2-21-11668/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

12.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud M. B.-R. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 8 252.46 euro ulatuses. Võlgniku on töövõimetu, varatu ja püsivalt maksejõuetu. 17.08.2021 määrusega on M. B.-R. ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise halduri aruande. Võlgnik teatas 09.09.2021, et ta on ajutise halduri aruandega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M. B.-R. pankrot. M. B.-R. pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri kogutud andmetel kuulub võlgnikule S AS-i konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 25.08.2021 oli 2.40 eurot. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 25.08.2021 summas 2.40 eurot. Samas ei saa eeltoodud summat arvestada võlgniku pankrotivara koosseisu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, konto saldo on 18.08.2021 seisuga 2 209,702 xxxx osakut. Ajutisel pankrotihalduril ja pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Võlgnik on esitanud avalduse raha väljavõtmiseks, milline on aktsepteeritud. Võlgniku nimele on liiklusregistris registreeritud sõiduk xxxx (reg.märk xxxx, esmane registreerimine 1996). Sõiduki registrikanne on peatatud. Vastuseks ajutise pankrotihalduri päringule on võlgnik teatanud, et sõiduk on maha müüdud ja ilmselt ka lammutatud. Ajutine pankrotihaldur hindab sõiduki väärtuseks aruande koostamise ajal 0.00 eurot. Võlgniku nimele olid liiklusregistris registreeritud ka järgnevad sõidukid: xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2004, võõrandatud 13.03.2020.a; xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2001, võõrandatud 13.07.2019; xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2004, võõrandatud 13.12.2019, sõiduk on registrist kustutatud seoses lammutamisega 01.02.2021; xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2003, sõiduk on registrist kustutatud seoses lammutamisega 18.08.2020; xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2002, võõrandatud 24.08.2020; xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 1998, sõiduk on registrist kustutatud seoses lammutamisega 05.07.2021. Ajutine pankrotihaldur on küsinud võlgnikult eeltoodud sõidukite võõrandamise dokumente, kuid võlgnik ei ole neid esitanud. Sõidukite võõrandamisega seonduv vajab edasises pankrotimenetluses tehingute tagasivõitmise (sh majanduslik otstarbekus) osas täiendavat analüüsi. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et tal puuduvad kohustuste täitmist võimaldavad sissetulekud ja vara. Krediidiasutuste poolt edastatud võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et võlgnikule on teostatud makseid Töötukassast ja Sotsiaalkindlustusametist. Töötasu või muu analoogse sissetuleku makseid ei nähtu. Makseid võlgniku kontole on teostanud ka tema abikaasa, isa ja ema. Võlgnik on alates xxxx abielus A. R. (IK xxxx). Abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Varasuhteks on ühisvararežiim. Kogutud andmete põhjal võlgniku abikaasal vara, milline oleks ühisvara koosseisus, ei ole. Ajutine haldur hindab seega võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0.00 eurot. Võlgnikul täitemenetlused ja pooleliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 8 754.46 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, sissenõudekulude vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 8 754.00 euro võrra.

Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik perioodil 2018-2021 võtnud erinevaid tarbimislaene ja sõlminud asjade ostuks järelmaksulepinguid, mistõttu võttis nendest tulenevate kohustuste refinantseerimiseks uusi laene. Võlgnik on töötu ja töövõimetu. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Võlgnik on laenude võtmisel üle hinnanud oma võimekust neid tagastada. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ja sissetulekute puudumine. Samas on võlgnik ise oma järjepideva tegevusega (laenude võtmine olukorras, kus ta ei suuda neid tagasi maksta) loonud enda alalise maksejõuetuse olukorra. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2021 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb aruande koostamise seisuga maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on teinud tööd 6 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 660.00 eurot (lisandub käibemaks 132.00 eurot). Ajutine pankrotihaldur on kinnitanud, et tema poolt kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 660.00 eurot (lisandub käibemaks 132.00 eurot). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 396.00 eurot, millele lisandub käibemaks 79.20 eurot, hüvitamist riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja lg 51. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 396.00 eurot (lisandub käibemaks 79.20 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 316.80 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda.