Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-1693
T Si hagi A Zi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes hagi hind 3081,60 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: T S (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Kairi Kilgi (Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post: [email protected]; [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: A Z (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Sofja Pevzner-Belošitski (SPB ESTONIA Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat A Zit (isikukood xxx) ümber lükkama ebaõiged faktiväited Eesti Rahvusringhäälingu ees, esitades Eesti Rahvusringhäälingule (F. R. Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn, Eesti, [email protected]) 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kirjalikus vormis järgmise avalduse: „„Pealtnägija“ 20. novembril 2019 saates avaldati minu, A Žiga läbi viidud intervjuu, mille käigus esitasin ma järgmised väited: 1) Tean Si enda sõnade põhjal, et tal on sidemeid Venemaa kuritegelike grupeeringutega; 2) Mulle on teada, et Si firmad on osalised xxx ja xxx rahapesuskandaalis. Kinnitan, et nimetatud väited on valed ning lükkan need käesoleva avaldusega ümber. Palun kustutada avaldatud valeväited „Pealtnägija“ 20. novembri 2019 saate salvestusest, mis on käesoleval ajal avalikult kättesaadav veebilehtedel xxx ja xxx või avaldada viidatud veebilehtedel parandusena minu eelnev avaldus. Palun kustutada avaldatud valeväited ka saate põhjal avaldatud artiklist „„Pealtnägija“:
politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“, mis on käesoleval ajal kättesaadav veebilehel xxx või avaldada viidatud veebilehel parandusena minu eelnev avaldus.“
3.Mõista kostjalt A Zilt (isikukood xxx) hageja T Si (isikukood xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 3000 (kolm tuhat) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja A Zi kanda.
2.Mõista kostjalt A Zilt (isikukood xxx) hageja T Si (isikukood xxx) kasuks välja 3675 (kolm tuhat kuussada seitsekümmend viis) eurot, millest 3225 eurot on hageja kulud õigusabile ja 450 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt A Zilt (isikukood xxx) hageja T Si (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3675 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged faktiväited Eesti Rahvusringhäälingu ees, esitades Eesti Rahvusringhäälingule (F. R. Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn, Eesti, [email protected]) 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kirjalikus vormis järgmise avalduse: „„Pealtnägija“ 20. novembril 2019 saates avaldati minu, A Žiga läbi viidud intervjuu, mille käigus esitasin ma järgmised väited: 1) Tean Si enda sõnade põhjal, et tal on sidemeid Venemaa kuritegelike grupeeringutega; 2) Mulle on teada, et Si firmad on osalised xxx ja xxx rahapesuskandaalis. Kinnitan, et nimetatud väited on valed ning lükkan need käesoleva avaldusega ümber. Palun kustutada avaldatud valeväited „Pealtnägija“ 20. novembri 2019 saate salvestusest, mis on käesoleval ajal avalikult kättesaadav veebilehtedel https://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-736 ja xxx erandiks peetud-vene-arimeest või avaldada viidatud veebilehtedel parandusena minu eelnev avaldus. Palun kustutada avaldatud valeväited ka saate põhjal avaldatud artiklist „„Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“, mis on käesoleval ajal kättesaadav veebilehel xxx või avaldada viidatud veebilehel parandusena minu eelnev avaldus.“
2.Samuti palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
3.Hagiavalduse kohaselt oli 20. novembril 2019 oli Eesti Rahvusringhäälingu telekanali ETV eetris saade „Pealtnägija“. Saates näidati muu hulgas lugu, milles räägiti hagejast. Saates viidi läbi intervjuu kostjaga, mille käigus esitas kostja kaamerate ees hageja kohta mitmeid väiteid.
4.Kostja esitas saates hageja kohta väiteid, mis sisaldavad hageja hinnangul ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja avaldas: a) „Si palk maksupolitseis võis olla ehk 500 eurot. Neid kümneid miljoneid eurosid ei ole ta Venemaal deklareerinud. Pealegi tean Si enda jutu põhjal, et tal on sidemeid Venemaa haldusorganitega, tolli, jõuametite, kuritegelike grupeeringutega. Kelle raha ta konkreetselt investeerib Eestisse, ma ei tea" (saatelõik 14:48 – 15:23); b) „Mulle on teada, et Si firmad on osalised xxx ja xxx rahapesuskandaalis. Aga sellest hoolimata jätkavad mõned Eesti pangad tema äride krediteerimist“ (saatelõik 16:04 – 16:23); c) „Sest et ma elan Eestis, siin kasvab minu tütar. Ausate Eesti ja Vene ärimeeste taustal, kellega ma varem läbi käisin, ei meeldi mulle siia Eestisse selliste inimeste ilmumine, kes opereerivad suurte rahadega“ (vastuseks saatejuhi küsimusele, miks ta seda kõike räägib) (saatelõik 13:14 – 13:36); d) „Kahjuks sellised „ettevõtjad“ nagu S tugevdavad Vene ärimeeste sageli ülekohtust kuvandit, et kõik Venemaa ettevõtjad on ebaausad ja opereerivad hämara rahaga“ (saatelõik 17:24 – 17:50).
5.Saate põhjal avaldati ERR veebilehel 20. novembril 2019 artikkel „„Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“, milles tsiteeriti kostjat, sealhulgas ülalmärgitud väiteid. Hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ning mittevaralise kahju hüvitamist.
6.Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele 4. Andmete ümberlükkamise nõude eelduseks ei ole andmete avaldamise õigusvastasus ega kahju tekkimine. Tõendatud peab olema üksnes andmete ebaõigsus. Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Ebaõiged on väited: „Pealegi tean Si enda jutu põhjal, et tal on sidemeid Venemaa haldusorganitega, tolli, jõuametite, kuritegelike grupeeringutega" ja „Mulle on teada, et Si firmad on osalised xxx ja xxx rahapesuskandaalis.“ Kõik väited avaldati saates vene keeles.
