City Hambakliinik OÜ hagi E. T. (T. ) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
897 eurot 92 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja City Hambakliinik OÜ (registrikood 12756625), lepinguline esindaja Erki Casar, e-post [email protected] Kostja E. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
18. august 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada City Hambakliinik OÜ hagi E. T. vastu.
2.Mõista E. T. City Hambakliinik OÜ kasuks välja 800 euro suurune põhivõlg.
3.Mõista E. T. City Hambakliinik OÜ kasuks välja 137 euro 82 sendi suurune viivis alates 13. juulist 2019 kuni 6. septembrini 2021.
4.Mõista E. T. City Hambakliinik OÜ kasuks välja alates 7. septembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni viivis 800 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Määrata City Hambakliinik OÜ menetluskulude suuruseks 805 eurot.
7.Mõista E. T. City Hambakliinik OÜ kasuks välja 805 euro suurune menetluskulu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-20-121219 menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.City Hambakliinik OÜ (hageja) esitas 3. juunil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista E. T. (kostja) välja 902 euro suuruse võla. Kohus tegi 12. juunil 2020 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 9. juuli 2020. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 11. augustil 2020 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 800 euro suuruse põhivõla ja 69 euro 50 sendi suuruse sissenõutavaks muutunud viivise, samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 11. augustist 2020 kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt käis kostja 26. aprillil 2018 hageja juures vastuvõtul ja soovis asendada vasakpoolses alalõuas esimese purihamba, mis oli eemaldatud paar kuud tagasi. Kostjale tehti 2D röntgen ja talle selgitati, et hamba asendamine toimub kolmes etapis, mille maksumus on ligikaudselt järgmine: 600 eurot implantaat igemeformeerijaga, 500 eurot jäljendite võtmine, vajadusel kontrollröntgen, abutment ja laboritööd ning 500 eurot keraamiline kroon. Kostja käis nii implantaadi kui igemeformeerija asetamisel. Pärast seda suunati kostja abutmendi ja keraamilise krooni valmistamiseks dr Tiina Kirsimägi vastuvõtule. Vastuvõtt toimus 21. veebruaril 2019 ja selle eesmärk oli viia lõpuni raviplaan, mille tulemusel oleks kostja saanud spetsiaalselt tema suu järgi valmistatud hambakrooni. Visiidi käigus võeti kostjalt jäljend, et valmistada selle järgi hambale kõnealune individuaalkroon. Sellel visiidil osutatud teenuste eest esitati kostjale arve nr 20738 ja kostja tasus selle. Arve tasumine tõendab, et pooled sõlmisid individuaalkrooni valmistamise kokkuleppe. Eelviidatud arvel olid märgitud teenused, mis olid vajalikud ja mis eelnesid individuaalkrooni valmistamisele: algjäljendi võtmine ja silikoonjäljendi tegemine. Kostjale selgitati, et kroon tuleb paigaldada esimesel võimalusel pärast selle valmimist, sest hiljem ei pruugi kroon patsiendi suhu enam sobida. Hambakroon telliti Dentaldesigne OÜ-lt, kes selle ka valmistas. Kostja ja hageja leppisid kokku, et kroon paigaldatakse kostjale järgmisel visiidil. Kostja ei tulnud aga kokkulepitud ajaks hageja vastuvõtule, teatades, et ei saa tulla. Kostja tühistas mitu korda visiidiaja. Viimane visiidiaeg lepiti kokku 1. juuliks 2019, kuid kostja ei tulnud ka siis vastuvõtule. Kuna kostja ei võtnud enam ise hagejaga ühendust ja ka hageja ei saanud kostjat talle helistades kätte, esitas hageja 2019. a juulis kostjale 800 euro suuruse arve nr 25500, mis koosnes 500 euro suurusest tasust kostjale valmistatud individuaalkrooni eest ja 300 euro suurusest tasust abutmendi eest. Eelnimetatud arve ei sisaldanud krooni paigaldamise tasu. Arve maksetähtaeg oli 12. juuli 2019. Kostja ei ole arvet siiani tasunud. Kuna kostja on arve tasumisega viivituses, siis on hagejal õigus nõuda ka seadusjärgset viivist.