Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Asja arutati lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405. Tuginedes TsMS § 442 lg 1 p 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.K. V. (hageja) esitas 21.03.2021. a Tartu Maakohtule hagi solidaarselt L. A.ja R. K. (kostjad) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 465 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sisenes L. A. 28.10.2020 omavoliliselt hagejale kuuluvale kinnistule, avas seal saunamaja ukse, lasi saunamajja siseneda R. K. kuuluval koeral ja lukustas seejärel ukse. Saunamajja lukustatud koer lõhkus saunamaja akna, kraapis katki ukse, näris puruks saunatarvikute komplekti ja kandis diivanile vedela väetise pudeli, millest välja voolanud väetis diivani kanga rikkus. Koera sellise käitumise tagajärjel tekkis hagejale kahju 465 eurot (aknaraami ja klaaside maksumus 310 eurot, ukse taastamistööd 125 eurot, saunatarvikud ja diivani puhastusvahend 30 eurot). Kahju eest vastutavad solidaarselt koera omanik R. K. ja koera hoonesse lukustanud L. A.. Kostjate vastuväited
3.Kostja L. A. esitas kirjaliku seisukoha 05.05.2021. L. A. ei eita koera saunamajja lukustamist, kuid ei nõustu kahju hüvitamisega. Kostja selgitab, et märkas 28.10.2020 koera, kui koer sisenes liinibussi, kust ta hiljem välja aeti, oli suurekasvuline ja pidurdamatu. Bussireisijatest keegi koera omaks ei tunnistanud. Koeral puudus kaelarihm. Hiljem sündmuskohale naastes oli koer endiselt seal. Kuna lähedal asus maja, mille aial oli koera eest hoiatav silt, kuid aias koera ei paistnud, sisenes kostja aeda. Koer järgnes. Koputusele keegi ust ei avanud, kostja otsustas ka kõrvalhoonest kontrollida, ega kedagi kodus ei ole. Ukse avamisel sisenes koer viivitamatult. Koera käitumise ja aial olnud sildi tõttu oli kostjal tekkind veendumus, et koer pärineb sellest majapidamisest ning kostja otsustas koera turvalisuse tagamiseks kõrvalhoone ukse sulgeda. Kostja jättis uksele oma telefoninumbri, et koera omanik saaks temaga ühendust võtta ja kostja saaks selgitada, et koer pääseb aiast välja ja põhjustab nii endale kui teistele ohtlikke olukordi. Järgmisel päeval võttis kostjaga ühendust kinnistul elav M. V. , kes selgitas, mis oli juhtunud ja andis koeraomaniku telefoninumbri. Kostja on varasemalt kohtumenetluse vältimiseks pakkunud korduvalt, et hüvitab 50% tekkinud kahjudest ja leidnud, et ülejäänud osas peaks kahju hüvitama R. K. , kuid M. V. ei ole sellega nõustunud. Ka koera omanik, kes on seaduse kohaselt vastutav oma looma tekitatud kahju eest, ei ole kahju hüvitamisest huvitatud olnud, kuigi on ise sõnumis kirjutanud, et tema koera käpad on katki ja seega tunnistanud, et tema koer kahju tekitas.
2(8)
4.Kostja R. K. esitas 13.05.2021 kirjaliku seisukoha, milles märkis, et koer, kelle L. A. saunamajja lukustas ja kes hagejale kahju tekitas, ei olnud tema koer. Kostja kinnitas, et tal on suured koerad, kes on varem lahti pääsenud, kuid on siis liikunud alati kahekesi. Külast, kus hagejale kahju tekkis, ei ole kostja R. K. koeri kunagi leitud, koerad on olnud teises külas. Ka on R. K. koertel kaelarihmad omaniku kontaktandmetega. Koeral, kes hagis kirjeldatud kahju tekitas, peaks olema nähtavad vigastused klaasi purustamisest, kuid kostja koeral vigastusi ei olnud. Kostja avaldas ka, et valetas, kui kirjutas L. A., et tema koera käpad on katki. Ajal, mil koer saunamajas kinni oli või külavahel jooksis, olid R. K. koerad kodus. Ka puudub seos tekkinud kahju ja koera lahti pääsemise vahel. Kahju tekkis seetõttu, et L. A. koera saunamajja lukustas. Kohtuotsuse põhjendused
5.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, seda nõudes kostja L. A.vastu. Nõudes R. K. vastu tuleb hagi jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
Hagejale kuulub kinnistu asukohaga Tartu vald, XXX;
-
28.102020 sisenes L. A. omavoliliselt hageja kinnistule, avas kinnistul asuva saunamaja ukse, lasi sinna sisse hagejale mittekuuluva koera ning lukustas ukse;
-
Koer tekitas saunamaja uksele, aknale ning mööblile kahjustusi, samuti rikkus saunas olnud esemeid.