7.Esimene väide sisaldab kahte ebaõiget faktiväidet hageja kohta. Esiteks väidab kostja, et hagejal on sidemeid Venemaa kuritegelike grupeeringutega. Teiseks väidab kostja, et seda on hageja ise kostjale öelnud. Kostja esitas neid väiteid kui talle kindlalt teadaolevaid faktiväiteid, mitte ei avaldanud pelgalt arvamust. Väited on ebaõiged. Hagejal ei ole sidemeid mistahes Venemaa kuritegelike grupeeringutega. Samuti ei ole hageja kunagi kostjale väitnud, nagu tal oleks selliseid sidemeid.
8.Teises väites avaldas kostja, et hageja äriühingud on osalised xxx ja xxx rahapesuskandaalis. Kostja viitas, et tal on seda väidet kinnitavaid tõendeid või ta teab asjaolusid, mis kinnitavad väite tõesust. Väide ei põhine faktidel. Hageja ei ole tegelenud rahapesuga ning ei hagejale ega ühelegi temaga seotud äriühingule pole esitatud rahapesualast kahtlustust või süüdistust. Kuna
hagejale teadaolevalt ei ole hageja äriühingud mitte kuidagi seotud pankade rahapesuskandaalidega, ei saa kostjal olla tõendeid, mis seda väidet kinnitaksid. Kostja avaldatud väited ei ole väärtushinnangud, vaid faktiväited, mida on põhimõtteliselt võimalik kontrollida.
9.Ebaõiged väited teotavad hageja au. Kostja on esimese väite avaldanud kontekstis, kus hageja pole oma sissetulekuid deklareerinud ning on sealjuures vihjanud, et hageja pole raha teeninud ametlikult või on raha päritolu varjanud. Selles kontekstis mõistab keskmine vaataja öeldut viisil, et hageja kasutab sidemeid Venemaa erinevate organitega raha ebaseaduslikuks teenimiseks ja vara päritolu varjamiseks. Lisaks seostab kostja hagejat otseselt Venemaa kuritegelike grupeeringutega. Teist väidet mõistab mõistlik vaataja selliselt, et kostjal on kindlaid andmeid, et hageja on seotud rahapesuga. Sisuliselt jätab kostja mõlema väitega hagejast mulje kui kurjategijast. Sellised väited teotavad hageja au ja kahjustavad tema mainet nii avalikkuse kui äripartnerite silmis.
10.Kuna väited sisaldavad andmeid, mis kahjustavad hageja mainet, lasub nende väidete õigsuse tõendamise koormus kostjal kui nende väidete avaldajal. Seega pole hagejal kohustust tõendada väidete ebaõigsust ehk sidemete puudumist Venemaa kuritegelike grupeeringutega ning rahapesuga mitte tegelemist. Negatiivset asjaolu ei saagi hageja tõendada. Kostja peab tõendama avaldatud andmete tõesust.
11.Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele 4 ja leidis, et andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kus need avaldati. Hageja nõuab, et kostja esitaks meediaväljaandele avalduse, milles teatab, et tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Hageja ei saa kostjalt nõuda väidete ümberlükkamist saates „Pealtnägija“ suuliselt kaamerate ees, kuna sellise nõude täideviimine pole kostja võimuses. Hageja saab kostjalt nõuda üksnes ERR ees faktiväidete ümberlükkamist. Seetõttu nõudis hageja kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist kirjalikus avalduses.
12.Kostja avaldatud väited sisaldavad hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis teotavad ka hageja au, kuna kostja on hagejast loonud kuvandi kui kurjategijast. VÕS § 1047 lg 2 põhjal tuleb eeldada, et väidete avaldamine oli õigusvastane ning hagejal on õigus nõuda au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Õigusvastasust välistavate asjaolude tõendamise koormis on kostjal.
13.Hageja hinnangul ei esine asjaolusid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et andmete avaldamine ei olnud õigusvastane. Selleks peaks kostja tõendama, et avaldatud asjaolud vastavad tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2) või põhjendama, et tal oli andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta oli andmeid piisava põhjalikkusega kontrollinud (VÕS § 1047 lg 3). Antud juhul avaldas kostja andmeid telesaates esinemise eesmärgil, mida ei saa pidada õigustatud huviks. Samuti ei nähtu, et kostja oleks avaldatud andmeid kasvõi mingil määral kontrollinud. Kuna kostjal on hageja ees võlgu ning hageja tegeleb kostjalt võlgade kättesaamisega, oli ebaõigete faktiväidete avaldamine ajendatud ilmselt negatiivsest meelestatusest hageja suhtes.
14.Kui kohus ei nõustu hagejaga, et vaidlustatud väited on ebaõiged faktiväited, vaid leiab, et tegemist on väärtushinnangutega, palub hageja siiski mõista kostjalt välja nende väidete kui ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis. Vaidlustatud väited sisaldavad ebakohaseid väärtushinnanguid. Sisuliselt on kostja jätnud hagejast mulje kui kurjategijast või isikust, kes kasutab raha teenimiseks ebaausaid meetodeid ning sidemeid kurjategijatega. Sellised hinnangud on selgelt negatiivse tähendusega ning teotavad hageja au. Väärtushinnangud on täielikult põhjendamatud. Kostja pole selgitanud,
millel põhjal ta arvab, et hagejal on sidemeid kuritegelike ühendustega või hageja on osaline rahapesuskandaalides.
15.Lisaks faktiväidetele avaldas kostja saates lauseid, mis sisaldavad ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja avaldas: a) „Ausate Eesti ja Vene ärimeeste taustal, kellega ma varem läbi käisin, ei meeldi mulle siia Eestisse selliste inimeste ilmumine, kes opereerivad suurte rahadega“ ja b) „Kahjuks sellised „ettevõtjad“ nagu S tugevdavad Vene ärimeeste sageli ülekohtust kuvandit, et kõik Venemaa ettevõtjad on ebaausad ja opereerivad hämara rahaga.“
16.Tegu on ebakohaste väärtushinnangutega. Kostja lõi mõistlikule vaatajale hagejast kuvandi kui ebaausast ärimehest, kes teenib raha ebaausal või kuritegelikul teel. Kostja esitatud väärtushinnangud on meie kultuuriruumis selgelt negatiivse tähendusega, hagejat halvustavad ja tema au teotavad. Kostja pole selgitanud, milles seisneb hageja ebaaus käitumine ega viidanud ühelegi tõendile ega asjaolule, mis tema hinnangut kinnitaks. Hageja ega tema äriühingute tegevus ei anna alust pidada hagejat ebaausaks ärimeheks või kurjategijaks.