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt käis ta 21. veebruaril 2019 tõesti arsti vastuvõtul ja seal võeti jäljend hambakrooni valmistamiseks. Arst teatas, et krooni paigaldus läheb maksma üle 1000 euro. Ravi alguses oli arst selgitanud, et kogu teenus läheb kokku maksma 1000–1200 eurot. Kuni jäljendi võtmiseni oli kostja hagejale juba maksnud üle 1000 euro. Kostja ütles pärast jäljendi võtmist arstile, et ta ei saa nii suurt summat korraga maksta ja küsis, kas oleks võimalik tasuda järelmaksuga kahe või kolme kuu jooksul. Hageja ei olnud järelmaksuga nõus. Seejärel teatas kostja, et tal võtab nii suure summa kogumine aega ja seega ei soovi ta praegu krooni tellida. Kostja lubas ise hagejaga ühendust võtta ja leppida kokku uue aja, et võtta uus jäljend. Kuu
2-20-121219 aega hiljem helistati kostjale ja öeldi, et kroon on valmis ja küsiti, millal saaks selle paigaldada. Kostja vastas kõnele, et ta ei ole seda krooni tellinud. Kuna kostja ei soovinud, et hageja telliks talle krooni, siis ei pea ta selle eest maksma. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta palus hambajäljendi võtmise ja tegemise edasi lükata, kuna tal ei ole niis suurt summat korraga võimalik maksta. Hageja aga tahtis töö lähikuudel ära lõpetada. Kostja ütles hagejale, et tal ei ole praegu võimalust tasuda, kuid hageja saatis siiski arve. Küsitav on, kas hambakroon on üldse valmistatud, kuna kui kostja käis kliinikus kohal ja soovis jäljendi järgi tellitud hambakrooni näha, siis öeldi talle, et seda ei ole. Lisaks selgitas kostja kohtuistungil, et ta soovis krooni eest tasumist edasi lükata ehk tasuda selle eest kunagi tulevikus. Täpsemat tasumise aega tulevikus ei osanud kostja nimetada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
6.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid tervishoiuteenuse osutamise lepingu VÕS § 758 lg 1 tähenduses. VÕS § 758 lg 1 esimese lause järgi kohustub tervishoiuteenuse osutaja osutama tervishoiuteenuse osutamise lepinguga oma kutsetegevuses patsiendile tervishoiuteenust, mh eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti ning teavitama teda tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tervishoiuteenuse osutamise lepingule ei ole vorminõuet ette nähtud, st see võib olla sõlmitud ka suuliselt (VÕS § 11 lg 1).
7.Nii hageja kui ka kostja esitatud asjaoludest nähtub, et hambaraviteenuse osutamise lepingu järgi oli tervikteenuseks kostjale hambaimplantaadi paigaldamine ja sellise tervikteenuse osutamiseks vajalikud tööd tuli teha mitmes etapis. Poolte vahel tekkis vaidlus selles etapis, mille eesmärk oli implantaadi paigaldamine lõpule viia ehk paigaldada kostjalt võetud jäljendi järgi valmistatud hambakroon kostjale suhu.
8.See, et hambaraviteenuse osutamise leping on poolte vahel sõlmitud, nähtub mh hageja esitatud ravikaardist (dtl 89-91). Ravikaardi kohaselt pöördus kostja 26. aprillil 2018 hageja poole sooviga asendada eemaldatud hammas implantaadiga. Samuti nähtub ravikaardist, et 1. novembril 2018 asetati kostjale igemeformeerija ja tehti muud hambaimplantaadi paigaldamise ettevalmistamiseks vajalikud toimingud. 21. veebruari 2019. a sissekandest ravikaarti nähtub, et sellel visiidil määrati hambumus ja võeti jäljendid. Ravikaardil on ka märge kuupäevaga 5. juuli 2019, mille kohaselt on kostja korduvalt tühistanud vastuvõtuaegasid ega ole visiidile ilmunud. Samuti nähtub 5. juuli 2019. a sissekandest, et kuna kostja ei ilmunud taas kord visiidile, esitati kostjale ilmplantaadi krooni ja abutmendi (vahelüli, mis ühendab hambakrooni patsiendi igemesse paigaldatud kruviga) valmistamise eest arve. Arve suurus oli 800 eurot, millest 500 eurot moodustas implantaadi kroon ja 300 eurot abutment (dtl 30).
