Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

3.2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2); 3.3 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised. Hageja ostis kostjalt X maakonnas asuva kinnistu koos elumajaga, millel on ilmnenud olulised varjatud puudused, millest müüja ostjat ei ole teavitanud. Tegemist on müügilepingu eseme puudusega ning hagejal on seetõttu õigus nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist. Ostja lähtus kinnistu ostmisel hindamisaktis toodud andmetest ning otsustas neist lähtuvalt müügitehingu teha. Hindamisakt ega ka müüja poolt esitatud info ei sisaldanud teavet võimalike varjatud puuduste olemasolu kohta. xx. xx.xxxx a sõlmisid kostja ja hageja kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja müüs ja hageja ostis aadressil X, X, XXX vald, X maakond asuva kinnistu nr XXX koos sellel asuva elamuga. Juunis 2020. a avastas hageja, et elamu eluruumis on diivani taha tekkinud majavammi või hallituse laadne moodustis. Hageja tellis 15. juunil 2020. a Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA-lt ekspertiisi, mille raames toimus X kinnistu elamus 17. juunil 2020. a kohtülevaatus ja proovide võtmine. Nimetatu tulemusena leiti võetud proovist majavammi seeneniidistik. Niiskus ja majavammi arenguks vajalikud tingimused olid elamus juba hageja poolt elamu ostmisel ja enne seda, mistõttu ei saa hageja tegevust elamu remontimisel pidada majavammi põhjuseks. Hageja tugineb eriteadmistega isiku K.P. seisukohale, mille kohaselt majavamm oli vähemalt 1,5 aastat elamus arenenud. Kostja teavitas hagejat 14. augustil 2020 oma esindaja vandeadvokaat M.N. vahendusel, et ei tunnista mükoloogiaekspertiisi tulemusi ja ei tunnista hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõuet. Hageja palub mõista I.S-lt välja M.K. kasuks 9350 eurot ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 3502 eurot. Kostja põhjendused Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised. Kostja ei tunnista hagi. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA ekspertiisi aktis puuduvad igasugused viited asjaoludele, mille alusel majavammi kahjustuste vanus on tuvastatud. Hageja on alustanud aprillis 2020 vaidlusalusel kinnistul elamu remondi ja katuse vahetamisega, mistõttu on niiskuskoormus vaidlusalusele elamule tekitanud hageja ise.

Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kinnistu soetamise ajal 2019. augustis esines elamul varjatud puudus - majavammi seenestik. Ei ole võimalik väita, et majavamm esines varjatud puudusena müügilepingu sõlmimise ajal. Hageja ei ole tõendanud ka rahalise nõude 9600 eurot põhjendatust ja suurust. Kostja on tellinud võrdlevad hinnapakkumised OÜ-lt A. ja OÜ-lt S.E., kusjuures A OÜ hinnapakkumine on 4920 koos käibemaksuga ja S.E. hinnapakkumine on 4792,08 eurot koos käibemaksuga. Kostja taotleb jätta M.K. hagi I.S. vastu 9600 euro nõudes täielikult rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 1395 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ja p 2 kohaselt kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja sama paragrahvi teise lõike kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et poolte vahel on sõlmitud xx. xx.xxxx. a kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (I kd tl 5-22), millega kostja müüs ja hageja ostis aadressil X, X XXX vald, X maakond (I kd tl 23) asuva kinnistu nr XXX koos sellel asuva elamuga. Pooled vaidlevad asjaolu üle, et kas elamus avastatud majavamm tekkis ja oli olemas kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal või tekkis hageja poolt teostatud remondi käigus. Samuti vaidlevad pooled rahalise nõude 9600 eurot põhjendatuse ja suuruse üle. Hageja poolt tellitud Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA-lt ekspertiisina pealkirjastatud dokumendi kohaselt toimus X kinnistu elamus 17. juunil 2020. a kohtülevaatus ja proovide võtmine. Võetud proovist leiti majavammi seeneniidistik. Ekspertiisina pealkirjastatud Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA dokumendi nr. xxxx/xxxx ja lisade (I kd tl 71-81) kohaselt on vaidlusaluses elamus ebaõige põrandakonstruktsioon, millega ei ole tagatud piisav tuulutus. Samuti oli põrandaalune pind niiske. Eriteadmistega isik K.P. tuvastas majavammi olemasolu. Vastavalt eriteadmistega isiku seisukohale on majavammi vanus vähemalt 1,5 aastat, see tähendab, et kinnistul oleval vaidlusalusel elamul olid puudused juba kinnistu omandi ülemineku ajal. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et niiskus ja majavammi arenguks vajalikud tingimused olid elamus juba hageja poolt elamu ostmisel, mistõttu ei saa hageja tegevust elamu remontimisel pidada majavammi tekkepõhjuseks. Vaidlusalune elamu on ehitamisjärgus juba alates 2017. aastast, mil kostja oli maja omanik. See nähtub vaidlusaluse elamu varasema müügikuulutuse lisaks olevate fotodest (I kd tl 129137). Sama nähtub AS A. V. 27.08.2018. a hindamisaktile lisatud fotodest (I kd tl 24, 53, 59). Kostja poolt hagejale tehtud etteheited elamus niiskuskoormuse kasvu soodustamise osas on seotud ka kostja enda tegevuse ja tegevusetusega. Seega akende katteplekkide, tuulekastide ja vihmaveesüsteemi puudumine kui niiskoormuse tekkimise üks põhjustest ei ole käesolevas vaidluses hagejale etteheidetav. Seetõttu kostja poolt esitatud vaidlusaluse elamu fotod 09.09.2020 ja 21.07.2020 (I kd tl 102123), millega kostja esitas sooviga tõendada asjaolu, et vihmaveel oli vaba juurdepääs nii seintele kui vundamendile, ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. Kostja poolt esitatud ehitusmükoloogilise ekspertiisina pealkirjastatud dokument (I kd tl 97101), ei too samuti kaasa hagi rahuldamata jätmist, sest niiskuskoormus vaidlusalusele elamule oli tekkinud enne kinnistu omandamist hageja poolt. Eriteadmistega isik K.P. leidis enda arvamust kohtuistungil selgitades 11.märtsil 2021 (I kd tl 180), et majavammi viljakeha, mis avastati ka vaidlusaluses elumajas, moodustub majavammi 2-3 arenguaastal. Eriteadmistega isiku K.P. poolt avaldatu usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks puudub igasugune alus. Eriteadmistega isik K.P. selgitas välja majavammi kasvukiiruse, -ulatuse ja viljakeha arenguastme kaudu majavammi vanuse, mis on vähemalt 1,5 aastat. Järelikult 21. augustil 2019. a so kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäeval oli vaidlusaluses majas majavammi areng juba toimumas. Hagi rahuldamata jätmist ei too kaasa eriteadmistega isiku J.O. poolt avaldatu. Kohus ei nõustu eriteadmistega isiku J.O. ütlustega (I kd tl 194 pöördel-196 pöördel) osas, mis seavad