17.Kostja avaldatud väärtushinnangud teotavad õigusvastaselt hageja au. Õigusvastaseks loetakse ebakohane, st põhjendamatu või ebasünnis väärtushinnang. Väärtushinnang on põhjendamatu, kui hinnang on kujundatud ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata asjaolusid või nende puudumist (RKHKo 3-3-1-3-12, p 42). Vastutusest vabanemiseks peaks kostja tõendama, et kostja avaldatud hinnangud on kohased ehk need tuginevad faktidel.
18.Kostja on teotanud hageja au. Au teotamine kahjustas oluliselt hageja mainet avalikkuse ees ning rikkus hageja suhteid teiste isikute, eelkõige hageja äripartneritega. Samuti tekitas kostja ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute meedias avalikult esitamisega hagejale hingelisi üleelamisi, uneprobleeme, ärevust ja stressi, kuna hageja on pidanud taluma süüdistusi ja ebaviisakaid kommentaare nii tuttavatelt, äripartneritelt kui kõrvalistelt isikutelt ning on pidanud enda kaitseks asjaolusid selgitama. Küsimusi on küsitud ka hageja lähedastelt, kes on pidanud kõrvalistele isikutele asjaolusid selgitama, mis on samuti põhjustanud hagejale ärevust ja stressi. Hageja viitas VÕS § 134 lõikele 2 ja taotles kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel.
19.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on nõustunud, et esimene vaidlustatud väide on faktiväide. Kostja on leidnud, et faktiväide on tõene. Esmalt on kostja kirjeldanud, kuidas olevat hageja täpsustamata ajal Peterburis kostjaga arutanud viimase võimalikku kohtuvaidlust. Hageja olevat vestluse käigus öelnud, et ta võib saata vaidluse teise osapoole juurde „tšetšeenia päritoluga tõsiseid mehi, kes kiiresti ja efektiivselt oskavad lahendada probleeme kohtuväliselt“. Seda tõlgendas kostja vihjena kuritegelikele grupeeringutele. See tõendavat, et hageja on ise kostjale rääkinud, et tal on sidemeid Venemaa kuritegelike grupeeringutega.
20.Edasi on kostja viidanud M L ütlustele, mis avaldati xxx Eesti Ekspressi artiklis. M L on hageja kohta avaldanud: „Tema on Venemaal Peterburi tolli musta raha pesija. Sisuliselt varastatud raha pesija“. Kostja hinnangul viitab M L selle väitega hageja sidemetele kuritegelike grupeeringutega, mille põhjal on kostjal tekkinud veendumus.
21.Kostja vande all ülekuulamine eeltoodu suhtes ei aitaks kostjal tõendamiskoormust täita. Kostja vande all antavad ütlused ei annaks objektiivseid tõendeid. Hageja ei ole kunagi pakkunud kostjale, et võib tal aidata lahendada vaidlust kuritegelike grupeeringute abil ega
mistahes muud kuritegelikku abi. Isegi kui hageja oleks avaldanud kostja väidetud lause, ei kinnitaks see hageja seost kuritegelike ühendustega. Tegu on kostja tõlgendusega.
22.M L avaldatud ei tõenda kostja esimese väite tõele vastavust. M L on tuntud allilmajuhina ning teda on minevikus korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati 2019. aastal Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr xxx teiselt inimeselt vabaduse võtmisele kaasaaitamise eest. Hageja hinnangul ei saa M Ld pidada usaldusväärseks tõendiallikaks, seahulgas mitte hageja tegevusega seotud küsimustes. Eesti Ekspressi artiklis avaldatu võib olla M L arvamus, mitte tõendatud faktiväide. Kostja ei ole põhistanud, milline on M L väite seos tegelike asjaoludega ja kuidas peaks M Ll olema teadmisi hageja seostest kuritegelike grupeeringutega või rahapesuga. Esimese väite tõele vastavust kostja tõendanud ei ole.
23.Teist vaidlustatud väidet on kostja pidanud väärtushinnanguks. Kostja hinnang, et hageja firmad on osalised xxx ja xxx rahapesuskandaalis, põhineb järgmistel asjaoludel. Eesti pankade vahendusel on teostatud mitme miljardilisi tehinguid Venemaa päritoluga rahaliste vahenditega. xxx on saanud hageja kohta vihje, et ta on seotud Venemaa jõustruktuuridega ning hagejal on Venemaal ärid. Rahapesuskandaali tulemusel sulgesid Eesti pangad massiliselt välisärimeeste kontosid. Hagejal on sidemed Venemaa tolliga ja ta on olnud tööl Venemaa haldusorganites. Hageja ei ole esitanud piisavalt informatsiooni Eesti Politsei- ja Piirivalveametile elamisloa taotlemisel. Hageja investeeringute päritolu on kahtlase taustaga ning hageja kohta on selgelt välja öeldud, et tegemist on Venemaa tolli musta raha pesijaga. xxx sulges hageja peamiselt ärikontod.
24.Hageja leidis, et teine vaidlustatud väide on faktiväide. Sisuliselt on kostja möönnud, et tal puuduvad tõendid väite tõendamiseks. Tõendite puudumine ei muuda faktiväidet väärtushinnanguks. Väite kvalifikatsioon ei sõltu sellest, kas väite esitaja on või ei ole võimeline selle kohta tõendeid esitama. Põhimõtteliselt on võimalik kontrollida, kas kellegi firmad on osalenud ulatuslikus rahapesus. Kostja on avaldatud väites selgelt viidanud, et tal on selle faktiväite kinnituseks tõendeid.
