Kostja: K. S. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Ardi Rebane Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta E. J.i hagi K. S. vastu aegumise tõttu rahuldamata.
2.Jätta tsiviilasja menetluskulud E. J.i kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Määrata K. S. menetluskulude rahaliseks suuruseks 2925,60 eurot (õigusabikulu).
4.Mõista E. J.ilt K. S. kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2925,60 eurot, millest 1000 eurot maksta pärast käesoleva otsuse jõustumist välja E. J.i poolt kohtudeposiiti kantud tagatise arvelt.
5.Mõista E. J.ilt K. S. kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Mõista E. J.ilt riigituludesse välja riigilõiv 425 eurot, mille tasumisest ta hagi esitamisel vabastati. Riigilõiv tuleb tasuda kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Makseinfo on lisatud käesolevale otsusele.
7.Otsuse resolutsiooni punktis 6 nimetatud kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb E. J.il tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-17-100719 oli O OÜ hagi K. S. vastu 4256,17 euro ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kohtud leidsid, et K. S. sõlmis töövõtulepingu E. J.iga, mitte O OÜ-ga. Otsused jõustusid 11.01.2019.
2.Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-14624 oli K. S. hagi E. J.i vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. E. J.i esitas 15.06.2020 K. S. vastu vastuhagi, mida täpsustas 20.08.2020 ja milles palub mõista kostjalt välja töövõtulepingust tuleneva võla 4256,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1007,99 eurot ja viivise põhivõlalt alates 16.05.2020 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Maakohus jagas 14.09.2020 määrusega vastuhagi menetlemiseks eraldi hagina käesolevas tsiviilasjas number 2-20-13396. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt võttis kostja hagejaga 2015 kevadel ühendust ja pakkus talle tööd. Hageja ja kostja sõlmisid 23.08.2015 kirjaliku kokkuleppe ja hiljem ka suulised kokkulepped kostja kodus teostatavate ehitustööde maksumuse ja mahtude kohta. Kokku lepitud hind ei sisaldanud ehitusmaterjali ega selle transpordi maksumust. Lepiti kokku, et ehitaja ostab tööks vajalikud materjalid välja ja tellija tasub nende eest.
5.Hageja lõpetas kokkulepitud tööd jõuludeks 2015. Parketi paigaldamise tööd lõpetati 07.04.2016. Kostja on tasunud hagejale 1200 eurot, kui maksmata on jäänud 4256,17 eurot, sh kokkulepitud tööd (2400 eurot), lisatööd (450 eurot ja 600 eurot), materjal (556,17 eurot) ja materjali transport (250 eurot).
6.Kuna hageja teostas töid eraisikuna, muutus hageja nõue sissenõutavas VÕS § 637 lg 4 järgi ajast, kui töö saab lugeda vastu võetuks. Kuna pooled olid tehtud tööde osas läbirääkimistes veel 06.04.2017, võib lugeda tööd vastu võetuks 01.07.2017. Hageja on ka varem kostjale töid teinud ja pooltel oli eelnevalt tavaks, et maksmine toimub kui töö on vastu võetud. Ühtegi pretensiooni kostja hagejale ei esitanud. Aprilli lõpus 2016 helistas hageja kostjale ja
tundis huvi, millal kostja maksab ja kas ta on rahul, kuna tööd olid valmis. Kostja tunnistas võlga, makstes hagejale 14.09.2017 ehituse eest 408,33 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei ole kokku leppinud töö eraldi vastuvõtmises ja see ei ole nende suhtes tavaline. Hageja ei ole kostjat ka teavitanud, et tööd on vastuvõtmiseks valmis ega esitanud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks. Hageja enda väitel valmisid kokkulepitud tööd jõuludeks 2015 ja täiendav töö 06.04.2016. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks hiljemalt 07.04.2016.
9.Isegi, kui kostja oleks pidanud tööd vastu võtma, ei muutunud tasunõue sissenõutavaks 01.07.2017, nagu väidab hageja. Töö loetakse vastu võetuks, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks antud mõistliku tähtaja jooksul. Selline mõistlik aeg võis olla maksimaalselt üks kuu. Seega saaks tööd lugeda vastuvõetuks hiljemalt 06.05.2016. Tegelikult hakkaski hageja täitmist nõudma oma äriühingu O OÜ kaudu 02.05.2016, esitades kostjale lõpparve. Kuna kostja äriühingule midagi ei võlgnenud, ei olnud ta nõus midagi tasuma ja hageja äriühing esitas kostja vastu 14.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Viimases kinnitas hageja ühingu esindajana, et võlg on muutunud sissenõutavaks, s.t tööd olid vähemalt loetud vastuvõetuks.