2-20-121219
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma hambakrooni ja abutmendi valmistamise eest, mille hageja tellis 21. veebruaril 2019 võetud jäljendi järgi oma lepingupartnerilt ja mille eest ta esitas kostjale arve 2019. a juulis.
10.Tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb VÕS § 761 esimese lause järgi maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Asjaoludest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt hambaraviteenuse osutamise eest kokkulepitud tasu, tuginedes VÕS §-le 761. Kohtu arvates hõlmab tasumiskohustus ka kohustust tasuda tervishoiuteenuse raames isikule tellitud individuaalsete (spetsiaalselt patsiendi keha järgi valmistatud) toodete eest, mis on vajalikud tervishoiuteenuse osutamise lõpuleviimiseks.
11.Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja nõude suurus vastab iseenesest hageja hinnakirjajärgsele tasule, vaid on väitnud seda, et tema jaoks oli see tasu rahaliste raskuste tõttu liiga suur. Kohtu arvates on tunnistaja T. K. ütlustega tõendatud, et kostjale selgitati nii ravi etappe kui ka nende etappide orienteeruvat maksumust, samuti tasumise korda (dtl 112) ja seega ei saa kostja tugineda sellele, et temalt nõutav tasu oli liiga suur.
12.Kuna pooled sõlmisid tervishoiuteenuse osutamise lepingu, mille eesmärk oli asendada kostja hammas implantaadiga ja tõendatud on, et hageja nõuab oma hinnakirjajärgset tasu, siis on üldised tasu nõudmise eeldused VÕS § 761 esimese lause mõttes täidetud. Hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.See, kas tervishoiuteenuse osutajal on teise lepingupoole (patsiendi) vastu lepinguline tasunõue, tuleb lahendada üldiste lepinguõiguslike reeglite järgi. Kohus tuvastas juba eelnevalt (vt otsuse p-d 6-8), et poolte vahel oli leping sõlmitud. Asjaolusid, millest nähtuks, et leping ei kehti, ei ole asjas esile toodud. Kohus on seisukohal, et asja lahendamiseks tuleb hinnata kostja vastuväiteid, mis võivad välistada hageja nõude maksmapaneku. Kostja on hageja nõudele esitanud kolm peamist vastuväidet. Esiteks leiab kostja, et ta ei pea valmistatud hambakrooni eest maksma seetõttu, et ta ütles 21. veebruaril 2019 toimunud vastuvõtul hagejale pärast seda, kui temalt oli jäljend võetud, et ta siiski ei soovi praegu teenuse osutamisega jätkata, kuna teenus on tema jaoks juba liiga kalliks läinud. Eeltoodud vastuväide tähendab kohtu arvates seda, et kostja tugineb sellele, et kuigi tal oli hagejaga sõlmitud hambaimplantaadi paigaldamise leping, ütles ta 21. veebruaril 2019 toimunud visiidil lepingu üles, mistõttu ei olnud hagejal põhjust jäljendi järgi valmistatud hambakrooni ja abutmenti tellida ning kostja ei pea seetõttu tasuma hagejale individuaalse hambakrooni ja abutmendi valmistamise eest.
14.Teiseks on kostja kohtuistungil väitnud, et ta ei pea hambakrooni ja abutmendi eest tasuma seetõttu, et neil oli hagejaga kokkulepe, et ta maksab nende eest alles siis, kui ta järgmisel korral vastuvõtule läheb. Selline vastuväide tähendab kohtu arvates seda, et kostja tugineb sellele, et hageja ei võinud 2019. a juulis kostjale vaidlusalust arvet esitada ja seega ei muutunud tasunõue
13.juulil 2019 ka sissenõutavaks.