25.Kostja avaldatud väide on ebaõige. Kuna avaldatud väide teotab hageja au, lasub väite tõendamise kohustus kostjal. Kostja selgitused ei anna alust seostada hagejat rahapesuskandaaliga. Kui tegu oleks väärtushinnanguga, oleks see alusetu. Hageja pidas arusaamatuks, kuidas saab kostja viidatud asjaolude alusel seostada hagejat rahapesuskandaaliga. Kostja ei ole esile toonud faktilist alust, millega saaks põhjendada sellise arvamuse kujunemist või mis õigustaks sellise väite avalikustamist.
26.Kolmandat ja neljandat vaidlustatud väidet on kostja pidanud kohasteks, sest kostja hinnangul ei ole need vulgaarsed, alandava ega mõnitava tähendusega. Kostja on väitnud, et avaldas need laused tuginedes isiklikule kogemusele ja avalikult kättesaadavale infole. Hageja leidis, et ebakohased väärtushinnangud ei pea tingimata olema vulgaarsed või alandavad. Väärtushinnangu ebakohasus võib tuleneda selle põhjendamatusest.
27.Kostja selgitused väärtushinnangute avaldamise põhjendatuse osas on üldsõnalised. Põhjendamatu väärtushinnang, mis jätab hagejast negatiivse mulje, on ebakohane ning selle avaldamine on õigusvastane. Kostja esitatud tõendeid pidas hageja asjakohatuteks. Kostja esitatud lisad 2, 3 ja 4 on uudiste pealkirjad, mis ei viita hagejale. xxx ja xxx rahapesuskandaalid ja nendega seotud asjaolud ei ole antud menetluses vaidluse all.
28.14.06.2021 seisukohtades leidis hageja, et puudub alus kostja taotlusel menetluse peatamiseks. Kostja on esitanud avalduse kriminaalasja alustamiseks, mille raames saab koguda tõendeid, et hageja on kuritegelikust skeemist kasusaaja. Käesoleva vaidluse lahendamine ei sõltu kriminaalasjas võimalikest kogutavatest tõenditest. Kostja selgitused on üldsõnalised ja neist ei nähtu, milliste väidete kinnitamiseks tõendeid kogutakse. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kriminaalasi algatati 5. juulil 2017 ehk ligi 4 aastat tagasi, kuid pole võimalik aru saada, kas ja millal võib menetlus lõpule jõuda. Samuti pole kostja esitatud tõenditest aru saada, milline on hageja roll viidatud kriminaalmenetluses, milliseid tõendeid tema kohta on kogutud või võidakse kogutakse ning kuidas on need seotud kostja poolt saates avaldatud väidetega. Isegi kui kriminaalmenetluses kogutakse täiendavaid tõendeid, ei saanud kostja neile tugineda saates väidete avaldamise ajal.
29.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 10 037 eurot ja viivise antud summalt seadusjärgses määras. Puudub vaidlus selle üle, et kostja on saates avaldanud vaidlustatud väited ning need avaldati artiklis kostja tsitaatidena. Puudub vaidlus, et kostjat saab pidada andmete avaldamise eest vastutavaks isikuks. Samuti puudub vaidlus, et esimene vaidlustatud väide on faktiväide.
30.Kahte esimest väidet on kostja avaldanud kui talle teadaolevaid fakte, mitte kui arvamusi. Väited on tõendamata. Kostja avaldatud väited teotasid hageja au. Kostja jättis mulje, et hageja kasutab sidemeid Venemaa erinevate organitega raha ebaseaduslikuks teenimiseks ja oma vara päritolu varjamiseks. Lisaks seostab kostja hagejat otseselt Venemaa kuritegelike grupeeringutega ning rahapesuga. Sisuliselt jätab kostja hagejast mulje kui kurjategijast. Samuti vastandab kostja hagejat ausate ärimeestega. Kostja esitatud faktiväited ja väärtushinnangud on meie kultuuriruumis selgelt negatiivse tähendusega. Ühegi faktiväite tõele vastavust või ühegi väärtushinnangu põhjendatust kostja ei tõendanud.
31.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 450 eurot, kohtutäituri kulu 92 eurot ja kulud õigusabile 9495 eurot. Vandeadvokaat Ants Nõmper on hagejale osutanud õigusabi mahus 12,3 tundi tunnitasuga 250 eurot käibemaksuta ja advokaat Kairi Kilgi on osutanud õigusabi mahus 42,8 tundi tunnitasuga 150 eurot käibemaksuta. Sellest tulenevalt on hageja õigusabikulud kokku (12,3 x 250) + (42,8 x 150) = 3075 + 6420 = 9495 eurot (käibemaksuta). Hageja palus kulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
KOSTJA VASTUVÄITED
32.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et esimene vaidlustatud väide on faktiväide. Ülejäänud väiteid pidas kostja väärtushinnanguteks. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidas kostja alusetuks.
33.Faktiväide „Tean Si enda jutu põhjal, et tal on sidemeid Venemaa [..] kuritegelike grupeeringutega“ vastab tõele. Väide põhineb sellel, et hageja ja kostja vestlesid Peterburis võimalikust kostja kohtuvaidlusest Londonis. Kostja kurtis, et kohtuvaidlus võib olla väga kulukas ning aeganõudev ning hageja pakkus, et võib kostja aidata, saates Londoni vaidluse osaliste juurde Tšetšeenia päritoluga tõsiseid mehi, kes kiiresti ja efektiivselt oskavad
kohtuväliselt probleeme lahendada. Kohtuvälise probleemi lahendamise all oli selgelt arusaadav vihje kuritegelikele grupeeringutele ning nende abile läbirääkimiste pidamises.
