Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. august 2021
Tsiviilasja number
2-20-4046
Tsiviilasi
Osaühingu Raund Ehitus hagi OSAÜHINGU VÄRIMAL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja
hind 21 842 eurot 70 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. aprilli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Raund Ehitus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
RESOLUTSIOON
ja
nende Apellant (hageja): Osaühing Raund Ehitus (registrikood 11480428), lepinguline esindaja Erki Casar Vastustaja (kostja): OSAÜHING VÄRIMAL (registrikood 10693056), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir
1.Jätta Osaühingu Raund Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2021. a otsus muutmata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu Raund Ehitus kanda.
kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 540 eurot (käibemaksuta).
Edasikaebamise kord
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Raund Ehitus OÜ (hageja) esitas 13. märtsil 2020 hagi OSAÜHINGU VÄRIMAL (kostja) vastu põhivõlgnevuse 18 951 euro 52 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 1369 euro 13 sendi ja jooksva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 2019. a aprilli alguses suulise töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks objektil Elektrijaama tee 63, Narva linn. Tehtud tööde kohta koostati 1. septembril 2019 akt. Aktiga kinnitas kostja, et aktis märgitud tööd on tehtud nõuetekohaselt. Tööde maksumuseks on 51 043 eurot 60 senti (lisandub käibemaks). Hageja edastas 1. septembril 2019 kostjale arve nr 0109/19 summas 61 252 eurot 39 senti (koos käibemaksuga) maksetähtajaga 1. oktoober 2019. a. Kostja tasus arve osaliselt 42 300 euro 84 sendi ulatuses. Hagejal puudus kohustus tasuda transporditeenuse ja muude kulude eest. Kostja tasaarvestuse aluseks olev nõue on alusetu ja tõendamata.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled on pikaajalised koostööpartnerid. Varasem koostöö seisnes selles, et kostja kaasas alltöövõtjana hagejat oma objektidele. Seoses usaldusega sõlmiti suuliseid töölepinguid. Töödele määrati hind, tööd võeti aktiga vastu ning kostja esitas hagejale kostja poolt tööde teostamiseks väljastatud materjalide, tehnika (sh kostja poolt hagejale renditud tehnika) ja muude kostja kantud kulude eest arved, mis tasaarvestati.
Hagejal olid maksevõime raskused ja olulised võlgnevused partneritele. Kostja huvitatud isikuna nõustus kandma vajalikud ehitusmaterjalide ja plekitööde kulud, mis kuulus tasaarvestamisele hagejale tasumisele kuuluva summaga. Kuna ehitustehnika omanik keeldus tehnika rentimisest hagejale, lepiti kokku, et hageja kasutab Andruse Hulgikaubanduse OÜ ehitustehnikat vastavalt objekti vajadustele ning selle eest tasub esialgselt kostja. Rendisumma tasaarvestatakse hagejale tasumisele kuuluva summaga. Fassaaditööde maksumus sisaldas ka materjali ja vajaliku ehitustehnika renti. Kostja kandis hageja eest kulusid ehitusmaterjalidele, plekitöö ja transporditeenustele 18 951 eurot 55 senti ja esitas 18. oktoobril 2019 hagejale selle eest arve. Kostja esitas 4. novembril 2019 hagejale tasaarvestusavalduse, mille tulemusena puuduvad pooltel vastastikused kohustused.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 9. aprilli 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1100 eurot ning sellelt viivise seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Pooltevaheline võlasuhe on töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. Hagejal oli kohustus teha kokkulepitud tööd ja kostjal oli kohustus nende eest tasuda. Vaidlust ei ole selle üle, et tööd on tehtud ja kostja poolt vastu võetud, seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on tõendanud, et tal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. 