15.Kolmandaks väidab kostja, et ta ei pea jäljendite järgi valmistatud hambakrooni ja abutmendi eest maksma seetõttu, et hageja ei ole neid tegelikult valmistada lasknudki.
16.Alljärgnevalt analüüsib kohus neid vastuväiteid ja võtab seisukoha, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud leping võis olla enne jäljendite järgi hambakrooni tellimist lõppenud kostja ülesütlemisega, kas poolte vahel võis olla sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostja võib tellitud hambakrooni ja abutmendi eest tasuda kindlaksmääramata ajal tuleviks ja kas tasumine võib olla välistatud põhjusel, et tegelikult ei ole hageja kostjale implantaadi paigaldamiseks vajalikke individuaalseid tooteid (hambakroon ja abutment) üldse valmistada lasknud.
2-20-121219
17.VÕS § 772 lg 2 kohaselt võib patsient tervishoiuteenuse osutamise lepingu igal ajal põhjust avaldamata üles öelda.
18.Niisugune tervishoiuteenuse osutamise leping, mis ei seisne ühekordses protseduuris, vaid üksteisele järgnevates toimingutes, vastab kohtu arvates kestvuslepingu tunnustele ja selle ülesütlemist reguleerib täpsemalt VÕS § 195. Viidatud paragrahvi esimese lõike kohaselt toimub lepingu ülesütlemine ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele
19.VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Eeltoodu tähendab, et kui kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu 21. veebruaril 2019 üles, siis ei pea ta hambakrooni ja abutmendi eest tasuma, kuna leping oli lõppenud ja hagejal ei olnud põhjust hambakrooni ja selle paigaldamiseks vajalikku abutmenti valmistada lasta.
20.Lepingu ülesütlemise avaldus on tahteavaldus, mille tegemist, kehtivaks muutumist ja tõlgendamist reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 67-75. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tahteavaldus niisugune tahteväljendus, mis on suunatud mingi õigusliku tagajärje kaasatoomisele. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse üldjuhul teha mistahes viisil, sh suuliselt. Lepingu ülesütlemisavaldus on kindlale isikule (teisele lepingupoolele ehk praegusel juhul hagejale) suunatud taheavaldus, seega peab see TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi olema tahteavalduse tegija (kostja) poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna kostja sõnul väljendas ta soovi teenusega mitte jätkata arstile suuliselt viimase vastuvõtu ajal, siis saab TsÜS § 69 lg 2 esimese lause järgi järeldada, et tahteavaldus pidi kohe ka kehtivaks muutuma, kuna kohalviibijale tehtud tahteavalduse saab selle adressaat (hageja) kohe kätte.
21.Tegemaks kindlaks, kas see, mida kostja viimasel visiidil hagejale ütles, oli lepingu ülesütlemisavaldus VÕS § 195 lg 1 mõttes, tuleb kostja tahteavaldust tõlgendada. Küsimus on nimelt selles, millise sisuga kostja tahteavaldus oli ehk mida kostja hagejale täpsemalt ütles ja kuidas pidi seda mõistma hageja. Tahteavalduse tõlgendamist reguleerib TsÜS § 75 ja selle lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
22.Kuna kostja väidetel toimus lepingu võimalik ülesütlemine kostja ja tema raviarsti (T. K. ) vahelise suulise vestluse käigus, siis on tahteavalduse sisu kohtu arvates võimalik kindlaks teha eelkõige T. K. ütluste ja kostja vande alla antud seletusega.
22.1.Kostja vande all antud seletustest nähtuvalt (kohtuistungi protokoll, dtl 113-114) küsis ta viimasel visiidil arstikabinetis, kas tal oleks võimalik tasuda järelmaksuga ja talle vastati eitavalt. Samuti on kostja vande all rääkinud, et ta ütles arstile, et soovib protseduuri võimalikult palju edasi lükata, kuna tal ei ole praegu rahaliselt võimalik tasuda. Kostja sõnul öeldi talle, et kui tal ei ole kohe võimalik visiidile tulla, saab hambakrooni hiljem ümber teha. Kostja selgitas vande all ka seda, et tema arvates pidi ta tellitud hambakrooni eest tasuma siis, kui ta tuleb järgmisel korral visiidile ja tasumine võis toimuda siis, kui tal tekib rahaline võimalus. Samas väitis kostja vande all ka seda, et ta ütles viimasel visiidil, et ta ei soovi rohkem kõnealust teenust saada.
