Hageja: Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592), lepinguline esindaja Maria Pihl Kostja: R. A. V. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja 29.04.2025 hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus intressinõudes 215,84 euro ulatuses.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista R. A. V.-lt Modena Estonia OÜ kasuks välja 4047,51 eurot (põhivõlg 4000 eurot, intress 38 eurot, 02.07.2024 seisuga sissenõutav viivis 9,51 eurot) ning alates 03.07.2024 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 17,93 euro ja sissenõudmis-kulude 30 euro nõudes, samuti osas, milles hageja nõudis lisanduvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.
Jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda.
6.Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 615 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele mõista R. A. V.-lt Modena Estonia OÜ kasuks välja 479,70 eurot. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7.Avaldada otsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-24-125259 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE
1.Moden Estonia OÜ (hageja) esitas 13.09.2024 Harju Maakohtule hagi R. A. V. (kostja) vastu võla nõudes, mida täpsustas 15.11.2024 ja 29.04.2025.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 19.03.2024 krediidilimiidi lepingu nr XXX krediidilimiidiga 4000 eurot. Lepingu eritingimuste p 3 kohaselt oli krediidikulukuse määraks 34,50% aastas. Kostja ei ole teinud hagejale lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks mitte ühtegi tagasimakset. Kuna kostja oli 11.06.2024 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (tasumise kuupäevad vastavalt 10.04.2024, 10.05.2024, 10.06.2024), saatis hageja kostjale 11.06.2024 teavituse tasuda viivituses olevad tagasimaksed hiljemalt 25.06.2024. Kostjat hoiatati, et kui ta viivituses olevaid tagasimakseid teavituses toodud tähtajaks ei tasu, ütleb hageja lepingu erakorraliselt ühepoolselt üles. Kuna kostja viivituses olevaid makseid ei tasunud, loeti leping 26.06.2024 ülesöelduks.
2.Menetluse käigus tegi kohus hagejale ettepaneku esitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. 29.04.2025 esitatud võla ümberarvestuses loobus hageja intressinõudest 215,84 euro osas, paludes kokkuvõtvalt kostjalt välja mõista: (a) põhivõla 4000 eurot; (a) intressi 38 eurot; (b) sissenõudmiskulud 30 eurot; (c) viivise 02.07.2024 seisuga 27,44 eurot ning alates 03.07.2024 tasumata põhinõudelt 4000 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni määraga 0,098% päevas.
3.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 3 alusel 09.03.2025. Hageja muudetud nõue on kostjale TsMS § 317 lg 3 alusel kätte toimetatud 19.07.2025. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus asjas esitatud väidete, avalduse ja tõenditega ning leiab, et hagist osaliselt loobumine tuleb vastu võtta ja ülejäänud hagi rahuldada osaliselt.
5.Tulenevalt menetlusse võetud hagi hinnast menetles kohus hagi kirjalikus menetluses kooskõlas TsMS §-ga 404. Juhindudes § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
6.29.04.2025 hagi täpsustusega (nõude ümberarvestus) loobus hageja intressinõudest 215,84 euro ulatuses. Kohus ei ole selles osas veel määrusega seisukohta võtnud. TsMS § 429 2 (8)
2-24-125259 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus ei näe takistust intressinõudest osaliseks loobumiseks. Seega tuleb nõudest osaline loobumine vastu võtta ja menetlus intressinõudes 215,84 euro ulatuses lõpetada. Pärast nõudest osalise loobumise vastuvõtmist on tsiviilasja hinnaks 5526,24 eurot.
7.Hageja nõuded tulenevad laenulepingust, mis vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist juhul, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab tarbijale laenu või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada hagejal (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 12). Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist, on viidatud laenusuhte puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses.
8.Lepingule kohalduvad üldtingimused (dtl 123) on VÕS § 37 lg 1 järgi saanud lepingu osaks, kuna hageja on nendele lepingu p-s 3 selgelt viidanud (dtl 51). Kohtul puudub hagis esitatu pinnalt kahtlus, et kostjal poleks olnud võimalust nende sisust teada saada.
9.Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepingu-vabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14 ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).