27. veebruari 2020. a kirjast nähtub, et hageja on soovinud juunis 2019. a rentida Andruse Hulgikaubanduse OÜ-lt autokraanat, hagejal oli Andruse Hulgikaubanduse OÜ ees võlgnevus ning kolmepoolselt jõuti kokkleppele, et hageja saab rentida vajaliku ehitustehnika, teenuse osutamise allkirjastab hageja tööline (meister Jevgeni Povilaites), arved esitatakse kostjale, kes garanteerib tasumise ning esitab omakorda arved hagejale. Hagi vastuse lisast nr 4 tuleneb, et kostja on 23. septembril 2019 esitanud hagejale tasaarvestusavalduse, milles on viidatud 18. oktoobri 2019 arvele nr 0109/19 summas 18 951 eurot 55 senti. Hagi vastuse lisast nr 3 (ehitusmasinate rendi transpordi saatelehed) tuleneb, et need on allkirjastatud hageja meistri J. Povilaites poolt. Andruse Hulgikaubanduse OÜ kirjas toodu ja töövõtulepingu objekt Elektrijaama tee 63 Narva, ühtib hagi vastuse lisas nr 3 toodud objekti ja tööde teostamise ajaga (juuni – juuli 2019). Eeltoodu kinnitab kostja väidet, et hageja rentis vajalikku ehitustehnikat, selle eest tasus kostja ning esitas hagejale arve. Arve nr 390161 summas 18 951 eurot 55 senti tasumistähtajaga 17. november 2019 on hagejale esitatud 18. oktoobril 2019. Hageja arvet tasunud ei ole. Kostja poolt 27. novembril 2020 esitatud tõenditest tuleneb, et kostja on hagejat ka eelnevalt korduvalt varustanud vajalike materjalide ja transporditeenustega ning esitanud sarnaseid tasaarvestusavaldusi. Hageja väide, et tasaarvestus ei ole kehtiv, ei välista tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanekut ning seega ka tasaarvestuse kehtivust. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, et ta sai vajalikud teenused ja materjalid ilma kostja abita ning tasus nende eest ise. Kuna poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud ning hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2), jättis maakohus hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse tervikuna ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus alusetult asunud seisukohale, et kostja on tõendanud, et tal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. Maakohus on arvestanud üksnes kostja
esitatud seisukohti ja tõendeid ning on jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud vastuväited ja tõendid. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal sõlmiti kokkulepe, et fassaaditöö maksumus 18 eurot / m2 sisaldab materjale ja tööks vajalikku ehitustehnikat. Kostja väide, et tööde teostamisel kasutatud tehnika rent oli fassaaditööde hinna sees, ei ole tõendatud. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja 12. mai 2020. a menetlusdokumendile lisatud Andruse Hulgikaubanduse OÜ seadusliku esindaja selgituse. See, et Andruse Hulgikaubanduse OÜ poolt esitatud saatelehed allkirjastas hageja töötaja J. Povilaites, ei tõenda et tehnika rent sisaldus fassaaditööde hinnas. Saatelehtedel on rentnikuks märgitud kostja. Kostja väited hagejale vastutuleku ja ehitustehnika hagejale rentimisest keeldumise kohta ei ole tõendatud. Hageja ei ole teinud tehinguid Andruse Hulgikaubanduse OÜ-ga alates 2015. aastast ning hagejal ei olnud ka täitmata kohustusi Andruse Hulgikaubanduse OÜ ees. Vastupidist peab tõendama kostja. Hageja ei nõustu kostja väitega, et fassaaditööde maksumus 18 eurot / m2 sisaldas materjale ja tehnikat. Specrem OÜ hinnapakkumist, millele kostja oma väidet esitades tugines, ei ole Specrem OÜ esitanud. Kui hageja kohustuseks oleks tasuda ka materjali või seadmete rendi eest, oleks see märgitud 1. septembri 2019. a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. Aktis on selgelt väljendatud, et hageja on kõik lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt täitnud ning kostja poolt tasumisele kuulub 51 043 eurot 66 senti, lisandub käibemaks. Kui kostjal oleks tasunõue transporditeenuse eest, oleks see kostjale akti koostamise kuupäevaks teada, sest transpordi saatelehed on koostatud vahemikus 27. juunist – 25. juulini 2019. Hageja on 14. mail 2020 edastanud kohtule varasemalt koostatud aktid ja arved, mis tõendavad, et kui lisaks tööle on hageja kohustuseks ka materjal või tehnika rent, siis on see alati eraldi kokku lepitud. Samuti tõendavad aktid ja arved, et aprillis 2019. a kokku lepitud fassaaditööde hind 18 eurot / m2 oli mõistlik ja kostja ei saanud eeldada, et selle hinna sees on ka materjal ja tehnika rent. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks arvel nr 390161 märgitud ehitusmaterjali ostmist, selle üleandmist hagejale või plekitööde sisu ning tööde tegemist. Kostja poolt varasemalt esitatud tasaarvestusavaldused, mida hageja aktsepteeris, on kõik toimunud hageja arvetes märgitud maksetähtaja jooksul. Praegusel juhul on hageja arve esitatud kostjale 1. septembril 2019, kostja esitas oma tasaarvestamisavalduse 4. novembril 2019 ja arve alles 18. detsembril 2019, mis erineb poolte varasemast praktikast.