34.Hageja seost kuritegelike grupeeringutega kirjeldab ajalehes Eesti Ekspress 18.09.2019 ilmunud artikkel „Allmaailma suhtekorraldaja M L elu avameelsemad usutluses: “Kui sa pole memmekas, siis sind austatakse”. Intervjuu käigus küsis ajakirjanik P F teemalisi küsimusi. M L vastas, et vahendas hageja ja H T vahelist vaidlust. M L avaldas: „T S on Venemaal, Peterburi tolli musta raha pesija. Sisuliselt varastatud raha pesija”. Hageja ei ole vaidlustanud artiklit ega soovinud M Llt avaldatu ümberlükkamist, kuigi artiklis viidatakse tema sidemetele kuritegelike grupeeringutega. Tegemist on tõese faktiväitega, mille ümberlükkamist nõuda ei saa.
35.Kostja leidis, et lause „Mulle on teada, et Si firmad on osalised xxx ja xxx rahapesuskandaalis“ ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang. Fakt on objektiivselt kindlaks tehtud asjaolu, mille olemasolu ei sõltu hinnangust, vaid on tagatud seose läbi fakti kindlakstegemisega. Väärtuse olemasolu sõltub tavapäraste käsitluste järgi väärtustava subjekti tegevusest. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane ega keelatud.
36.Kostja avaldas oma järelduse ehk väärtushinnangu tulenevalt talle teadaolevatest andmetest. Venemaa raha rahapesu skandaal algas 2017. a, kui selgus, et Eesti vahendusel teostati miljardilisi tehinguid Venemaa päritolu rahaliste vahenditega. Eelnimetatud asjaolu kirjeldavad mitmed artiklid. Ajaleht Eesti Ekspress avaldas artikli, mille kohaselt sai xxx vihje, et hageja on seotud Venemaa jõustruktuuridega. Skandaali tulemusel sulgesid Eesti pangad massiliselt välisärimeeste kontosid. Hagejal on sidemed Venemaa tolliga ja ta on töötanud Venemaa haldusorganites. Hageja ei esitanud piisavalt informatsiooni Eesti Politsei- ja Piirivalveametile elamisloa taotlemisel. Hageja investeeringute päritolu on kahtlase taustaga ning hageja kohta on selgelt öeldud, et ta oli musta raha pesija. AS xxx sulges hageja peamised ärikontod.
37.Hageja seos rahapesu skandaaliga on kostja hinnang, mida on võimalik põhjendada, kuid mitte tõendada ning seetõttu ei saa selle väite kui väärtushinnangu ümberlükkamist nõuda. Väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane ega keelatud. Kostja väärtushinnangut ei saa lugeda ebakohaseks, kuna sellel puudub vulgaarne, inimväärikust alandav ja mõnitav tähendus
38.Kostja nõustus, et vaidlustatud kolmas ja neljas väide on väärtushinnangud. Nende avaldamine ei ole õigusvastane. Avaldatud väärtushinnangud ei ole ebakohased. Hageja ei ole väärtushinnangute ebakohasust põhistanud. Kostja väljendas oma tundeid ning arusaama toimuvast. Kostja sõnad on kokkuvõttev järeldus. Hageja on oma käitumisega andnud põhjuse hinnangute andmiseks, hinnangud põhinevad õigetel andmetel ning hageja isiklike õigusi ei ole nende avaldamisega rikutud.
39.31.05.2021 esitas kostja taotluse menetluse peatamiseks. St. Peterburgi linnas on algatatud kriminaalasi Noxxx, kus kuritegelikku gruppi kahtlustatakse kelmuses ja xxx» omandi omastamises. Kannatanuks on kostja. Uurija kogub tõendeid, mis tõendavad, et skeemist kasu saaja oli endine maksupolitsei töötaja hageja. Kriminaalasjas on juba kogutud tõendid, kus figureerib hageja, mida on näidatud uurivas telesaates ja mida hageja ei ole vaidlustanud. Kriminaalasja materjalide hulgas leiduvad ka dokumendid milles on kirjeldatud hageja skeeme Eesti pankadesse raha paigutamisel. Kostja leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb peatada kuni kriminaalasja menetluse lõppemiseni.
KOHTU PÕHJENDUSED
40.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
41.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) 20. novembril 2019 oli ETV eetris saade „Pealtnägija“, milles kostja andis intervjuu; 2) intervjuu käigus avaldas kostja järgmised väited: a) „Si palk maksupolitseis võis olla ehk 500 eurot. Neid kümneid miljoneid eurosid ei ole ta Venemaal deklareerinud. Pealegi tean Si enda jutu põhjal, et tal on sidemeid Venemaa haldusorganitega, tolli, jõuametite, kuritegelike grupeeringutega. Kelle raha ta konkreetselt investeerib Eestisse, ma ei tea" (saatelõik 14:48 – 15:23); b) „Mulle on teada, et Si firmad on osalised xxx ja xxx rahapesuskandaalis. Aga sellest hoolimata jätkavad mõned Eesti pangad tema äride krediteerimist“ (saatelõik 16:04 – 16:23); c) „Sest et ma elan Eestis, siin kasvab minu tütar. Ausate Eesti ja Vene ärimeeste taustal, kellega ma varem läbi käisin, ei meeldi mulle siia Eestisse selliste inimeste ilmumine, kes opereerivad suurte rahadega“ (vastuseks saatejuhi küsimusele, miks ta seda kõike räägib) (saatelõik 13:14 – 13:36); d) „Kahjuks sellised „ettevõtjad“ nagu S tugevdavad Vene ärimeeste sageli ülekohtust kuvandit, et kõik Venemaa ettevõtjad on ebaausad ja opereerivad hämara rahaga“ (saatelõik 17:24 – 17:50); 3) saate põhjal avaldati ERR veebilehel 20. novembril 2019 artikkel „„Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“, milles avaldati kostja väited a, b ja d; 4) väide a on faktiväide ning väited c ja d on väärtushinnangud.
42.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldatud väide b on faktiväide või väärtushinnang. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid hinnanguid ning kas kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis, sest kostja avaldatud väited on teotanud hageja au.
43.Hageja leidis, et väited a ja b on faktiväited, väited c ja d on väärtushinnangud. Faktiväited on ebaõiged ja hageja au teotavad. Väärtushinnangud on hageja au teotavad, sest kostja lõi hagejast kuvandi kui ebaausast ärimehest. Kostja hinnangud ei põhine faktidel ning kostja ei saanud tugineda korduvalt kriminaalkorras karistatud M L arvamusele.
