OÜ Simplast Profiil hagi ECCO-SYSTEMS Pärnu OÜ ja X vastu solidaarselt põhivõla ja viivise summas 6072.03 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ECCO-SYSTEMS Pärnu OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6921,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Simplast Profiil (registrikood 10130034), lepinguline esindaja Monika Meerents Kostja I ECCO-SYSTEMS Pärnu OÜ (registrikood 14390878) Kostja II X (isikukood XXXXXXXXXXX) kostjate lepinguline esindaja Annika Murulaid
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10. mai 2021. a otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta ECCO-SYSTEMS Pärnu OÜ kanda.
3.Määrata OÜ Simplast Profiil menetluskulude suuruseks 100 eurot ja mõista see ECCO-SYSTEMS Pärnu OÜ-lt välja OÜ Simplast Profiil kasuks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(7)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Simplast Profiil (hageja) esitas 13.08.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ECCOSYSTEMS Pärnu OÜ (kostja I) ja X (kostja II) vastu. Seoses vastuväite esitamisega makseettepanekule anti avaldus Pärnu Maakohtule edasiseks menetlemiseks.
2.09. septembril esitatud hagiavalduses palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 3460,85 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 2611,18 eurot ja viivise määraga 0,5% päevas alates hagi esitamisest põhivõlgnevuselt kuni selle täieliku tasumiseni põhivõlgnevust mitte ületades. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - pooled sõlmisid 18.12.2018 mitteeluruumi üürilepingu (edaspidi leping), millega kostja I sai alates 02.01.2019 kasutusse tootmishoones paikneva ruumi üldpinnaga 135 m2; - ruumide paiknemine tähistati lepingu lisaks oleval plaanil punase joonega piiritletud alana; - plaanil ei ole näidatud ega lepingus sätestatud, et üürnikul on tagatud juurdepääs üle kolmandale isikule kuuluva kinnistu; - üürnikul oli õigus parkida sõidukeid lepingu lisas sinise joonega märgitud alal; - 17.04.2020 teatas naaberkinnistu omanik, et seoses üleminekuga tehnilisele valvele suletakse hagejale piirdeaiaga läbipääs oma kinnistule; - piirdeaed valmis 2020. a aprilli lõpus/mai alguses ja selleks ajaks tagas hageja üürnikule juurdepääsu ruumidele Reideni tn 1 kinnistu kaudu; - pärast naaberkinnistu territooriumi sulgemist jätkas üürnik tavapärast majandustegevust; - üürnik pidi alates ruumide vastuvõtmisest tasuma ruumide kasutamise eest üüri arvestusega 405 eurot kuus, millele lisandus käibemaks ja kõrvalkulusid; - üürnik tasus lepingu sõlmimisel tagatisraha ühe kuu rendisummas (405 eurot + km), mille hageja arvestas ruumi tagastamisega viivitatud leppetrahvi katteks (p 8.2); hageja esitas teate alates 20.06.2020 p 8.2 alusel leppetrahvi nõudmisest üürnikule 22.06.2020; - üürniku üürilepinguga võetud kohustusi käendas kostja II (p 8.6); - üürnik ei tasunud arveid tähtaegselt ja jättis alates 04.02.2020 arved tasumata; - alates 04.02.2020 arvest nõudis hageja kostjalt lepingu p 3.5 alusel viivise arvestusega 0.5% tähtaegselt tasumata summalt tasumist;
2(7)
- 02.06.2020 nõudis hageja üürnikult võlgnevuse 3490.39 euro tasumist hiljemalt 18.06.2020 ja hoiatas, et võlgnevuse kohustuse täitmiseks määratud täiendava tähtaja jooksul mittetäitmise korral ütleb lepingu p 7.5.1 alusel alates 19.06.2020 üles; - 02.06.2020 esitas hageja kostjale II kui käendajale teate üürniku täitmata kohustuste kohta ning määras käendajale 3490,39 euro tasumiseks tähtaja 18.06.2020; - määratud tähtajaks kostjad võlgnevust ei tasunud.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad tuginesid peamiselt järgmistele vastuväidetele: - lepingu kehtivuse perioodil jaanuar 2019 kuni juuni 2020 esitas hageja arveid 11 893.56 eurot ja üürnik tasus 8327.96 eurot; - üürnik tasus tagatisraha 405 eurot, mis tuleb lepingu lõppemisel tasumata üüriarvete summast maha arvestada; - perioodil märts – juuli 2020 ei saanud üürnik lepingu eset sihtotstarbeliselt kasutada, kuna sellele ei olnud juurdepääsu; - uus juurdepääsutee ei olnud lepingu eseme sihtotstarbeliseks kasutamiseks (lepingu p 2.2) sobilik ja juurdepääsu takistas endist juurdepääsuteed sulgev aed, mis ei võimaldanud treileri, metsatehnika jms seadmetega manööverdamist tagurdamisega Paide mnt 9 kinnistule töökotta; - käendusleping on tühine, kuna ei sisalda kostja II vastutuse maksimumsummat, - üürnik pöördus hageja poole 22.05.2020 e-kirjas ja selgitas ruumide kasutamise takistust, kuid hageja sisulist vastust ei esitanud.