksegraafiku ülesütlemiseni XX poolt. 4) Pooled on kokku leppinud, et kui hageja rikub käesoleva kompromissi p-s 2 nimetatud maksekohustust osaliselt või täielikult üle 30 kalendripäeva, siis on kostjal õigus kokkulepitud maksegraafik üles öelda, nõuda kogu tasumata maksegraafiku järgsete maksete kohest tasumist ning jätkata sundtäitmist täiteasjas nr 133/2020/885, arvestades täiteasjas sissenõutavast summast maha hageja tasutud maksed. 5) Juhul kui hageja on ära tasunud käesoleva kompromissi p-s 2 nimetatud summad, siis kohustub kostja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul lõpetama täiteasja nr 133/2020/885 menetluse. 6) Juhul kui hageja on ära tasunud käesoleva kompromissi p-s 2 nimetatud summad, siis kohustub kostja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul kustutama XXX kinnisasja (kinnistusregistri registriosa number XXXXX) koormava kostja kasuks kantud hüpoteegi 69 000 eurot. Hageja kui kinnisasja omanik kohustub andma omapoolse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 4 kohase tahteavalduse hüpoteegi kande kustutamiseks. 7) Pooled on kokku leppinud, et hageja võib viimase käesoleva kompromissi p-s 2 nimetatud maksegraafiku järgse makse tasuda selliselt, et hageja deponeerib 12 000 eurot notari deposiitkontole ning see summa kantakse notari poolt kostjale üle samaaegselt sama tehingu järgselt hüpoteegi kustutamisega või hüpoteegi ülekandmisega hagejale või hageja nimetatud kolmandale isikule. 8) Pooled on kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud (sh kohtuvälised kulud õigusabile) menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalised kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses käesolevas asjas kantud menetluskuludega. 9) Pooled on kokku leppinud, et hüpoteegi kustutamise või ülekandmisega seotud kulu (notaritasu, riigilõiv jne) kannab hageja. Pooled on kokku leppinud, et täiteasja nr 133/2020/885 menetluse peatamise või lõpetamisega seotud kulu (täitekulu, kohtutäituri tasu jne) kannab kostja.
2-20-17852 10) Pooled lepivad kokku, et pooled lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 kalendripäevani, arvates määruse kättetoimetamise päevast. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis 21.05.2021 määrusega poolte esitatud kompromissi kinnitamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 3 alusel, kuna pooled on leppinud kokku tingimustes, mida ei saa kompromissilepingus väljatoodud viisil täita, mis on kompromissi kinnitamist takistavaks asjaoluks. Maakohus leidis, et täita ei saa kompromissilepingu p 3, milles olid pooled kokku leppinud, et pooled peatavad kohtutäituri Tarvi Söömeri poolt kostja täitmisavalduse alusel algatatud täiteasja nr 133/2020/885 menetluse kuni kompromissi p-s 2 nimetatud summade tasumiseni; p 5, mille kohaselt juhul, kui hageja on ära tasunud kompromissi p-s 2 nimetatud summad, siis kohustub kostja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul lõpetama kohtutäituri Tarvi Söömeri poolt kostja täitmisavalduse alusel algatatud täiteasja nr 133/2020/885 menetluse; p 9, milles oli kokkulepe, et kostja täitmisavalduse alusel algatatud täiteasja nr 133/2020/885 menetluse peatamise või lõpetamisega seotud kulu (täitekulu, kohtutäituri tasu jne) kannab kostja. Maakohtu arvates eeltoodud punktid on vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 50, mille kohaselt peatab ja lõpetab täitemenetluse oma otsusega kohtutäitur ja pooltel ega kohtul selleks õigust ei ole, ning §-ga 38, mis sätestab, et täitemenetluse kulud kannab võlgnik. Määruskaebus
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kinnitatakse poolte esitatud kompromissileping.
5.Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 430 lg 3.
6.Põhjendamatu ja väär on maakohtu väide, et täitemenetluse peatab ja lõpetab kohtutäitur oma otsusega, täitemenetluse osapooltele ega kohtule sellist võimalust seaduses ette nähtud pole. Vastupidiselt nähtub TMS § 46 lg 1 p-st 2, et kohtutäitur peatab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissi saab õiguslikult käsitada ka sissenõudja avaldusena täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 1 p 1 tähenduses. Lisaks sätestab TMS § 46 lg 1 p 4, et kohtutäitur peatab täitemenetluse kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine, kusjuures kohtu kinnitatud kompromiss on käsitatav sellise kirjaliku tõendina.
7.Analoogselt võimaldavad TMS § 48 lg 1 p-d 1, 2 ja 4 kohtutäituril täitemenetlus lõpetada nii sissenõudja avalduse alusel, kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud kui ka kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Menetluse edasine käik
8.Kostja palus määruskaebuse rahuldada.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-20-17852
10.Ringkonnakohus andis 25.08.2021 kirjaga pooltele võimaluse täpsustada kompromissi sõnastust (TsMS § 392 lg 5).