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt pidi hageja lepingu järgi teostama töid oma kuludega, s.o vajalike materjalidega (va sandwitch paneelid) ja vajaliku ehitustehnikaga. Fassaaditööde maksumus lepiti kokku koos materjali (va sandwitch paneelid) ja vajaliku ehitustehnikaga 18 eurot / m2 kohta, lisandub käibemaks. Väide, et materjali või seadmete rendi maksumuse osas oleks vastav märge ka aktis, on eksitav. Poolte vahel tehti analoogsed tehingud järjepidevalt, st lepiti kokku objekti summas, võeti tööd täismaksumuses vastu, esitati täismaksumuses arve tööde eest, esitati tellija poolt kuluarved, kulud tasaarvestati vastava töö maksumuse osaga ning tasaarvestamise tulemusena jääv kohustus tasuti. Materjalid ja tehnikavahendid kuulusid apellandilt mahaarvestavatesse kuludesse. Apellatsioonkaebuse väide, et fassaaditööde hind 18 eurot / m2 kohta oli mõistlik, on eksitav. Töö hind sõltub selle keerukusest ja mahust. Vaidlusalusel objektil oli töö maht ja sisu lihtne, piisas tavapärastest tehnikavahenditest ja ettevalmistustööd puudusid. Hageja poolt osundatud varasemad objektid ei ole vaidlusaluse objektiga võrreldavad. Tasaarvestatava arve väljastamise hetk ei oma tähtsust. Kostja väljastas omapoolseid arveid hagejale peale kostja poolt objektide üleandmist tellijatele. Kostja on tasaarvestava arve
esitamisel esitanud hageja poolt kasutatud materjalide, abitööde arvestused ja seadmete rendi algdokumendid. Ühtegi sisulist vastuväidet sellele ei esitatud. Hageja ei ole väitnud, et ta sai materjale mujalt või muus koguses või et hinnad ei ole mõistlikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tööandjalt töövõtulepingjärgset tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 2019. a kevadel suulise töövõtulepingu Elektrijaama tee 63, Narva linn, asuval objektil ehitustööde tegemiseks. Lepingujärgsed tööd on lõpetatud ja tehtud tööde lepingule vastavuse osas poolte vahel vaidlust ei ole. Hageja esitas kostjale arve 61 252 eurot 39 senti. Kostja nõustub, et ta on tasunud hagejale tehtud tööde eest esitatud arvest osa, 42 300 eurot 84 senti. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et kostja esitas
4.novembril 2019 hagejale tasaarvestusavalduse.
8.Kostja väitel on tal hageja vastu sissenõutavaks muutunud ehitusmaterjalide, plekitöö ja transporditeenuse tasunõue. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja leppisid kokku selles, et hageja kui töövõtja pidi kandma materjalikulu ja vajaliku ehitustehnika kulu, mille suhtes tegi kostja tasaarvestuse. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja leiab, et kuna hagejal ei olnud võimalik makseraskuse tõttu saada materjali ning ehitustehnikat, siis kandis kostja materjali ning tehnikaga seotud kulud esilagu hageja eest. Kostja esitatud Andruse Hulgikaubanduse OÜ esindaja A. Polikarpovi kirjaliku selgituse kohaselt puudus ettevõttel usaldus hageja vastu seoses maksevõlgnevusega ning kostja ja hagejaga sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt esitatakse arved ehitustehnika kasutamise eest kostjale ning kostja tasub arved. Arved osutatud teenuste eest allkirjastab hageja töötaja J. Povilaites. Arved suunatakse edasi hagejale. Ka hageja enda poolt kohtule esitatud sama isiku selgitusest tuleneb, et hageja oli viivitanud ehitustehnika eest tasumisega firmale, kes on Andruse Hulgikaubanduse OÜ-ga seotud. A. Polikarpov leidis täiendavalt, et tema jaoks ei ole tähendust sellel, kuidas on reguleeritud hageja ja kostja omavahelised suhted. Nimetatu ei ole aga vastuolus A. Polikarpovi teiste seisukohtadega. Hageja poolt esitatud A. Polikarpovi selgituse kohaselt võttis temaga ühendust esimesena hageja esindaja, küsimuseks oli autokraanade rent ja see, kas on võimalust anda autokraana sandwitch-paneelide monteerimiseks. Nimetatu kinnitab kostja väidet, et hageja kohustuseks oli tööde tegemiseks vajaliku ehitustehnika rent. Seda, et hagejal oli makseraskusi, tõendab kostja esitatud väljavõte e-krediidiinfost. Iseenesest ei tõenda ainuüksi see, et saatelehed on allkirjastatud hageja töötaja poolt küll hageja ja kostja vahelise lepingu täitmisega seotud kulude kandmise kokkuleppe sisu. Samas ühtib hageja töötaja allkiri A. Polikarpovi ütlustega: hageja tegeles töö tegemiseks vajaliku tehnikaga seonduvaga. Ringkonnakohus leiab, et usutav on ka kostja seisukoht, mille kohaselt oli kostja kui peatöövõtja huvitatud sellest, et tema leping tellijaga (I kd, tl 43) oleks nõuetekohaselt täidetud, mistõttu oli ta nõus tagama hageja kohustuste täitmist kolmandate isikute ees.