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu ja jättis menetluskulud kostja I kanda. Hagi kostja II vastu jäi rahuldamata. Maakohus viitas VÕS §-s 271, § 272 lg-s 1, §-s 278 sätestatule. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 18.12.2018 äriruumi üürilepingu; - 19.06.2020 ütles hageja lepingu üles seoses üüri- ja kõrvalkulude võlgnevusega 3460,85 eurot; - lepingu p 3.5. järgseks viivisemääraks on 0,5% päevas ja hageja on arvestanud õigesti hagis toodud viivise suuruse; - hageja kasutas tagatisraha 405 eurot leppetrahvi katteks; - ligipääs renditud ruumidele (mis toimus üle Paide mnt 9 ja Reideni 3 kinnistu) ei olnud takistatud enne aprilli lõppu – mai algust 2020; - kolmas isik teatas hagejale 17.04.2020 e-kirjaga juurdepääsu sulgemisest peale piirdeaia valmimist; - ajaks, mil hageja tagas uue juurdepääsu üle Reideni 1 kinnistu, oli üürnik võlgnevuses juba vähemalt kolme arve tasumisega; - 22.05.2020 e-kirja pöördus üürnik hageja poole seoses väidetavate raskustega üürilepingu eseme sihtotstarbelise kasutamisel; - hageja vastas e-kirjaga, milles küsis: „Mis on sinu viimane korrektne summa?“; 3(7)
- 02.06.2020 saadeti kostjatele lepingu ülesütlemise hoiatused ja 22.06.2020 kirjaga luges hageja üürilepingu ülesöelduks. Maakohus tegi poolte kirjavahetusest järgmised järeldused: - üürniku 22.05.2020 e-kiri oli esimene ja ainus pöördumine hageja poole tekkinud olukorra lahendamiseks ja selle sisu on vastavuses just VÕS § 278 p 1 nõudega; - kostjaile pidi hageja vastustest olema selge, et mingid muud muudatust peale Reideni 1 kaudu uue juurdepääsu loomise ei ole hagejal kavatsust üürilepingu eseme osas ette võtta; - üürnik ei kasutanud seepeale ei õigust leping ise VÕS § 279 lg 1 alusel üles öelda ega esitanud ka avaldust üüri alandamiseks; - üürnik ei saanud üüri tasumata jätta, vaid pidi kohaldama vastavaid õiguskaitsevahendeid; - üürilepingu ülesütlemine või üüri alandamine peab väljenduma tahteavalduses, mida esitatud ei ole; - asjas ei oma tähtsust, kas ka tegelikkuses oli Reideni 1 kaudu juurdepääsu puhul tekkinud üürniku jaoks VÕS § 279 lõikes 1 nimetatud olukord. Eeltoodu tõttu kuulus hagi kostja I suhtes rahuldamisele. Käendaja vastutuse osas nõustus kohus kostja II käsitlusega ning leidis, et tema vastu ei saa käenduslepingu alusel nõuet rahuldada (tulenevalt VÕS § 143 lg 1 ja 2). Kostja II vastu suunatud haginõue jäi rahuldamata. TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt jäid menetluskulud kostja I vastu suunatud nõudes tema kanda ning kostja II vastu suunatud nõudes hageja kanda. Maakohus pidas põhjendatuks hageja menetluskulude suuruseks 1110 eurot ja mõistis selle kostjalt I hageja kasuks välja. Kostja II menetluskulud olid põhjendatud 90 euro ulatuses ning maakohus mõistis selle summa hagejalt kostja II kasuks välja.
KOSTJA I APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas ja menetluskulud kostjalt välja mõistis. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõigusnorme, jättes arvestamata kostja väidete ning tõenditega. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kostja poolt tagatisena tasutud 405 euro tasumise üüri katteks. Kohus leidis valesti, et hageja saab seda kasutada leppetrahvi katteks lepingu p 8.2. alusel, sest hageja ei ole kostjale leppetrahvi kohaldamisest teatanud ja hagejal puudus VÕS § 159 lg-st 2 tulenevalt õigus leppetrahvi nõuda ja tagatisraha lepptrahvi katteks arvestada. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 279 lg 1, kui leidis, et üürnik pidanuks üürilepingu üles ütlema või tegema avalduse üüri alandamiseks. Kohus möönis, et vähemalt aprillikuu lõpust ei olnud lepingu eseme sihtotstarbeline kasutamine enam võimalik. Kohus tuvastas, et üürnik teavitas hagejat takistusest.