kahtluse alla eriteadmistega isiku K.P. ütlused. J.O. leidis, et puudub piisav alus järeldada, et majavammi vanus on selline nagu väidab eriteadmistega isik K.P. Eriteadmistega isiku J.O. põhjendused majavammi vanuse määramisega seoses ei välista eriteadmistega isiku K.P. poolt ütluste usaldusväärseks lugemist, sest ka J.O. kinnitas, et seeneniidistik areneb heades kasvutingimustes kuni 1 cm päevas. Aknaplekkide puudumisele vaidlusaluse elamu teise korruste akendel viitas oma ütlustes ka eriteadmistega isik J.O.. Samuti leidis ta, et põranda ehitusviis ja vahtpolüsterooli kasutamine võis soodustada majavammi arengut. Eriteadmistega isik J.O. esitas seisukohad, millest saab järeldada, et põrand oli ehitusvigadega (tuulutuse ebapiisavus) ja sellises olukorras suure niiskuskoormuse tingimustes oli majavammi tekkimine pigem vältimatu. Kohus leiab, et kuivõrd maja niiskuskoormust soodustavad tingimused olid olemas juba enne kostja poolt hagejale maja müümist, siis puudub alus hagejale ette heita vaidluse sisu silmas pidades niiskuskoormust tingivate põhjuste kiiret mittekõrvaldamist. Kohus leiab, et eriteadmistega isiku K.P. poolt kohtuistungil antud ütlused, mis põhinevad tema pikaaegsel erialasel kogemusel, olid veenvad ja selgitused olid sellistena ammendavad. Hageja ja kostja e-kirjavahetus juulis 2020 (I kd tl 84-85 ), samuti hageja nõudeavaldus ja ettepanek 31.07.2020 (I kd tl 86-87) tõendab hageja väited, mille kohaselt hageja tegi kostjale ettepaneku lahendada puuduste kõrvaldamise küsimus kohtuväliselt. Asjas on esitatud P OÜ hinnapakkumine nr.P1520/20 (I kd tl 82-83), milles on nimetatud niiskuskahju tõttu tekkinud seenekahjustuste tagajärgede kõrvaldamises kulutused, sh tõrjetööde maksumus 1100 eurot, koos käibemaksuga 1320 eurot, millest arvestatakse maha ekspertiisi tasu 250 eurot, kogusummana 1070 eurot. P OÜ hinnapakkumises on nimetatud põranda ehitustööde maksumuseks 6900 eurot, koos käibemaksuga 8280 eurot. Hageja on nende tööde eest tasunud (I kd tl 163,164, 165,166). Kohus leiab, et hageja poolt nimetatud asjaolu, mille kohaselt OÜ A ja OÜ S.E. hinnapakkumised tuleb jätta vastu võtmata ja tähelepanuta, sest nimetatud äriühingute hinnapakkumised ei sisalda vammitõrjetöid, ei välista OÜ Aja OÜ S.E. hinnapakkumiste hindamist, sest kostja poolt 02.08.2021. a esitatud S.E. OÜ hinnapakkumine nr 21027 ja A OÜ pakkumine nr 72107FFA7 on hinnatavad ka olukorras, kus hinnapakkumised ei sisalda vammitõrjetöid. A OÜ hinnapakkumise kohaselt (vana põranda ja pinnase eemaldus 380 eurot, ettevalmistustööd, uus täide 600 eurot, uued puitlaagid, paigaldus 1000 eurot, soojustus 520 eurot, põrandalaud (kuusk), paigaldus 1400 eurot ja transport, abimaterjalid 200 eurot) on põranda ehitustööde maksumus kokku 4920 koos käibemaksuga (II kd tl 11), OÜ S.E. hinnapakkumine (põranda lammutus ja seina osaline avamine, lammutusprahi utiliseerimine, põranda taastamine, lõppviimistlus OSB plaat) on põranda ehitustööde maksumus kokku 4792,08 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 12). OÜ A ja OÜ S.E. puhul on tegemist professionaalset ehitusteenust pakkuvate äriühingutega, nende hinnapakkumised on suhteliselt sarnase rahalise suurusega, seega ei ole põhjust kahelda nendest pakkumiste sisus hageja poolt esitatud asjaoludel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et P OÜ hinnapakkumus on piisavalt sisustamata, puuduvad viited materjali ja tööprotsessi maksumusele. Hinna kujunemise jälgitavus vajalike tööde lõikes ei ole põrandatööde osas arusaadav. Kuivõrd A OÜ hinnapakkumine on kõige detailsemat põrandatööde kirjeldust sisaldav, siis kohus lähtub põrandatööde osas põhjendatud nõude suuruse kindlakstegemisel nimetatud