10.Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Nõue aegub kolme aasta jooksul alates selle aasta lõppemisest, mil see muutus sissenõutavaks. Seega lõppes aegumistähtaeg juba 01.01.2019 ja hageja nõue oli 15.06.2020 avalduse esitamise ajaks aegunud.
11.Pooled ei ole pidanud nõude osas läbirääkimisi. Läbirääkimisi pidas kostja O OÜga. Igal juhul kestsid läbirääkimised vaid kaks päeva.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
13.Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leiab, et nõue on aegunud ja jätab hageja nõude seetõttu rahuldamata.
14.Hagiavalduse ja selle 20.08.2020 täienduse kohaselt sõlmisid hageja ehitajana ja kostja tellijana 23.08.2015 kirjaliku kokkuleppe kostja korteris remonditööde tegemiseks. Samuti sõlmisid pooled suulised kokkulepped ehitustööde maksumuse ja mahtude kohta. Kostja 23.08.2015 e-kirja kohaselt pidi hageja minema kostja juurde töid tegema hinnaga 2400 eurot, mis ei sisalda esiku põranda töid ja pliidi vundamenti, suuretoa põranda töid ja elektri ühendustöid (tl 5). Hind sisaldas järgmist: köögi lagi, esiku lagi ja seinte värvimine, suures toas kipslagi ja laeäär, lisaks pahtel ja värv, seina seineks ja värv ning WC lammutus ja uue ehitus (tl 104 pöördel). Poolte vahel oli seega töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635
tähenduses, s.o leping, millega üks isik kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik kohustub maksma selle eest tasu. Tasu maksmine on töövõtja üks põhikohustusi.
15.Hageja nõuab kostjalt käesolevas asjas 4256,17 euro tasumist, mille kostja võlgneb hagejale kokkulepitud töö eest (2400 eurot), lisatööde eest (450 eurot ja 600 eurot), materjali eest (556,17 eurot) ja materjali transpordi eest (250 eurot). Pooled vaidlevad selle üle, millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks ja kas see on sellest tulenevalt aegunud.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega tuleb aegumise üle otsustamise eeldusena tuvastada, millal muutus hageja töövõtulepingust tulenev nõue sissenõutavaks.
17.Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg 3 ja 5) või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638. Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
18.Hageja tõi hagiavalduses esile, ja kostja ei vaielnud sellele vastu, et tööd valmisid jõuludeks 2015, välja arvatud parketipanek, mis valmis 06.04.2016. Hageja leiab aga, et tasunõue muutus sissenõutavaks 01.07.2017. Kohus hagejaga ei nõustu.
19.Asjas esitatud tõenditest ega asjaoludest ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe selle kohta, kas tasu sissenõutavus sõltub töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Kokkulepe töö vastuvõtmise kohta väljendub üldjuhul lepingutingimuses. Kuigi pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu on fikseeritud kirjavahetuses, ei ole pooled siiski kirjalikku töövõtulepingut sõlminud. Hageja väitis küll vastuseks kohtu küsimusele, et tööde lõppedes pidi toimuma tööde üleandmine, kuid ei toonud hoolimata kohtu selgitustest (03.08.2020 määrus) esile ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus sellisele järeldusele jõuda. Asjaolust, et kostja soovis korda teha ka lisatööd, ei saa järeldada poolte kokkulepet selle kohta, et tasu sissenõutavus sõltub töö vastuvõtmisest.