4(7)
Isegi kui üürnik ei ole üüri tasumisest keeldumise kohta eraldi kirjalikku tahteavaldust esitanud, võimaldab VÕS § 296 teha seda ka tagantjärgi ja kostja I käesolevas tsiviilasjas esitatud vastuväited tuleb lugeda kostja I poolt tagasiulatuva perioodi kohta üüri tasumisest keeldumise kohta esitatud tahteavalduseks VÕS § 278 mõttes (Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne 2019, lk 299 p. 3.4. III lõik). Seega oli kostjal I lepingu eseme sihtotstarbelise kasutamise võimatuse tõttu õigus keelduda vähemalt 2020. aasta mai ja juuni kuu eest esitatud arvete tasumisest. Mai kuu eest esitatud arve nr 216 summas 980,11eurot. Juuni kuu eest esitatud arve nr 223 summas 994,05 eurot. Kokku 1974,16 eurot. Seega ei saaks hageja üürivõla nõue olla suurem, kui 3460-1974,16 = 1485,84 eurot. Viiviste summa ei saaks olla põhivõlast suurem ehk maksimaalselt 1485,84 eurot. Seega on selles osas kohtuotsus põhjendamata. Vastuse kaebusele
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. I
8.Apellatsioonimenetluses leiab kostja, et tal oli õigus jätta mai ja juuni 2020.a üür ja kommunaalkulud tasumata, kuna üürilepingu ese ei olnud enam sihtotstarbeliselt kasutatav seoses asjaoluga, et naaberkinnistu omanik sulges üürnikule senise juurdepääsu ja ehitas kinnistule piirdeaia. Kostja väidetest saab järeldada, et eelnimetatu tagajärjel ei olnud võimalik tagurdada töökotta 13,5 meetri pikkuste sõidukitega, mida kostja oma majandustegevuse raames hooldas ja remontis.
8.1.Asja kasutatavuse välistatuse või piiratuse üle otsustamisel tuleb lähtuda asja kasutamise sihtotstarbest, milles üürilepingu sõlmimisel kokku lepiti või millest üürilepingu sõlmimisel lähtuti. Puudub vaidlus, et üürilepingu eseme sihtotstarve oli lepingu kohaselt ruumi kasutamine metsatehnika hüdraulikaseadmete ehituse, remondi ja hooldusteenuste osutamiseks. Puudub vaidlus, et selles vallas on olemas ka 13,5-meetrisi sõidukeid. Hageja välja toodud asjaolu, et kostja töökoja juures ja sees seisid erinevad sõidukid, ei tõenda seda, et kostjal takistused pikemate sõidukite manööverdamiseks puudusid. Puuduvad andmed, millise pikkusega need sõidukid olid. Kostja poolt esitatud joonis (dtl 121, tõlge dtl 141) on käsitatav kostja selgitusena. Hageja drooniga tehtud fotode ja mõõdistuste (dtl 167-168) järgi ei ole kohtul eriteadmiste puudumise tõttu võimalik teha järeldust, kas tegelikult oli võimalik 13,5meetriste sõidukitega töökotta manööverdada.
8.2.Kolleegiumi arvates ei pidanud kostja tõendama, milliste mõõtudega sõidukeid ta tegelikult ehitas ja remontis ning et pärast piirdeaia rajamist oleks kostjal olnud tellimusi selliste sõidukite ehitamiseks või remondiks.
5(7)
8.4.Asjatundja arvamusega (dtl 152-153) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et et töökotta manööverdamine üle 8-meetriste sõidukitega on peale piirdeaia valmimist võimatu. Kuigi hageja on märkinud, et asjatundja arvamusest ei nähtu, millistele alusandmetele (kas nt kohapealne vaatlus) tuginedes on arvamus antud, nähtub arvamusest, et selle andja on tutvunud kirjeldatud olukorraga. Samuti ei muuda asjatundja arvamust ebausaldusväärseks asjaolu, et ta on kasutanud selle andmisel direktiivi 96/73/53/EU, mille esemeks on liikluses osalevale mootorsõidukile määratud karakteristikud pöörderibal täispöörde tegemiseks. Hageja võinuks esitada omapoolse asjatundja arvamuse tõendamaks vastupidist või taotleda paikvaatluse tegemist tõendamaks, et pikemate sõidukitega on võimalik sõita töökotta.
9.Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et tingituna piirdeaia rajamisest kolmanda isiku poolt ei saanud kostja I enam remontida selliseid masinaid, mille töökotta sissesõitmiseks tagurdas ta varem kolmanda isiku territooriumile.