9.1.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja selgitas, et tarbijaga ning krediidiandjaga seotud andmed on toodud lepingu esimesel leheküljel, krediidiandja andmed üldtingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Kostja on allkirjastanud laenulepingu ja sellele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 50-56). Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning hageja edastas kostjale lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal (dtl 120). Ühtlasi sisaldasid lepingudokumendid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.
9.2.Tulenevalt VÕS § 4062 lg-st 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 34,50% aastas (dtl 51). VÕS § 406 2 lg-s 1 nimetatud määr oli 19.03.2024 lepingu sõlmimise ajal 17,36%. Seega ei ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 järgset piirmäära.
10.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 3 (8)
2-24-125259
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja
hindama tarbija krediidivõimelisust.
10.1.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtul on tarbijakrediidi-lepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.2.Tulenevalt KAVS § 50 lg-st 3 peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2).
10.3.Hageja ei ole kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet sisuliselt järginud. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja selgitanud kostja muude võimalike finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekust. Samuti ei ole hageja põhjalikult hinnanud kostja tegelike majapidamiskulude suurust.
10.4.Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja saanud 10.12.2023 kuupäeval krediiti summas 9800 eurot (dtl 137). Makse selgituses on märgitud „Saadud kre...“, mille abil saab kohus eeldada, et kostja on saanud laenu teiselt krediidiasutuselt. Sõltuvalt maksegraafiku pikkusest ja osamakse suurusest võib sellises summas laenu saamine endaga kaasa tuua u 250-400 eurose igakuise tagasimakse kohustuse. Kohtule nähtub laenutaotlusest, et kostja on enda igakuisteks finantskohustusteks märkinud vaid 70 eurot (dtl 63). 10.12.2023 4 (8)
2-24-125259 kuupäeval kostjale krediidisumma laekumine ja seejuures niivõrd väikse finantskohustuse märkimine on kohtu hinnangul piisavad selleks, mis pidanuks krediidiandjas tekitama kahtluse andmete tõele vastavuses. Riigikohus on märkinud, et kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 21). Hagist ei nähtu, et hageja oleks ebakõladele sisulist tähelepanu pööranud ning kahtluse kõrvaldamiseks kostjalt täiendavaid selgitusi küsinud. Seega saab asuda seisukohale, et hageja ei ole kostja muude võimalike finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekust sisuliselt välja selgitanud.
10.5.Lisaks eelnevale ei ole hageja põhjalikult hinnanud kostja majapidamiskulude suurust. Kohtule nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et ta on igakuiselt tasunud eluasemega seonduvalt majandamiskulusid vahemikus 304,64 eurot (2023 novembri eest) kuni 419,35 eurot (2024 veebruari eest; dtl 136-145). Samuti on kostja tasunud igakuiselt üüri 850 eurot (alates 2023 detsembrist kuni 2024 veebruarini). Seega on konto väljavõtte abil tuvastatav, et kostja igakuised majandamiskulud jäävad vahemikku 1154-1269 eurot. Eelnev erineb märkimis-väärselt hageja poolt arvesse võetud 304 eurost. Eelnevat arvesse võttes, ei jäänud kostjale vaba raha hagis märgitud 1001 eurot, vaid kostja 1542 euro suurust töötasu arvestades pigem 300 eurot. Siinkohal ei ole kohus arvestanud eelnevas punktis käsitletud varasemat võimalikku tegelikku finantskohustust, mis vähendaks vaba raha jääki veelgi.
10.6.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3). Kostja pangakonto andmete abil on välja arvutatav, et 2023 detsembris kulutas kostja rahalisi vahendeid summas 6863,61 eurot, 2024 jaanuaris 4078,99 eurot, 2024 veebruaris 3613,50 eurot ning kuni 2024. a aasta 18. märtsini 1911,31 eurot. Eelneva pinnalt on ilmselge, et kostja igakuisest töötasust ei piisanud tema igakuiste tegelike kulude katmiseks ning kostja oli elamas säästudest või eelnevalt saadud laenurahadest. Hageja poolt antud laenu sisuline tagasimaksevõimekus kostjal pikemas perspektiivis puudus. Seega läks kostjale laenu andmine vastuollu vastutustundliku laenamise põhimõttega ning kostjale loodi soodsad tingimused, mille tulemusena sattus ta paratamatusse laenuorjusse.