11.31.08.2021 esitatud menetlusdokumendis täpsustasid pooled kompromissi p-e 3 ja 5.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada (TsMS § 670 lg 4). Kolleegium tühistab TsMS § 645 lg 1 alusel asjas tehtud maakohtu määruse, millega maakohus jättis kompromissi kinnitamata, ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Menetlusosalistel on TsMS § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 järgi õigus lõpetada hagimenetlus kohtuliku kompromissi sõlmimisega ning kui see on kohtu hinnangul mõistlik, peab kohus TsMS § 4 lg 4 järgi tegema kogu menetluse ajal kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Selline poolte kohtumenetluses vaieldava kohustuse kohta sõlmitud kokkulepe on võlaõigusseaduse § 578 mõttes käsitatav kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses (vt Riigikohtu 13.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06, p 14). TsMS § 430 lg 6 järgi asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Seni, kuni kohus pole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda või kompromissi sõlmimise tingimusi muuta. Poolte selline õigus tuleneb TsMS §-s 4 sätestatud poole õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata TsMS § 4 lg 2 järgi menetluse käik.
14.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole poolte esitatud tingimustel võimalik kompromissi kinnitada, tuleb kohtul pooltele selgitada kompromissi sõlmimise võimalusi ja sealhulgas vajadusel ka seda, kuidas kompromissi on võimalik sõnastada, ning soovitada seadusele vastavat sõnastust. Juhul, kui kompromissis sisalduv mõni kokkulepe ei ole täidetav või on vastuolus seadusega (TsMS § 430 lg 3), peab selgitamiskohustuse täitmiseks kohus pooltele selgitama võimalust kas loobuda sellest kokkuleppest või sõlmida see viisil, mis võimaldab kompromissi kinnitada. Käesolevas menetluses maakohus seda ei teinud. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu menetlusliku minetluse, andes pooltele võimaluse kompromissi täpsustada.
15.Maakohus leidis, et kompromissi p-d 3 ja 5 on vastuolus TMS §-ga 50, mille kohaselt peatab ja lõpetab täitemenetluse oma otsusega kohtutäitur ja pooltel ega kohtul selleks õigust ei ole.
16.TMS § 46 lg 1 kohaselt kohtutäitur peatab täitemenetluse mh sissenõudja avalduse alusel (p 1) või kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada (p 2) või kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine (p 4). TMS § 48 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse mh sissenõudja avalduse alusel või kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud.
17.Ringkonnakohus möönab, et poolte 23.04.2021 esitatud kompromissi tingimused, mille kohaselt kostja peatab ja lõpetab täitemenetluse, on ebatäpsed. TMS järgi ei saa sissenõudja
2-20-17852 peatada või lõpetada täitemenetlust, seda saab sissenõudja avalduse või kohtulahendi alusel teha kohtutäitur. 31.08.2021 menetlusdokumendis täpsustasid pooled kompromissi p-e 3 ja 5. Lähtudes ringkonnakohtu selgitustest on pooled kompromissis kokku leppinud, et kostja kohustub esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse peatamiseks ja pärast kompromissi p-s 2 kokkulepitud osamaksete tasumist avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on sellistel tingimustel sõlmitud kompromiss seaduslik ja täidetav. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et juhul, kui kostja p-s 3 nimetatud kohustust ei täida, saab hageja esitada kohtutäiturile kohtumääruse kompromissi kinnitamise kohta, millest nähtub täidetava nõude maksetähtpäeva edasilükkamine, ning juhul, kui kostja p-s 5 nimetatud kohustust ei täida, saab hageja esitada kohtutäiturile dokumendid, millest nähtub sundtäidetava nõude rahuldamine.
18.Iseenesest on õige maakohtu viide TMS § 38 lg-le 1, mille järgi kannab täitemenetluse kulud võlgnik, kuid kompromissi p-s 9 leppisid pooled kokku, et täitemenetluse peatamise ja lõpetamisega seotud kulud kannab sissenõudja (kostja). Vastupidiselt maakohtu seisukohale leiab ringkonnakohus, et selline kokkulepe ei takista kompromissi kinnitamist, kuna tegemist on pooltevahelise kokkuleppega ja pooled võivad kompromissis kokku leppida, kuidas nad omavahel täitemenetluse kulud jagavad. Eeltoodu ei mõjuta kohtutäituri õigust nõuda kulude hüvitamist võlgnikult.
19.Seega leiab ringkonnakohus, et poolte vahel 23.04.2021 sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, arvestades poolte 31.08.2021 täpsustatud kompromissi teksti p-e 3 ja 5. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.
20.Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.
21.Hageja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 575 euro tagastamiseks kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Hageja palus riigilõivu tagastada hageja arveldusarvele nr EE841010220267010221.
22.Vastavalt kokkuleppele jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 168 lg 3).
23.Pooled on kokku leppinud, et lühendavad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale määruse kättetoimetamisest alates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.