Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Kohtujurist
Kertu Altin
Määruse tegemise aeg ja koht
22. september 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-104990
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus R. J. vastu võla saamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Aktiva 10746479);
Finance
Group
OÜ
(registrikood
Avaldaja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post
Võlgnik: R. J. (isikukood XXX); Võlgniku esindaja: K. H. (isikukood XXX).
Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ ja R. J. vaheline kompromiss järgmiselt:
Võlgnik kohustub tasuma avaldajale maksekäsu kiirmenetluse avalduse aluseks oleva põhivõla katteks 148,83 eurot, viivisevõla katteks 81,66 eurot, sissenõudmiskulude katteks 30 eurot, avaldaja menetluskulu katteks 20 eurot ning avaldaja tasutud riigilõivu katteks 65 eurot, kokku 345,49 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel:
Võlgnik kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX, viitenumbriga 717952713.
Võlgniku poolt käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1 kajastatud maksegraafikust tuleneva maksega viivitamisel on Julianus Inkasso OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja võlgnik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-104990.
Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. J.-ilt 260,39 euro saamiseks.
Menetlusosalised esitasid 24.04.2025 kohtule kinnitamiseks kompromissi ning palusid menetluse lõpetada.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p-le 3 anti Pärnu Maakohtu 31.07.2025 määrusega avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule asja menetlemiseks esimese astme kohtumenetluses.
12.09.2025 esitas avaldaja esindusõigust tõendavad dokumendid ning avaldaja esindaja poolt täiendavalt allkirjastatud kompromissi.
TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
Menetlusosalised saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. 2
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama võlgniku vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd menetlusosalised on kokku leppinud, et võlgnik tasub avaldajale riigilõivu 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot, määrab kohus menetlusosaliste menetluskulud kindlaks vastavalt kompromisslepingus kokkulepitule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.