22.2.Tunnistaja T. K. ütlustest (dtl 112-113) nähtub, et 2019. a veebruaris võeti kostjalt implantaadi krooni valmistamiseks vajalik jäljend ja kroon saab tavaliselt valmis kahe nädalaga. Uus vastuvõtuaeg pandi kostjale märtsikuusse, aga kostja lükkas selle edasi. Kostja lükkas vastuvõtuaega korduvalt edasi ja viimane aeg oli pandud juulikuusse. Ka juulis ei tulnud
2-20-121219 kostja vastuvõtule ja selleks ajaks oli jäljendi järgi krooni valmistamisest möödas juba neli kuud ning rohkem selle teenuse osutamist edasi lükata ei saanud, kuna nii pika aja möödudes ei sobi kroon enam suhu. Tunnistaja selgitas ka seda, et kostja elukaaslane helistas talle juba 2018. a lõpupoole ja küsis, kui palju see töö kokku maksma läheb. Rahalistest probleemidest rääkis arstiga kostja elukaaslane. Tunnistaja kinnitas, et kostja ei ole talle kunagi öelnud, et soovib raviteenuse üldse lõpetada.
22.3.Kohtu arvates on kostja vande all antud seletused vastuolulised. Nimelt on kostja väitnud nii seda, et ta ütles arstile, et ei soovi enam raviga jätkata, kui ka seda, et ta soovib tasuda tellitava hambakrooni eest kunagi hiljem (või järelmaksuga). T. K. ütlustest nähtuvalt ei ole kostja talle kunagi öelnud, et ta soovib ravi katkestada. Küll aga oli tunnistaja millalgi rääkinud kostja elukaaslasega tasumisest ja järelmaksu võimalikkusest (täpsemalt sellest, et see pole võimalik). Kuna kostja on selle kohta, mida ta viimasel visiidil rääkis, andnud vastuolulisi seletusi, tuleb usaldusväärsemaks pidada tunnistaja T. K. ütlusi ja lugeda tõendatuks, et kostja ei väljendanud 21. veebruaril 2019 toimunud visiidil, et soovib ravi katkestada (lepingu üles öelda). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja väited, et ta on lepingu üles öelnud, ei ole tõendatud. Seega ei saa kostja tasumisest keeldumisel tugineda sellele, et ta ütles lepingu 21. veebruaril 2019 üles.
23.Järgmiseks tuleb tuvastada, kas ajaks, mil hageja esitas kostjale hambakrooni ja abutmendi valmistamise eest arve (5. juuli 2019) (dtl 30), oli hagejal tekkinud õigus esitada selline arve, ja millal muutus tasunõue sissenõutavaks. Kohustuse täitmise aega ja sissenõutavust reguleerib VÕS § 82, mille lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Sama paragrahvi neljas lõige näeb ette, et võlgnik peab täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.
24.VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
25.Kostja vande all antud seletuste kohaselt oli ta varasemate raviteenuste eest peaaegu alati tasunud kohe pärast teenuse osutamist kohapeal registratuuris. Valmistatud krooni ja abutmendi eest pidi kostja aga tasuma järgmisel visiidil (dtl 114). Sama nähtub ka tunnistaja dr T. K. ütlustest (dtl 112-113). T. K. ütluste kohaselt toimus tasumine üldiselt nii, et patsient maksis iga visiidi järel selle teenuse eest, mida talle visiidil osutati, kuid valmistatud hambakrooni eest pidi kostja tasuma järgmisel visiidil märtsikuus, mille aeg veebruarikuisel visiidil ka kokku lepiti. Kostja lükkas aga kokkulepitud aegu edasi ega tulnud kohale. Lõpuks esitas hageja kostjale juulis 2019 arve. Tunnistaja rääkis ka seda, et kui arve juba tükk aega tasumata oli, siis andis hageja selle sissenõudmiseks inkassofirmale, kuid võttis esimesel korral nõude tagasi, kuna kostja elukaaslane palus seda teha ja lubas arve tasuda. Kuid kuna lubatud tähtajaks ikkagi raha ei laekunud, siis pidi hageja uuesti nõude esitama.