hinnapakkumisest. A OÜ hinnapakkumisest nähtub piisavalt täpne vajalike tööde kirjeldus. Kohus leiab, et tegemist on usaldusväärse tõendiga tuvastamaks ehitustööde maksumust, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd A OÜ pakkumine ei sisalda majavammi tõrjetöid, siis selles osas saab hinnata usaldusväärseks tõendiks hageja poolt esitatud P OÜ hinnapakkumist. Asjaolu, et hinnapakkumuse nr.P1520/20 (I kd tl 82-83) esitanud OÜ P on ekspertiisiakti allkirjastanud isikuga lähedalt seotud äriühing ja eriteadmistega isik K.P. on OÜ P juhatuse liige ja ainuosanik (II kd tl 10) ei too kaasa nimetatud hinnapakkumuse täieliku kõrvalejätmise. P OÜ hinnapakkumine, milles on nimetatud tõrjetööde maksumuseks kogusummana 1070 eurot (I kd tl 82 pöördel) on nimetatud osas usaldusväärne ja põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on majavammi tõrjetööde maksumus 1070 eurot ja põranda ehitustööde maksumus 4920 eurot, kokku 5990 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vaidlusaluse elamu puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamiseks 5990 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamise määraga. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 3502 eurot (koos käibemaksuga), mille koosseisus on õigusabikulu 2952 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud, so riigilõiv 550 eurot. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud hageja esindaja õigusabi tunni hind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: Hagiavalduse koostamine 4 tundi, so 480 eurot; tutvumine kostja vastusega 1 tund 30 minutit, so 180 eurot; vastuse koostamine kostja seisukohtadele 2 h 10 min, so 260 eurot; 05.04.2021 hageja seisukoha ja taotluse koostamine 1 h 40 minutit so 200 eurot, sõidukulu 100 eurot, kokku 1220 eurot. Ettevalmistus kohtuistungiks 0,5 h, so 60 eurot ja 11.03.2021 kohtuistung 1 h 25 minutit, so 170 eurot; ettevalmistus kohtuistungiks 0,5 h, so 60 eurot ja 7.07.2021 kohtuistung 1 h 50 minutit so 220 eurot; kokku 510 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 550 eurot. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 2280 eurot.

Vastavalt kostja esindaja esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena kokku 1395 eurot (koos käibemaksuga), mille koosseisus on õigusabikulu 1320 eurot ja M OÜ arve ekspert J.O. konsultatsiooni eest 75 eurot. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 1395 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt 5990 euro ulatuses, siis tuleb jätta kostja kanda 64% menetluskuludest ning hageja kanda vastavalt 36% menetluskuludest. Kohus leiab, et kuna hageja kanda jäi 36% (kostjalt väljamõistetav summa 2280x0,64=1459,20 eurot) menetluskuludest ja kostja kanda 64% (hagejalt väljamõistetav summa 1395x0,36=502,20 eurot), teeb kohus tasaarvestuse poolte nõuete vahel ning hageja kasuks tuleb menetluskulude hüvituseks kostjalt välja mõista 957,32 (1459,20-502,20 eurot) eurot ja viivis menetluskuludelt (957,32 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.