20.Hageja tugines sellele, et ta on kostjale ka varem töid teinud ja pooltel oli tavaks, et maksmine toimub, kui töö on vastu võetud. Hageja väide on hoolimata kohtu selgitustest tõendamata. Hageja ei ole üldse esile toonud, milliseid töid ja millal on hageja varem kostjale teinud ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on varem hageja tehtud tööd vastu võtnud sellekohase aktiga. Esile ei ole toodud asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et töö
vastuvõtmine on tavaline. Kostja tellis töö eraisikult. Tööde kohta ei sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut, milles oleks fikseeritud pooltevahelised kokkulepped tööde, tähtaegade, tasu ja selle maksmise tingimuste kohta. Hageja ei ole väitnud ja seega ka mitte tõendanud, et ta oleks pakkunud tööd kostjale vastuvõtmiseks või palunud allkirjastada üleandmisevastuvõtmise akti. Eeltoodud asjaoludel ei saa lugeda, et töö oleks tulnud eraldi vastu võtta ja et see oleks olnud tavaline.
21.Hageja kirjelduste kohaselt helistas ta kostjale aprilli lõpus 2016, teatas, et tööd on valmis ja küsis, kas hageja on rahul ja millal ta tasu maksab. Seega tuleneb ka hageja enda selgitustest, et ta leidis, et tasu tuleb maksta, kuna tööd on valmis. Sellele viitab lisaks ka asjaolu, et hageja esitas kostjale oma ettevõtte O OÜ kaudu 02.05.2016, s.o ligi kuu aega pärast hageja väidetud parketipaneku tööde valmimist arve nr 160502-059 (tl 85) 4256,177 euro tasumiseks, s.o sama summa, mille maksmist hageja käesolevas menetluses kostjalt nõuab. Arvelt nähtub, et tasu maksmist nõuti samade kulude eest, s.o materjal, selle transport, kokkulepitud tööd ja lisa tööd. 14.01.2017 esitas aga hageja oma ettevõtte kaudu kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse samast lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja kinnitas avalduses O OÜ esindajana, et nõue on sissenõutav (tl 86 ja 86 pöördel). Hageja käesolevas asjas esitatud väide, nagu oleks tasunõue muutunud sissenõutavaks hoopis pool aastat hiljem, s.o 01.07.2017 on seega vastuolus hageja enda käitumise ja varem avaldatuga. Kohus selgitas hagejale juba 03.08.2020 määruses, et esile toodud väidete, sh väidete kohta poolte kokkuleppest tasu maksmise kohta ja tasu sissenõutavaks muutumise aja kohta, kinnitamiseks tuleb esitada tõendid. Hageja jäi aga üksnes paljasõnaliste kirjelduste juurde, mis on samas vastuolus tema varasema käitumise ja avaldatuga.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna poolte vahel ei olnud teistsugust kokkulepet, tuleb nõue lugeda sissenõutavaks muutunuks TsMS § 637 lg 3 alusel töö valmimisest. Hagiavalduse kohaselt ei olnud kostjal tehtud tööde või ostetud materjalide kohta ka pretensioone ja tööd olid tehtud. Kostja ei vaidle vastu ja tugineb ka ise oma vastuväidetes sellele, et tööd valmisid hageja märgitud ajaks, s.o osaliselt jõuludeks 2015 ja lisatööd 06.04.2016. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks osaliselt 2015 ja osaliselt 07.04.2016, kui tööd olid valminud.
23.Töövõtulepingust tuleneva kokkulepitud tasu maksmise aegumist reguleerib TsÜS § 147 lg 3, mille kohaselt algab aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kuna nõue muutus sissenõutavaks 2016 aastal, algas aegumistähtaeg 31.12.2016. Kootoimes TsÜS § 147 lg-ga 1 aegus hageja nõue seega 01.01.2020. Hagi esitamise ajaks, s.o 15.06.2020 oli hageja nõue aegunud.
24.Õige ei ole hageja seisukoht, et aegumine katkes võla osalise tunnustamisega. Kostja ei ole võlga tunnustanud. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja tugineb sellele, et kostja tasus hagejale 14.09.2017 ehituse eest 408,33 eurot. Kohus leiab, et seda ei saa käsitleda nõude tunnustamisena TsÜS § 158 tähenduses.