26.Nii tunnistaja ütlustest kui ka kostja vande all antud seletustest nähtub kohtu arvates, et kostja tasus tavapäraselt hageja osutatud teenuste eest selliselt, et iga visiidi lõpus esitati talle visiidil osutatud teenuste eest arve, mille ta üldjuhul kohe kohapeal tasus. 21. veebruari 2019. a visiidil tasus kostja asjas esitatu kohaselt samuti nende toimingute eest, mis sellel visiidil tehti.
2-20-121219 Samas oli 21. veebruari 2019. a visiit teistlaadne kui varasemad, kuna sellel visiidil võeti jäljend, mille järgi valmistati hagejale individuaalne kroon koos abutmendiga, mis tuli järgmisel visiidil kostjale suhu paigaldada.
27.Kohtu arvates on nii tunnistaja ütluste kui ka kostja vande all antud seletusega tõendatud, et kostja pidi hageja tellitud hambakrooni ja abutmendi eest maksma järgmisel visiidil. Küll aga on tunnistaja ütlustes ja kostja seletustes olulised lahknevused selles, millal kõnealune järgmine visiit toimuma pidi. Tunnistaja ütluste kohaselt pidanuks krooni paigaldamine toimuma järgmisel visiidil (märtsis 2019), kuid kindlasti mitte hiljem kui nelja kuu möödudes jäljendi võtmisest, kuna hiljem ei saa hageja tagada, et kroon suhu sobib, mistõttu tuleks võtta uus jäljend ja tellida uus kroon. Kostja arvates oleks ta võinud järgmisel korral tulla vastuvõtule ükskõik millal tulevikus. Tunnistaja ütlustest nähtub, et uus visiidiaeg lepiti mitu korda kokku, kuid kostja ei tulnud kohale.
28.Kohtu arvates on asja lahendamiseks vaja lepingulist tasu maksmise kokkulepet tõlgendada. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, siis tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 näeb ette loetelu asjaoludest, mida vaidluse korral lepingu tõlgendamisel arvestada. Kohtu arvates saab praegusel juhul poolte tahte sisustamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 pd 1, 3 ja 4). Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt selgitas ta enne implantaadi paigaldamisele suunatud raviteenuse kokkuleppe sõlmimist kostjale, millised on selle teenuse erinevad etapid ja kui palju need maksavad. Samuti suhtles dr Kirsimägi tema ütlustest nähtuvalt 2018. a lõpus kostja elukaaslasega (kellega kostja ise oli palunud suhelda raha küsimustes) ja selgitas, et jäljendi võiks võtta 2019. a veebruari lõpus, kuid et arvestama peab sellega, et krooni suhu panemise aega ei saa edasi lükata. Lepingu olemust ja eesmärki ning hageja selgitusi enne teenuse osutamist arvestades pidi kostja mõistma, et juba võetud jäljendi järgi valmistatud hambakrooni saab kasutada piiratud aja jooksul. Kohtu küsimusele, mille jaoks kostja leppis kokku uued visiidiajad, vastas kostja, et tõenäoliselt muudeks teenusteks (st mitte implantaadi paigaldamise teenuse lõpetamiseks). See väide on aga vastuolus kostja enda käitumisega, kuna kostja neile visiitidele ei ilmunud, mistõttu ta pidi mõistma, et need ajad olid mõeldud just implantaadi paigaldamise lõpetamiseks.