44.Kostja leidis, et üksnes väide a on faktiväide, ülejäänud väited on väärtushinnangud. Esimene faktiväide põhineb hageja ja kostja kohtumisel Peterburis, kus hageja pakkus kostjale kohtuvaidluse lahendamisel abiks Tšetšeenia päritoluga mehi, kes oskavad kiiresti probleeme lahendada. Ülejäänud väited on väärtushinnangud. Väite b avaldamisel tugines kostja hageja sidemetele Vene haldusorganite ja jõustruktuuridega, ajakirjanduses avaldatule ning sellele, et AS xxx sulges hageja peamised ärikontod. Kostja väärtushinnangud ei ole ebakohased, sest need ei ole vulgaarsed ega alandavad.
45.VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
46.Eeltoodust ei tulene, et ebakohane väärtushinnang peab tingimata olema avaldatud vulgaarses või inimväärikust alandavas vormis. Väärtushinnangu ebakohasus võib seisneda selles, et väärtushinnang on halvustava sisuga ning kannatanu au teotav. Väärtushinnangu ümberlükkamist kannatanu nõuda ei saa, küll aga saab ta nõuda tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
47.Väärtushinnangu ja faktiväite eristamisel tuleb lähtuda sellest, kas avaldaja on pelgalt andnud hinnangu või on avaldanud faktilisi andmeid. Faktilised andmed ehk faktiväited on põhimõtteliselt kontrollitavad. Isiku kohta avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust tõendada ei ole võimalik (RK TKo nr 3-2-1-161-05, p 10; RK TKo nr 3-2-1-5-07, p 26; RK TKo nr 3-2-1-53-07, p 18). Kui kannatanu on vaidlustanud väärtushinnangu, ei pea ta vaidlustama neid faktilisi asjaolusid, millele tuginedes on avaldaja väärtushinnangu avaldanud. Küll aga peab neid faktilisi asjaolusid tõendama avaldaja (RK TKo 3-2-1-37-15, p 11).
48.VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 näeb ette, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega juhul, kui avaldaja avaldab kellegi kohta au teotavaid faktiväiteid, tuleb tal tõendada nende faktiväidete õigsust.
49.VÕS § 1047 lg 4 järgi võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eeltoodust lähtuvalt saab kannatanu alati nõuda ebaõigeks osutunud andmete ümberlükkamist või parandamist.
50.Vaidluse lahendamisel nõustub kohus esmalt hageja väidetega, et kostja avaldatud väited a ja b on faktiväited ning väited c ja d on väärtushinnangud. Kohus nõustub, et kaks esimest faktiväidet olid hageja au teotavad. Kohus samuti nõustub, et avaldatud väärtushinnangud olid ebakohased sõltumata sellest, et nad ei olnud sõnastuselt ega väljendusviisilt vulgaarsed.
51.Väites a on kostja avaldanud, et hagejal on tema enda jutu kohaselt sidemed Venemaa kuritegelike grupeeringutega. Tegemist on au teotava faktiväitega, sest kolmanda mõistliku isiku seisukohalt lähtudes on hagejat otseselt seostatud Venemaa kuritegelike grupeeringutega. Sellisest väitest võib järeldada, et hageja näol ei ole tegemist ausalt ja seaduslikult tegutseva isikuga, vaid ta on otseselt seotud kurjategijatega.
52.Väites b on kostja avaldanud, et talle on teada andmed, milliste kohaselt on hageja ettevõtted osalised kahe panga ega AS-ga xxx ja AS-ga xxx seotud rahapesuskandaaliga. Kohtu hinnangul
on kostja selgelt avaldanud selles väites faktilisi andmeid. Nimelt on kostja avaldanud, et hageja ettevõtted olid seotud ebaseadusliku tegevuse ehk rahapesuskandaaliga. Samuti on kostja avaldanud, et talle on teada andmed, milliste põhjal ta vastava väite avaldas. Kohus ei saa nõustuda, et tegu oleks väärtushinnanguga. Kostja ei ole vaidlustatud väites andnud hinnangut. See, kas hageja ettevõtted on või ei ole seotud rahapesuskandaaliga, on faktiline asjaolu, mille olemasolu või puudumist on põhimõtteliselt võimalik tõendada. Ainuüksi asjaolu, et kostja tugines väite avaldamisel ajakirjanduse kaudu kättesaadavatele andmetele, ei muuda väidet väärtushinnanguks. Ühtlasi leiab kohus, et ka antud väide on hageja au teotav. Viide seotusele rahapesuskandaaliga tähendab seda, et hageja ettevõtted on seotud ebaseadusliku tegevuse ehk rahapesuga.
53.Kohus nõustub pooltega, et väited c ja d on väärtushinnangud. Väites c on kostja avaldanud, et talle ei meeldi hageja ilmumine Eestisse, sest varem käis kostja siin läbi ausate ärimeestega. Seega on kostja kaudselt avaldanud, et hageja ilmumine Eestisse talle ei meeldi, sest hageja ei kuulu ausate ärimeeste hulka. Väites d on kostja avaldanud, et hageja tugevdab kuvandit, mille järgi on Venemaa ettevõtjad ebaausad ja tegelevad ebaausal teel saadud rahadega. Seega on kostja mõlemas väites kaudselt andnud hagejale hinnangu kui ebaausale ettevõtjale, kes tegeleb suurte rahaliste summadega, millised ei ole saadud ausal teel. Kuigi kostja ei ole kasutanud vulgaarset või solvavat sõnastust, on tegemist hageja au teotavate hinnangutega. Ausal teel tegutsevale ja ausal ning seaduslikul teel saadud rahalisi vahendeid kasutavale ettevõtjale on au teotavaks hinnang, mille kohaselt on ta ebaaus ja tegeleb ebaseadusliku tegevusega.