25.Kohus selgitab, et nõude tunnustamine on aegumise katkemise alus, kui võlgniku toimingust võlausaldaja suhtes järeldub vaieldamatu teadlikkus nõude olemasolust. Kui samal võlausaldajad on võlgniku vastu mitu nõuet, ei mõjuta ühe tunnustamine teiste tunnustamist. Kostja tasus hagejale 408,33 eurot 14.09.2017 maksekorraldusega pärast seda, kui hageja ja temale kuuluva ettevõtte esindaja pöördus kostja poole küsimusega kas, kuidas ja millal
kavatseb kostja oma võla tasuda (tl 121). Esindaja viitas seejuures O OÜ poolt 02.05.2016 esitatud arvele nr 160502-059 summas 4256,17 eurot, s.o sama arve, mis kajastab nõudeid, mis on esitatud ka käesolevas menetluses. Kostja vastas nõudele 14.09.2017 järgmiselt: „Olen enda seisukohad juba avaldanud oma tsiviilasjas nr 2-17-100719 kohtule saadetud hagivastuses ning jään nende juurde. Sealhulgas sooviksin rõhutada, et tunnistan võlausaldajana üksnes E. J.et ning samuti tunnistan põhivõlgnevust suuruses 408,33 eurot ning see saab võlausaldajale tasutud.“ (tl 122 pöördel).
26.Kostja kirjast järeldub, et ta tunnustab võlga 408,33 euro ulatuses ja tasub selle, kuid ei tunnusta nõuet ülejäänud osas, s.t kostja reserveeris selgelt vastuväited võla suurusele. Võla tasumist osas, mida võlgnik tunnustab, ei saa laiendada sellele osale võlast, mille tunnustamise võlgnik selgelt välistab (vt ka Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 159 kommentaar 3.1). Eeltoodust tulenevalt ei katkenud aegumine 14.09.2017 hagejale makse tegemisega. Aegumisele tuginemine ei ole ka vastuolus hea usu põhimõttega. See on kostja seadusest tulenev õigus.
27.Kohus leiab, et aegumine ei ole ka peatunud. Hageja seostab oma hagiavalduses tasu sissenõutavaks muutumise aega sellega, et pooled olid tehtud tööde osas veel 06.04.2017 läbirääkimistes. Hageja järeldab sellest, et tööd võib lugeda vastuvõetuks 01.07.2017. Kohus sellega ei nõustu. Hageja tugineb kostja 06.04.2017 e-kirjale, milles kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks järgmistel tingimustel: kostja maksab O OÜ-le/hagejale 2806,17 eurot, O OÜ/hageja kinnitab, et selle saamise järel puuduvad tal kostja vastu mistahes ehitustöödest tulenevad nõuded. Kirjas märgib kostja ka seda, et kompromissettepanek tehti õigusrahu huvides ja ei tähenda, et kostja tunnistaks O OÜ/hageja nõudeid (tl 8). Kuigi see tõendist ei nähtu, tuginevad mõlemad pooled asjaolule, et kiri saadeti 06.04.2017. Selles ei ole seega poolte vahel vaidlust.
28.TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
29.Kostja tegi hageja viidatud ettepaneku tsiviilasjas nr 2-17-100719, milles kohus menetles O OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldust, millele kostja esitas vastuväite. O OÜ lepinguline esindaja tegi seejärel kostjale 04.04.2017 ettepaneku jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, millele kostja ülal viidatud kirjaga vastas (tl 92, 96 ja 97). Tegemist ei olnud seega läbirääkimistega õigustatud ja kohustatud isiku vahel. Kostja poole pöördus läbirääkimiste pidamiseks O OÜ, mitte hageja. Seega ei omanud kirjavahetus mõju hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele.
30.Kohus nõustub samas kostjaga, et arvestades, et läbirääkimised kestsid 2 päeva, s.o 04.04.2017 – 06.04.2017, ei mõjuta see igal juhul käesoleva asja tulemust. See ei muuda asjaolu, et aegumine algas TsÜS § 147 lg 3 alusel 2016.a lõpust. Kohus selgitab, et TsÜS § 168 lg 1 kohaselt ei arvestata aegumistähtaja hulka aega, mille kestel oli aegumine peatunud. Seega ei katke aegumine läbirääkimiste ajaks ja ei alga uuesti, vaid üksnes peatub, st aegumistähtaeg pikeneb selle aja võrra, millal pooled pidasid läbirääkimisi. Asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et läbirääkimisi oleks peetud katkematult kuni aprillini 2017, ei ole esile toodud.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja aegumise vastuväide rahuldada ja kohaldada hageja nõudele aegumist. Kohus ei hinda seetõttu hageja nõude sisulist põhjendatust, selle kohta esitatud väiteid ega tõendeid, kuna need ei oma käesoleva asja lähendamisel tähtsust (TsMS §
238 lg 1). Isegi kui hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev tasunõue, on kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest.