9.1.Samas ei saa tekkinud olukorda käsitada asja kasutamise takistusena VÕS §-s 278 mõttes, mille eest üürileandja vastutab. Asja kasutamise takistusena võiks käsitada asjast väljaspool olevat negatiivset asjaolu, nt kui avalik võim sulgeb ajutiselt avaliku tee, mis peab olema avalikuks kasutamiseks kõigile vaba ja asja kasutus on seetõttu takistatud. Praegusel juhul ei ole selline olukord, sest üürnik ei kasutanud juurdepääsuks töökotta mitte avalikku teed, vaid võimalust tagurdada kolmanda isiku kinnistule. Asjaolu, et üürnik seda tegi või oleks tulevikus peale piirdeaia valmimist teinud ja kolmas isik seda talus või oleks talunud, on üürniku ja kolmanda isiku vaheline sisesuhte küsimus. Üürnikule polnud üürilepinguga tagatud võimalust kasutada kolmanda isiku kinnistut töökotta tagurdamiseks.
9.2.Isegi kui käsitada tekkinud olukorda asja kasutamise takistusena, ei vastuta hageja sellise takistuse eest ja üürnik kannab riisikot üürilepingu sõlmimisel, et selline võimalus (tagurdada kolmanda isiku kinnistule) jääks kestma. Seega ei ole hageja üürilepingut rikkunud ega vastuta üürniku ees asjaolu eest, et üürnik ei saanud enam kasutada töökoda pikemate masinate hooldamiseks ja remondiks.
10.Eeltoodud põhjusel pole üürnikul võimalik kasutada VÕS §-st 278 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Seoses sellega ei analüüsi ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid, kas üürnik on üüri maksmisest keeldumise tahteavalduse esitanud tagantjärele praeguses menetluses või vastustaja seisukohta, et selle välistab VÕS § 297 lg-s 1 sätestatu. II
11.Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebust viisil, et kostja arvates ei võinud hageja arvestada üürilepingu tagatiseks makstud summat (405 eurot, millele lisandus käibemaks) leppetrahvi katteks, sest hageja ei esitanud õigeaegselt leppetrahvi teadet.
11.1.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
11.2.Kuivõrd üürnik ei saanud kasutada praegusel juhul VÕS §-s 278 sätestatud õiguskaitsevahendeid, võis hageja üüri tasumata jätmise tõttu üürilepingu üles öelda, üürileping lõppes alates 19.06.2020 ning üürnik pidanuks ruumid vabastama alates 20.06.2020. Puudub 6(7)
vaidlus, et kostja ruume ei vabastanud, mistõttu võis hageja kohaldada lepingu p-st 8.2. tulenevat õiguskaitsevahendit ja nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist.
11.3.Kostja ei tuginenud maakohtus asjaolule, et hageja ei esitanud talle leppetrahvi teadet ning kaotas seetõttu õiguse leppetrahvi nõuda. Nimetatud tulenevalt on väide esitatud hilinemisega. Kui käsitada nimetatut õigusliku väitena, on see põhjendamatu. 22.06.2020 kirjaga (dtl 102103) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja nõudis kostjalt ruumide vabastamist 3 päeva pärast lepingu ülesütlemist, viitas leppetrahvi sätestavale lepingu sättele ja teavitas, et nõuab alates 20.06.2020 leppetrahvi. Seega teatas hageja mõistliku aja jooksul peale kohustuse rikkumise avastamist asjaolust, et ta nõuab leppetrahvi.
11.4.Kuna üürileandjal oli üürniku suhtes nõue, mida tagatisraha tagas, võis järgneda tasaarvestus ning kui üürnik sellega ei nõustu, tuleb tal esitada tagatisraha tagastamise nõue. Hageja 27.10.2020 menetlusdokumendi p 1 kohaselt (dtl 97-99) on hageja arvestanud kostja I makstud tagatisraha leppetrahvi katteks. Kuigi hageja ei ole selgesõnaliselt kasutanud sõna „tasaarvestus“, on hageja tahe tasaarvestada leppetrahvi nõue tagatisrahaga tahteavalduse sisust siiski järeldatav.
12.Eeltoodud põhjustel rahuldas maakohus lõppjärelduses õigesti hageja kostja vastu esitatud hagi. Seoses hagi rahuldamisega jäid menetluskulud põhjendatult kostja kanda.
13.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
14.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse (TsMS § 174 lg 1). Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 100 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja toiminguteks on olnud apellatsioonkaebuse analüüs ja sellele vastuse koostamine 1,25h ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus peab arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu väidetud menetlustoimingutele kulunud aega mõistlikuks ja vajalikuks. Tunnihind 80 eurot (millele lisandub käibemaks) on vaidluse keerukuse astet ja mahtu arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 1,25h eest 100 eurot. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.