8.Vaidlus on selles, kas koer kuulus R. K.; samuti selles, kas ning millises ulatuses kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest.
9.Kohus analüüsib järgnevalt riskivastutuse eeldusi ja kohaldamist, mõlema kostja võimalikku vastutust, tekkinud kahju ning jaotab menetluskulud koos nende rahalise suuruse kindlaksmääramisega. I
10.Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas tegemist suurema ohu allika riskivastutuse alla kuuluva küsimusega – erikoosseisuga, mis sätestab loomapidaja riskivastutuse. Hageja nõue võib kohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele VÕS § 1060 alusel, mille kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Õiguskirjandusest ning Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt erinevalt deliktilisest üldvastutusest (VÕS § 1043jj) ei eelda riskivastutus kahju tekitaja tegu, mis tooks kaasa
3(8)
kannatanu kahjustamise. Eelkõige ei eelda riskivastutuse koosseisud suurema ohu allika valitseja teo (kui tahtelise tegevuse) olemasolu, mille tagajärjeks oleks kannatanu kahjustamine – riskivastutuse puhul on piisav, et kahju on tekkinud suurema ohu allikaga seotud iseloomuliku ohu realiseerumise tulemusena. Isegi juhul, kui on võimalik tuvastada kahju tekitaja tegu, siis ei pea see olema õigusvastane ega süüline. Riskivastutuse sisuks on suurema ohu allika valitseja kohustus hüvitada kannatanule suurema ohu allika kasutamisega seotud iseloomuliku ohu realiseerumise tagajärjel põhjustatud kahju. Suurema ohu allika valdaja vastutus ei sõltu sellest, kas kannatanule kahju tekitamine on talle subjektiivselt etteheidetav (sisemine hoolsus). Vastutus võib tekkida ka juhul, kui suurema ohu allika valitseja ei ole käitunud õigusvastaselt ega rikkunud käibes vajalikku hoolsust1.
11.Riskivastutuse sätete kohaldamiseks peab kannatanu tõendama lisaks kahju olemasolule ja selle suurusele põhjuslikku seost suurema ohu allikast lähtunud iseloomulikust (kõrgendatud) ohust tuleneva riski realiseerumise ja talle tekkinud kahju vahel (§ 1056 lg 2 esimene lause). Samuti peab hageja tõendama, et kostja oli suurema ohu allika valitseja sellisest allikast lähtunud iseloomulikust ohust tuleneva riski realiseerumise ajal (3-2-1-17-97). Kostja suurema ohu allika valitsejana vabaneb riskivastutusest vaid siis, kui ta tõendab mõne spetsiifilise seaduse kohaselt riskivastutust välistava asjaolu esinemist.
12.VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-85-08, p 11), et VÕS § 1056 lg 1 esimesest lausest järeldub, et VÕS § 1060 alusel järgneb loomapidaja riskivastutus üksnes juhul, kui VÕS § 1056 lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel (realiseerumise tõttu).
13.Kohtul tuleb eeltoodust tulenevalt võtta tsiviilasja lahendamisel seisukoht järgmistes küsimustes:
-
kas hageja õigushüve on kahjustatud, s.o kas hageja varale tekitati kahju;
-
kas kahju tekkimine tulenes suurema ohu allikast, s.o kas kahju tekitas koer;
-
kas asjas on tegemist suurema ohu allikaga seotud iseloomuliku ohu realiseerimisega, s.o kas kahju tulenes koerast lähtuva iseloomuliku ohu realiseerumisest ning kas koerast lähtuva tüüpilise ohu ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos;
-
kes oli kahju tekkimise ajal suurema ohu allika valitseja, s.o kas kostjaid saab pidada loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes kahju tekitamise ajal;
-
võimalikud vastutust välistavad asjaolud;
-
võimalik kannatanu enda vastutus kahju tekkimise eest.
Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2020, lk 832. Samuti vt 3-2-1-7-13, p 22.
4(8)
II
14.Vaidlust hagejale kahju tekkimises asjas tekkinud ei ole. Hageja väitel on talle tekitatud kahju kokku 465 eurot, ka kahju suurusele ei ole kostjad vastu vaielnud (tl 60). Hageja on esitanud asjakohased fotod, mis tõendavad kahju tekitamist (tl 13-27). Kohus loeb tuvastatuks, et 28.10.2020 tekitas hageja kinnistu kõrvalhoonesse kinnipandud koer hagejale kahju summas 465 eurot, mis seisnes järgmises: -
Saunatarvikud koos diivani puhastusvahendiga, maksumus 30 eurot.