54.Eeltoodut kokku võttes tuli kostjal tõendada faktiväidete a ja b õigsust. Samuti tuli kostjal välja tuua ja tõendada need faktilised asjaolud, milliste alusel andis ta hinnangud c ja d ehk hindas hagejat ebaausaks ettevõtjaks, kes kasutab ebaseaduslikul teel saadud rahalisi vahendeid. Kohus selgitas kostjale 05.04.2021 eelistungil, et kui isik ei suuda avaldatud faktiväite õigsust tõendada, ei muuda see faktiväidet väärtushinnanguks. Ühtlasi selgitas kohus, et vaidlustatud väärtushinnangute osas tuleb kostjal esile tuua ja tõendada need asjaolud, milliste pinnalt ta väärtushinnangud avaldas. Kohus selgitas, et väärtushinnangud võivad olla au teotavad isegi siis, kui nad ei ole vulgaarsed ega vaenu õhutavad (toimiku lk74-75).
55.Kohtute infosüsteemi vahendusel on kättesaadav „Pealtnägija“ 20.11.2019 saade, milles antud intervjuus avaldas kostja vaidlusalused laused. Märgitud lausete avaldamise fakti ja lausete sisu üle pooled ei vaidle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et veebilehel www.err.ee ilmus 20.11.2019 „Pealtnägija“ saate alusel artikkel „Pealtnägija: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ (toimiku lk 12-14), milles korrati kostja avaldatud väiteid 1, 2 ja 4. Seega on tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on hageja viidatud väidete avaldaja.
56.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud väidete a ja b õigsust. Kostja ei ole selgelt esile toonud ega tõendanud, millised olid need faktilised andmed, millele tuginedes ta avaldas väärtushinnangud c ja d. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on ise teinud avaldusi oma sidemete kohta kuritegelike grupeeringutega. Kostja väitis, et ta vestles kord Peterburis hagejaga ja hageja lubas kostjat abistada Tšetšeenia päritolu inimestega, kes kiiresti probleeme lahendavad. Isegi kui hageja ja kostja vestlesid kostja kirjeldatud viisil ning hageja oleks avaldanud kostja väidetud lause või laused, ei saa sellest järeldada hageja avaldust sidemete kohta kuritegelike grupeeringutega. Ainuüksi kellegi päritolust või rahvuslikust kuuluvusest sellist järeldust kohtu hinnangul teha ei saa. Kostja ei ole isegi väitnud, et hageja oleks talle otseselt midagi avaldanud oma sidemetest kuritegelike grupeeringutega, rääkimata vastava väite tõendamisest. Seega ei ole kostja avaldatud faktiväite õigsust tõendanud.
57.Väite b õigsuse tõendamiseks esitas kostja kohtule ajalehes „Eesti Ekspress“ 18.09.2019 ilmunud artikli „Allilma suhtekorraldaja M L avameelseimas usutluses „Kui sa pole memmekas, siis sind austatakse““ (toimiku lk 35-40), milles M L on muuhulgas avaldanud: „Käisin seal rääkimas ühe venelasega, Si-härraga. Tema on Venemaal Peterburi tolli musta raha pesija. Sisuliselt varastatud raha pesija.“
58.Kostja esitas väite tõendamiseks kohtule ka valiku meedias ilmunud artiklite pealkirjadest seoses Eestis toimunud rahapesuskandaaliga (toimiku lk 41-48) ning portaalis Delfi augustis 2018 ilmunud artikli „Tüli: Rikkad Eesti kinnisvaraarendajad läksid Vene investoritega raksu“ (toimiku lk 49-51), milles on muuhulgas viidatud hagejale ning avaldatud lause: „Ekspressile öeldakse, et ühel hetkel sai xxx vihje, et S on seotud Venemaa jõustruktuuridega“.
59.Kohus nõustub hageja väidetega, et M L ajakirjanduse vahendusel avaldatud väide ei saa usaldusväärselt tõendada ei hageja seoseid kuritegelike ühendustega ega asjaolu, et ta oleks tegelenud rahapesuga. M L intervjuust ei nähtu, milliste andmete alusel ta järeldas, et hageja näol on tegemist musta ehk varastatud raha pesijaga. Samas ei ole isegi M L esitatud intervjuus avaldanud, et hageja või tema ettevõtted oleksid olnud seotud AS xxx ja AS xxx rahapesuskandaaliga. Sellist väidet ei ole avaldatud ka portaalis Delfi 2018. aastal avaldatud artiklis. Seda, et hageja ettevõtted oleksid seotud Eesti pankade rahapesu skandaaliga ning et nende kontod oleksid seetõttu suletud, ei nähtu ühestki kostja esitatud tõendist. Seost hageja ettevõtete ning rahapesuskandaali vahel ei saa kohtu hinnangul tuletada hageja varasemast töötamisest Venemaa haldusorganites. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kostja tõendanud faktiväite b õigsust ühegi tõendiga.
60.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millele tuginedes oli põhjendatud väärtushinnangute c ja d avaldamine. Kostja on avaldanud, et hageja näol on tegemist ebaausa ärimehega, kuid asjas kogutud tõenditest ei saa sellist järeldust teha. Täiendavalt esitas kostja kohtule enda 11.12.2018 avalduse (toimiku lk 82, tõlge 88), milles ta on väitnud, et hageja on ühe teise avalduses märgitud isikuga ammune tuttav ühisest teenistusajast Peterburi maksupolitseis. Kostja esitas 05.06.2017 määruse (toimiku lk 85, tõlge lk 90) kriminaalasja algatamise ja menetlusse võtmise kohta. Määruse kohaselt olid seni kindlaks tegemata isikud 15.11.2015 kuni 21.12.2016 pettuse teel riisunud xxx“-le kuulunud vara 265 000 000 rubla ulatuses. Viited hagejale määruses puuduvad. Seega ei ole kostja tõendanud oma väiteid, et hageja tegevuse ebaseaduslikkuse kohta kogutakse käesoleval ajal tõendeid Venemaal toimuva kriminaalmenetluse käigus. Iseenesest ei ole sellele kostja vaidlustatud väidetes isegi viidanud.
