Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 1(4)

2-25-7362 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja esitas 13.05.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu üürilepingust tuleneva võla ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 26.06.2024 sõlmiti Shade OÜ ja N T vahel üürilepingu kinnistule XXX. Üürnik maksis üüri esimesed 4 kuud juulist oktoobrini 2024, pärast mida maksed lõpetati. Ta tegi maksed hilinemisega. Augusti eest tegi üürnik makse alles 11.09.2024. Lepingu kohaselt pidi augusti eest olema makse tehtud 2024. aasta juuli lõpuks. Septembri eest maksis 17.11.2024, oktoobrikuu eest maksis 06.12.2024. Ülejäänud kuue kuu jooksul novembrist 2025 kuni aprillini 2025 üüri ei makstud. Üürilepingu kohaselt peab üürnik maksma 6 kuu eest üüritasuks 540 eurot (90 eurot kuus). Ja kõigi hilinenud maksekuude eest on trahv 9 kuud augustist 2024 kuni aprillini 2025, mille suurus on 270 eurot (30 eurot kuu kohta) (üürilepingu punktid 1 ja 5). Üürnik ei ole aianduskooperatiivile tasunud 2024. aasta aastatasu summas 81 eurot (lepingu punkt 3), makse tegi omanik. Üürnik lubas töökoha vahetusele ja ajutistele rahalistele raskustele viidates üüri hiljem maksta, kuid makseid ei teinud. Üürimaa ja maja ülevaatuse käigus ilmnesid mitmed üürniku poolsed rikkumised. Nimelt on üürnik ilma omaniku loata lõhkunud supelmaja seinad ning eemaldanud samas hoones asunud ahju. Tegemist oli käsitööna valmistatud ahjuga, mida pärast paigaldamist ei olnud veel kasutatud, kuid mis vajas hooldust, eht oli valmistatud paksust ja vastupidavast 2(4)

2-25-7362 metallist. Teadmata põhjusel murdis üürnik maha maja keldrisse viiva ukse, vabastades ligipääsu majja, ning lõhkus ka maja trepi, seda kõike ilma omaniku loata. Rendilepingus on punktis 8 sätestatud, et kõik olulised ümberehitused ja muudatused krundil tohivad läbi viia ainult krundi omaniku nõusolekul ja loal. Üürnik kohustub kasutama krunti ja elamut sihtotstarbeliselt ning mitte tekitama kahju hoonetele ja krundile. Lepingu punkt 9 käsitleb üürniku vastutust, et krundi ja hoonete varalise kahjustumise korral on üürnik kohustatud hüvitama kogu tekitatud kahju. Üürnik kannab täielikku rahalist vastutust üüritud vara kahjustumise või hävimise korral. Omanik juhtis üürniku tähelepanu oma rikkumistele, hoone kahjustusele ning ahju kadumisele. Üürnik palus aega et katkised osad taastada ning lubas kõik korda teha hiljemalt 20.04.2025. 27.03.2025 saatis üürnik omanikule oma viimase sõnumi tekstiga: „Eduard, okei, ma olen sinuga nõus, tänan sind taas kohtumisele mineku eest. Töögraafiku kohaselt saan sulle võtmed üle anda ja ülaltoodu ära teha aprilli keskpaigaks. See saab tehtud umbes 12.–20. aprillil, olen praegu lihtsalt töösse süvenenud ja ei olnud füüsiliselt võimeline midagi tegema, mõtlema ega otsustama, ajan asja korda ja üürivõla osas arutame seda sinuga siis, otsustame ja kirjutame kviitungi võtmete üleandmise ajal.“ 20.04.2025 hilisõhtul andis üürnik võtmed üle ja ütles, et on kõik lubatud tööd on tehtud. 21.04.2025 käis omanik platsi ja hoone olukorda kontrollimas ning tuvastas, et üürnik ei olnud midagi lubatust teinud. Supelmaja seinad olid endiselt purustatud, saunaahi puudus, maja keldrisse viiv uks oli katki ning hoonesse oli vaba ligipääs. Majas puudusid täielikult astmed. Hageja palub kohtul kohustada üürnikku hüvitama üürilepingu rikkumisega tekitatud kahju alljärgnevalt:

2-25-7362 Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, § 468 lg 1 p 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.