15.Vaidlus puudub selles, et kahju tekitas koer, kes oli 28.10.2020 jäetud hageja saunamajja. Maakohus leiab, et koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et koerast lähtuvat ohtu vara kahjustamiseks (sh asjade närimiseks, kinnisest ruumist väljatungimise katsetel mööbli, uste ja akende lõhkumiseks) võib pidada tüüpiliseks ohuks, seda eriti olukorras, kus on tegemist suure elava koeraga, kes suletakse talle võõrasse ruumi. Kohtu hinnangul on olemas ka põhjuslik seos koerast lähtuva tüüpilise ohu ja tekkinud kahju vahel. Seega praegusel juhul on hageja vara saanud kahjustada koerale kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Seega võib kahju tekitamisele järgneda loomapidaja riskivastutus VÕS § 1060 alusel. III
16.Järgnevalt tuleb kohtul selgitada välja, kes on käesoleval juhul olnud loomapidaja ehk suurema ohu allika valitseja kahju tekkimise ajal. Riigikohus on leidnud (3-2-1-75-07, p 10), et loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes on isik, kes käitub looma peremehena, s.o kes kasutab looma omades võimu tema üle. Loomapidajaks kõnealuses tähenduses võib olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud küsimusi.
17.Seega võib loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes olla nii looma omanik kui ka omanikuks mitteolev looma otsene valdaja. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 lg 1 on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 34 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Ka on võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes VÕS § 1060 kommentaarides asutud seisukohale, et looma kaotsimineku või hülgamise korral jääb looma senine pidaja looma eest vastutatavaks selle paragrahvi järgi seniks, kuni keegi võtab loomapidamise üle.
5(8)
18.Hageja on esitanud nõude nii L. A. vastu, kes lasi ning sulges koera hageja kinnistule olevasse saunamajja, kui ka R. K. vastu, keda hageja peab kahju tekitanud koera omanikuks. Arvestades asjas uuritud tõendeid, tuleb kohtul asuda seisukohale, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et R. K. oleks konkreetse hagejale varale kahju tekitanud koera omanik. R. K. on selgitanud, et tema koer oli käesolevas asjas arutatavale sündmusele järgneval päeval kodust minema jooksnud ning leitud hageja naaberkinnistult, kust R. K. pereliikmed ta koju viisid. Samas ei ole kohtuasjas esitatud piisavalt tõendeid, et sama koer, st R. K. kuuluv koer viibis 28.10.2020 hageja kinnistul. Kohtu hinnangul on hageja ja L. A. taolised väited jäänud oletuslikule pinnale. Kohtuistungil 16.06.2021 kirjeldasid hageja ning L. A. koera järgmiselt: väga suurekasvuline, noor koer, karvane, käpad ja rindmik heledamad (tl 61 pöördel). R. K. kirjeldus sellega ei kattu: kostja väitel tema koer ei ole kõrge, aga on suurem kui toakoer, hundi ja kaukaaslase segu. Kohtu arvates on poolte ütlused vastuolulised ka asjaolus, kas hageja kinnistul kahju tekitanud koeral oli kaelarihm või mitte. Kohtu jaoks ei ole R. K. seos konkreetse kahju tekitanud koeraga leidnud usutavat kinnitust.
19.Kohtu hinnangul oli hagejale kahju tekitanud koer 28.10.2020 L. A. otseses valduses AÕS § 33 mõttes. Asjaolu, et L. A. ja koeraomaniku vahel puudus selline õigussuhe, mis andnuks L. A. õiguse koera ajutiselt vallata, ei oma antud asjas olulist tähendust. Ka asjaolu, et koer oli L. A. valduses suhteliselt lühikest aega, ei välista valduse teket. Kohus tugineb oma arvamuses järgnevatele L. A. käitumisaktidele. L. A. on kohtule kinnitanud (tl 48-49), et ta 28.10.2020 avas hageja aiavärava, koer jooksis temast mööda ja sisenes hoovi, seejärel sulges L. A. aiavärava väljastpoolt ja lahkus. Kuivõrd koer ei jäänud aeda, sisenes L. A. ka teistkordselt hageja kinnistule, avas kõrvalhoone (saunamaja) ukse ning lasi koera sinna sisse. Seejärel sulges L. A. kõrvalhoone ukse ja lahkus, jättes koera kõrvalhoonesse kinni. L. A. on selgitanud, et ta lukustas sauna ukse, et koer välja ei saaks (tl 62 pöördel). Ka on L. A. kinnitanud, et meelitas koera sõiduteest eemale hageja maja juurde ning koer kuuletus talle piisavalt (tl 63). Oma tegevusega L. A. kohtu hinnangul juhtis koera tahtlikult ja teadlikult hageja kinnistule ning lasi ja sulges ta hageja kinnistul asuvasse hoonesse. Kohtu hinnangul oli koer L. A. sellise tegevuse ajal L. A. tegeliku võimu all ning L. A. seega käitus sel ajal koera peremehena. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et 28.10.2020 käitus L. A. loomapidajana VÕS § 1060 mõttes ning vastutab seega nimetatud sätte järgi suurema ohu allika valitsejana koera tekitatud kahju eest.