10.7.VÕS § 4034 lg-st 7 tuleneb, et kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lg-s 6 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud väidet, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks andmeid võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 esimeses lauses sätestatud tagajärg.
11.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise 5 (8)
2-24-125259 korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
12.Kostja ei ole teinud hagejale lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks mitte ühtegi tagasimakset. Kostja oli 11.06.2024 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (tasumise tähtpäevad vastavalt 10.04.2024, 10.05.2024, 10.06.2024). Kostjale saadeti 11.06.2024 teavitus palvega tasuda viivituses olevad tagasimaksed hiljemalt 25.06.2024. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 26.06.2024 üles (dtl 68).
12.1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-st 1 tuleneb, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama sätte teine lõige täpsustab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
12.2.Vastavalt üldtingimuste punktile 13.1.1. kohustus kostja teavitama hagejat hiljemalt kolme tööpäeva jooksul muudatustest krediidiandjale esitatud isiku- ja kontaktandmetes. Üldtingimuste p 13.2 kohaselt sai hageja eeldada kostja poolt esitatud teabe õigsust, kuniks kostja ei ole hagejat informeerinud teabe muutumisest (dtl 131). Kostjale edastati lepingu ülesütlemise teatis 11.06.2024 kostja poolt avaldatud e-postile XXX (dtl 68). Kohus leiab, et kostjale oli tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda ning hageja nõuded muutusid lepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks hagis märgitud kuupäeval 26.06.2024.
13.Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4). VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.1.Kohus leiab, et laenulepingust tulenev põhinõue tuleb rahuldada. Seoses lepingu ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu alusel sai kostja laenu 4000 eurot (dtl 58), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.2.VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 397 lg 2 täpsustab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Ajavahemikus 19.03.2024 - 02.06.2024 oli seadusjärgseks aastaseks intressimääraks 4,5%. Vastavalt lepingule kohalduvate üldtingimuste p-le 6.2.3 arvestatakse intressi iga päev, võttes aluseks kalendrikuu päevade tegelikku arvu ja 360-päevast aastat. Seega tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgse intress 38 eurot VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 4,5% aastas.
13.3.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 26.06.2024–02.07.2024 seisuga 27,44 eurot lepingujärgse määraga 0,098% päevas. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa krediidiandja nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on vähendada krediidiandja 6 (8)
2-24-125259 krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult (TlnRnKm 27.06.2025, 2-23-136801, p 10). VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Kohus mõistab vaadeldava ajavahemiku eest kostjalt välja viivise 9,51 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.4.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 03.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgse määraga 0,098% päevas. Kuna hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates 03.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4000 eurot, intress 38 eurot, 02.07.2024 seisuga sissenõutav viivis 9,51 eurot ning viivis põhivõlalt alates 03.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Laenulepingu kehtivuse ajal on kostjale korduvalt saadetud tasulisi meeldetuletuskirju, mistõttu nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 1 sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitise pärast laenulepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 25 eurot (dtl 66). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Seega jätab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.
16.Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kohus jätab hagist loobutud osas menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ülejäänud osas lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1 – hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades loobutud osa ja hagi rahuldamise ulatust, siis jäävad menetluskulud 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda.
18.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluses ei osalenud ja asja materjalidest menetluskulude kandmist ei nähtu. Seega määrab kohus kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
19.Kohus lähtub hageja menetluskulude nimekirjast, mis on esitatud 25.02.2025 (dtl 228). Hageja menetluskuludeks on: (1) riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 175,27 eurot; 7 (8)
20.Kohus määrab kindlaks hageja põhjendatud menetluskuludena 20 eurot (maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu TsMS § 4842 alusel) ja tasutud riigilõivu 595 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 479,70 eurot.
21.Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda hagiavalduselt tasutud enam tasutud riigilõivu 110,27 euro tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
22.TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.