29.Tõlgendades hambakrooni eest tasumise kokkulepet mõistliku isiku positsioonilt, tuleb asuda seisukohale, et kostja pidi spetsiaalselt talle valmistatud hambakrooni ja abutmendi eest hagejale tasuma järgmisel vastuvõtul, eeldusel, et see toimub mõistliku aja jooksul pärast jäljendi võtmist. Mõistlik isik ei saa eeldada, et jäljendi järgi valmistatud individuaalne toode on paigaldamiseks sobiv ükskõik kui pika aja möödudes. Kohtu arvates oli juulikuuks, kui hageja esitas kostjale arve, see mõistlik aeg möödas. Seega võis hageja kostjale 2019. a juulis esitada vaidlusaluse arve ja nõuda arve tasumiseks antud tähtaja möödumisel (ehk alates 13. juulist 2019) arve tasumist ning kostjal ei ole õigust tasumisest keelduda.
30.Kohus leiab, et kostja kolmas vastuväide, et ta ei pea tellitud hambakrooni ja abutmendi eest tasuma põhjusel, et tegelikult ei ole hageja neid valmistada lasknudki, ei ole tõendatud. Kostja väited on ümber lükatud hageja esitatud tõenditega (Dental Design OÜ arve (dtl 82) ja hageja pangakonto väljavõte (dtl 83)), millest nähtub, et hageja on hambakrooni ja abutmendi tellinud ning oma lepingupartnerile nende eest ka tasunud. Samuti tõendavad seda, et jäljendi järgi valmistati kostja jaoks tellitud tooted, hageja esitatud fotod (dtl 84-87).
2-20-121219 Kuna poolte vahel oli kehtiv leping ja hageja nõue muutus 13. juulil 2019. a sissenõutavaks ning kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid talle aluse arve tasumisest keelduda, siis tuleb hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 800 euro suurune põhivõlg.
31.Hageja on palunud mõista kostjalt välja ka seadusjärgse viivise alates 13. juulist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mis näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitatud arvest (dtl 30) nähtub, et selle tasumise tähtaeg oli 12. juulil 2019, seega muutus tasunõue sissenõutavaks 13. juulil 2019. Kostja ei ole viivise suurusele vastu vaielnud ega seda vähendada palunud.
32.TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt vastavalt viivisekalkulaatorile (viivisekalkulaator.ee) mõista hageja kasuks välja seadusjärgne viivis alates 13. juulist 2019 kuni 6. septembrini 2021 137 eurot 82 senti ja alates 7. septembrist 2021 kuni põhinõude 800 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
35.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
36.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja TsMS § 218 kohaselt.
37.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 90 eurot ilma käibemaksuta. Materjali kogumisele ja analüüsile ning hagi koostamisele on kulunud 2 tundi, hageja 30. oktoobri 2020. a seisukoha koostamisele ja edastamisele on kulunud 1 tund, esimeseks kohtuistungiks ettevalmistamisele 0,5 tundi ja istungil osalemisele 1 tund, hageja tõendite kogumisele, seisukoha koostamisel ja edastamisele 2 tundi, teiseks istungiks ettevalmistamisele 0,5 tundi ja teisel istungil osalemine 1 tund. Kokku on hageja õigusabikulude suuruseks menetluskulude nimekirja järgi 720 eurot ilma käibemaksuta.
38.Kohus leiab, et hageja taotletavad lepingulise esindaja kulud on suuremas osas põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejal 8. juuli 2021. a seisukoha koostamisele ning tõendite kogumisele ja kohtule edastamisele kulunud kaks tundi. Kohus leiab, et sellest põhjendatud ja vajalik on üks tund, kuna menetlusdokumendi maht ei ole suur ja sellele lisatud tõendid oli võimalik koguda kliendiga lühidalt suheldes. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku seitse tundi. Tunnitasu 90 eurot on mõistliku suurusega. Eeltoodust
2-20-121219 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7 x 90 = 630 euro suurune õigusabikulu. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi ei lisandu eelnimetatud summale käibemaksu.
39.Lisaks on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista ka 175 euro suurune riigilõiv.
40.Kokku on kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurus 175 + 630 = 805 eurot.
41.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole sellist taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.