32.TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata ka hageja põhinõudelt arvestatud viivise nõue. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja kanda, v.a hageja riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda. Kohus andis hagejale 15.10.2020 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.3).
35.Kostja 23.08.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema kulud kokku 3528 eurot (õigusabikulud 24 tunni 30 minuti eest (käibemaksuga)). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja ta ei ole käibemaksukohustuslane.
36.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
37.Kostjat esindas menetluses vandeadvokaadi abi. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 321-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et esindaja ühe tööühiku hind on põhjendatud.
38.Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud menetluses järgmisi toiminguid: tutvumine 09.11.2020 määruse ja hagiavaldusega, esialgse vastuse ja menetluskulude tagatise taotluse koostamine ning esitamine (8 tundi 41 minutit); hageja 08.12.2020 seisukohaga tutvumine, 10.12.2020 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine, hageja 29.12.2020 määruskaebusega tutvumine (1 tund 46 minutit); määruskaebusele vastuse koostamine ja esitamine, kohtu e-kirjaga tutvumine ja kliendile edastamine (4 tundi 45 minutit);
täiendava hagivastuse koostamine ja esitamine (7 tundi 14 minutit); lõplike seisukohtade koostamine ja esitamine (54 minutit); menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund 10 minutit) ja 27.08.2021 seisukoha koostamine (15 minutit).
39.Hageja leiab, et kostja esitatud menetluskulud ei ole esitatud suuruses põhjendatud. Kohus nõustub sellega.
40.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindaja kohtu 09.11.2020 määruse ja hagiavaldusega tutvumisele, sellele esialgse vastuse ja menetluskulude tagatise taotluse koostamisele ning esitamisele kokku 8 tundi 41 minutit. Kuigi kohus peab tehtud toiminguid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikuks, ei ole neile kulunud aeg põhjendatud. Kohtu 09.11.2020 määrus on tsiviilasja menetlusse võtmise määrus, mille sisu on lühike ja koosneb suuremas osas seaduse väljavõtetest, mis on professionaalsele esindajale tuttavad. Samuti on hagiavalduse ja selle täienduse sisuline osa lühike ning asjaolud kostja esindajale tuttavad juba varasemast kohtuvaidlusest. Kohus arvestab siinjuures ka kostja esialgse vastuse sisu ja mahuga. Kohus leiab eelöeldut arvestades, et professionaalsel esindajal ei kulu viidatud toimingute tegemisele kokku üle 6 tunni. Seega vähendab kohus toimingutele kulunud aega 2 tunni 41 minuti võrra.
41.Põhjendatud ei ole esindaja taotletud ajakulu määruskaebuse vastuse koostamisele ja esitamisele ning kohtu e-kirjaga tutvumisele ja edastamisele. Arvestades määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu leiab kohus, et toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 3 tundi.
42.Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Toimingud on olnud kliendi õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Arvestades nii tsiviilasja mahu, keerukuse kui esindaja kvalifikatsiooniga, peab kohus kantud kulusid põhjendatuks. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses on seega kokku 20 tundi 4 minutit (6 tundi + 1 tund 46 minutit + 3 tundi + 7 tundi 14 minutit + 54 minutit + 1 tund 10 minutit + 15 minutit). Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda, on tema õigusabikulu kokku 2438 eurot (20 tundi 19 minutit × 120 eurot), lisandub käibemaks.
43.Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2925,60 eurot (2438 + 20%), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
44.Kohus kohustas hagejat 21.12.2020 määrusega tasuma kostja menetluskulude katteks tagatisena 1000 eurot. Hageja tasus tagatise kohtu deposiiti 28.02.2021. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetavast summast tuleb seega 1000 eurot välja maksta kohtu deposiiti kantud summast.
45.Kohus andis hagejale 15.10.2020 määrusega menetlusabi ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 425 euro tasumisest. Kohus selgitas määruses, et TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks ja kohus mõistab hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud TsMS § 190 lg 4 alusel hagejalt riigituludesse välja. Kuna hagi jääb rahuldamata, mõistab kohus tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse välja.
46.TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab, et riigilõiv tuleb tasuda kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.