20.Ka juhul, kui asjas oleks leidnud tuvastamist, et R. K. oli kõnealuse koera omanik, puuduks käesolevas vaidluses R. K. VÕS § 1060 sätestatud loomapidaja vastutus. Asja materjalidest nähtuvalt võis olla tegemist omaniku juurest ärajooksnud (hulkuva) koeraga. Sellisel juhul on tegemist sisuliselt kaotsiläinud loomaga, kelle eest senine pidaja (esmajoones omanik) vastutab seni, kuni keegi võtab loomapidamise üle. Nagu eelnevalt märgitud, võttiski L. A. 28.10.2020 loomapidamise üle ajal, mil ta juhatas koera hageja kinnistule ja kõrvalhoonesse. Sellise tegevuse tagajärjel läks L. A. üle ka loomapidaja vastutus.
21.Kohus ei ole asjas tuvastanud võimalikke L. A. vastutust välistavaid asjaolusid. 6(8)
Kohus selgitab siinkohal L. A., et tema tegevuse eesmärk – hoida hulkuv koer eemal maanteest ning hoida ära koera poolt tekkida võivat ohtu sõidukitele, inimestele ja teistele loomadele – on mõistetav. Samas ei välista see L. A. vastutust tema juhitud koera tekitatud kahju eest. L. A. tegevus ei olnud kohtu hinnangul piisavalt läbi mõeldud, sh tagajärjed, mis võivad tekkida suure aktiivse koera sulgemisel kinnisesse ruumi. IV
22.L. A. on leidnud, et tekitatud kahju on osaliselt põhjustatud kinnistu kasutaja M. V. tegevusest, kuivõrd kinnistu värava küljes oli koerast teavitav silt. Sellega viidi L. A. ekslikule arvamusele, et sellel kinnistul elab koer. Ka on L. A. leidnud, et M. V. teadis oma kinnistu ligiduses viibivast hulkuvast loomast ning oleks pidanud sellest teavitama loomade varjupaika või Tartu valla keskkonnaspetsialisti. Sellisel juhul ei oleks saanud tekkida olukorda, kus hulkuv loom kahjustas hagejale kuuluvat kinnistut (tl 49 pöördel). Seega võiks olla tegemist VÕS § 139 lg 1 sätestatud olukorraga, mil kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus sellise mõttekäiguga siiski ei nõustu. Kahju tekkimine on otseses põhjuslikus seoses L. A. tegevusega ning ei ole mingis osas põhjustatud hageja enda tegevusest. Olenemata hageja kinnistul olevast sildist või hulkuvast koerast asjaomaste isikute teavitamisest tekitati hagejale kahju L. A. tegevuse tulemusena. Olukorras, kus L. A. ei olnud ning ei saanudki olla täielikku veendumust selles, et tegemist on hageja koeraga, ei saa vastutust koera hageja kinnistule ja kõrvalhoonesse juhtimise ning kinnisesse ruumi sulgemise osas mingiski osas panna hagejale. Kohus ei pea põhjendatuks kahjuhüvitise vähendamist hageja enda võimalikust tegevusest või tegevusetusest tulenevalt.
23.Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et hagi tuleb rahuldada osas, milles nõutakse kahjuhüvitist L. A.. R. K. osas jätab kohus nõude rahuldamata. Kuivõrd L. A. vastutab kohtu hinnangul ainuisikuliselt koera tekitatud kahju eest, tuleb temalt välja mõista hageja taotletud kahjuhüvitis täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
26.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta L. A. kanda.
7(8)
27.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1 (hagilt hinnaga 465 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 100 eurot). Muid menetluskulusid pooltel tekkinud ei ole. Kohus määrab hageja menetluskuludena kindlaks riigilõiv 100 eurot ja mõistab selle L. A. hageja kasuks välja.
28.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.