Kostja esitas Andruse Hulgikaubanduse OÜ poolt kostjale esitatud arved (I kd, tl 62jj). Ehitusmaterjalide ja transporditeenuse loetelu on toodud saatelehel (I kd, tl 60-61). Hageja enda esitatud Andruse Hulgikaubanduse OÜ esindaja kirja kohaselt on kõik esitatud arved tasutud, seega ei ole vaidluse all hageja võlasuhe Andruse Hulgikaubanduse OÜ-ga (apellatsioonkaebuse p 6). Kostja esitas hagejale 18. oktoobril 2019 arve, milles oli märgitud ehitusmaterjalid, plekitöö ja transporditeenus.
9.Hageja ja kostja on pikemaajalised koostööpartnerid. Hageja väitel on pooled ka varasemalt kokku leppinud selles, et lisaks tööle on hageja kohustuseks materjali või tehnika rent. Hageja esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd, tl 102jj) ei erine kuidagi vaidlusaluse töö üleandmise-vastuvõtmise aktist. Ka nendes varasemaid töid puudutavates aktides, kus hageja väitel on pooled eraldi kokku leppinud hageja kohustustes kanda kulusid materjali või tehnika rendi eest, ei ole ühtegi sellekohast viidet. Aktid nimetavad üksnes töid ning selle, et need loetakse nõuetekohaselt täidetuks. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides ei ole viidet võimalikele kostja nõuetele hageja vastu, nimetatud dokumendi sõnastusest tuleneb, et sellega on hõlmatud üksnes tööde täitmine ja nende vastavus kokkulepitule. Üheski teises hageja poolt esitatud aktis ei sisaldu märget materjalile või seadmete rendile, kuigi hageja väitel on pooled selliseid kokkuleppeid sõlminud (apellatsioonkaebuse p 11). Ka hageja esitatud arvetest, mis puudutavad varasemaid töid, ei nähtu, et pooled oleks sõlminud alati eraldi kokkuleppe tehnika ja materjalidega seotud kulude osas. Arvetest ei saa üheselt järeldada, millised olid konkreetse töö tegemise jaoks vajalikud täiendavad kulutused lisaks tööjõule. Kostja väitel toimus hageja ja kostja vaheline koostöö nii, et kostja tellis töö ja kui töö oli tehtud vormistati üleandmise-vastuvõtmise akt. Seejärel esitas hageja arve, kostja esitas kuluarved, mis tasaarvestati hageja arve osaga. Kostja esitas tõenditena erinevate tööde arved, üleandmisevastuvõtmise aktid ning kostja tasaarvestamise avaldused (I kd, tl 143jj). Hageja ei ole seega ringkonnakohtu hinnangul esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et materjali ja ehitustehnikaga seotud kulude kandmine oleks olnud just selle lepingu täitmise puhul erinev varasemast. Asjaolu, et vaidlusalusel juhul esitati arve hiljem, ei tõenda poolte vahel kokkulepitud kulutuste kandmist. Hageja apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad ehitusmaterjali ostmist ja transporditööde põhjendatust, on paljasõnalised. Hageja ei ole põhistanud, et ta oleks saanud töö tegemiseks vajalikku materjali või transporditeenust kusagilt mujalt. Kostja on esitanud Andruse Hulgikaubanduse OÜ poolt esitatud arved. Ehitusmaterjalide ja transporditeenuse loetelu on toodud saatelehel (I kd, tl 60-61). Kostja on selgitanud, miks ta ei ole menetluses esitanud OÜ Specrem pakkumise originaali, maakohus ei ole otsuse tegemisel nimetatud hinnapakkumist aluseks võtnud. Samas on ka hageja ise apellatsioonkaebuses väitnud, et nimetatud pakkumise kohaselt pidi OÜ Specrem kandma materjali- ja tehnikakulud ning kostjal puudus mõistlik põhjendus sõlmida hagejaga kokkulepe nii, et hageja ei oleks pidanud kandma kulutusi materjalile ja tehnikale (apellatsioonkaebuse p 9).
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal oli hageja vastu tasaarvestatav nõue. VÕS § 186 p 2 järgi lõpeb hageja nõue kostjapoolse tasaarvestusega.
11.Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 540 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt apellatsiooniastmes kostja esindamisele kulutatud aeg 4,5 tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.