61.Kostja esitas käsikirjaliselt koostatud teenistuskäigu kirjelduse (toimiku lk 83-84, tõlge lk 89), milles märgitu kohaselt on hageja olnud Maksupolitsei teenistuses aastatel 1995 kuni 2002. Kes ja millal on tõendi koostanud, sellest selgelt järeldada ei saa. Kohus leiab, et ainuüksi hageja töötamisest Venemaa maksupolitseis ei saa järeldada, et hageja näol on tegemist ebaausa ettevõtjaga, kes opereerib ebaausal teel saadud rahaga. Kokkuvõttes on kostja väited jäänud tõendamata.
62.Kuna kostja ei ole tõendanud vaidlustatud faktiväidete a ja b õigsust, kuulub hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada ümber lükkama ebaõiged faktiväited Eesti Rahvusringhäälingu ees, esitades Eesti Rahvusringhäälingule (F. R. Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn, Eesti, [email protected]) 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kirjalikus vormis järgmise avalduse:
„„Pealtnägija“ 20. novembril 2019 saates avaldati minu, A Žiga läbi viidud intervjuu, mille käigus esitasin ma järgmised väited: 1) Tean Si enda sõnade põhjal, et tal on sidemeid Venemaa kuritegelike grupeeringutega; 2) Mulle on teada, et Si firmad on osalised xxx ja xxx rahapesuskandaalis. Kinnitan, et nimetatud väited on valed ning lükkan need käesoleva avaldusega ümber. Palun kustutada avaldatud valeväited „Pealtnägija“ 20. novembri 2019 saate salvestusest, mis on käesoleval ajal avalikult kättesaadav veebilehtedel xxxx või avaldada viidatud veebilehtedel parandusena minu eelnev avaldus. Palun kustutada avaldatud valeväited ka saate põhjal avaldatud artiklist „„Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“, mis on käesoleval ajal kättesaadav veebilehel xxxx või avaldada viidatud veebilehel parandusena minu eelnev avaldus.“
63.Lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamisele palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
64.Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue kuulub rahuldamisele. Kostja avaldas hageja suhtes ebaõigeid au teotavaid faktiväiteid ning au teotavaid väärtushinnanguid. Kostja avaldas väiteid Eesti ühe tuntuima telesaate vahendusel, mõistes ilmselt seeläbi, millises ulatuses tema avaldatud andmed Eestis levivad. Kohtumenetluse käigus ei nõustunud kostja hagejaga kompromissi sõlmima. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks pidanud võimalikuks hageja ees vabandada.
65.Kohtupraktikas oli aastatel 2018 kuni 2019 isiklike õiguste rikkumise korral keskmiseks hüvitise suuruseks 1264 eurot ja mediaaniks oli 800 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hüvitise suuruse määratlemisel arvestada asjaolu, et kostja avaldas mitu väidet ning tegi seda viisil, kus ta pidi mõistma avaldatud andmete erakordselt suurt levikut. Samuti tuleb arvestada kostja suhtumist hagejasse, sest kostja ei ole soovinud ise ebaõigeid andmeid ümber lükata, ei ole hageja ees vabandanud ega soovinud leida kohtuvälist kompromissi. Eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks keskmiselt suurema mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kostja avaldatud väited olid hageja kui ettevõtja mainet kahjustavad ning kostja avaldas need väited tahtlikult, kuigi pidi aru saama, et väidete tõendamiseks tal tõendid puuduvad. Seetõttu on kohtu hinnangul õiglaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 3000 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 3000 eurot.
66.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
67.Hageja palus menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu 450 eurot, kohtutäituri kulu 92 eurot ja kulud õigusabile 9495 eurot. Vandeadvokaat Ants Nõmper on hagejale osutanud õigusabi mahus 12,3 tundi tunnitasuga 250 eurot käibemaksuta ja advokaat Kairi Kilgi on osutanud õigusabi mahus 42,8 tundi tunnitasuga 150 eurot käibemaksuta. Hageja palus kulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
68.Esmalt leiab kohus, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millega seoses oli tal vajalik kohtumenetluse käigus tasuda kohtutäituri kuluna 92 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud kulu kandmist ega selle vajalikkust, ei ole tegemist põhjendatud menetluskuluga. Samuti leiab kohus, et arvestades vaidluse mahtu ja keerukust puudus hagejal vajadus kahe lepingulise esindaja kasutamiseks. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks ühe esindaja ehk advokaat Kairi Kilgi osutatud õigusabi tunnitasuga 150 eurot. Samas on ka antud esindaja ajakulu menetluses vajalike toimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks üle paisutatud.
69.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja Kairi Kilgil kulunud hagiavalduse koostamiseks aega kokku 15 tundi ja 20 minutit. Kohus loeb hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ajakuluks kokku 8 tundi. Kostja vastuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks ei saanud aega kuluda enam kui kokku 7 tundi. Kohtu eelistungiks valmistumiseks ei saanud aega kuluda enam kui 1 tund, sest istungil ei arutatud keerulisi õiguslikke küsimusi ega toodud esile uusi asjaolusid. Kompromissläbirääkimisteks sai kohtu hinnangul mõistlikult aega kuluda kokku 1 tund. Kostja taotlusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks sai aega kuluda kokku 1 h 30 min. 28.06.2021 seisukoha koostamiseks sai kuluda vaid 30 min ning lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 2 tundi, sest hageja kordas selles eelnevaid väiteid.
70.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja mõistlikuks ajakuluks õigusabi osutamisel 8 h + 7 h + 1 h + 1 h + 1 h 30 min + 30 min + 2 tundi = 21 h, millele lisandub 05.04.2021 eelistungi osalemiseks vajalik ühe esindaja ajakulu 30 min. Kogumis on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 21 h 30 min x 150 euroga = 3225 eurot ilma käibemaksuta. Koos menetluses tasutud riigilõivuga 450 euroga tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3 675 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 3675 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.