Välja mõista Osaühingult Raund Ehitus Osaühing Värimal kasuks viivis menetluskuludelt (1110 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2019 aprilli alguses suuliselt töövõtulepingu ehitustöödeks objektil xxx. Töö sisuks olid katusetööd (1m2/20.- eurot pluss KM), fassaaditööd (1m2/18.- eurot pluss KM) ja üldehitustööd (õõnespaneelide ja silluste paigaldamine ja betoneerimine 1h/12.- eurot, pluss KM ja vihmasüsteemide paigaldamine, maksumusega 1h/12.- eurot, pluss KM). Teostatud tööde kohta koostati 01.09.2019 akt, mis on poolte poolt allkirjastatud. Maksumuseks 51 043, 60 eurot (lisandub käibemaks). Hageja edastas 01.09.2019 kostjale arve nr 0109/19, summas 61 252, 36 eurot. Arve maksetähtajaks oli 01.10.2019. Kostja tasus arve osaliselt 42 300, 84 euro ulatuses. Kostja vastuväited on valed. Hagejal puudus kohustus tasuda transporditeenuse ja muude kulude eest. Kostja tasa arvestuse aluseks olev nõue on alusetu ja tõendamata. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 p 6, 108 lg 1, 635 lg 1, 637 lg 4, 643, 644 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 18 951, 52 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 13.03.2020 seisuga 1369, 13 eurot ja edaspidi viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 määras kuni täitmiseni.
II KOSTJA VASTUS
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tuli objekti eest vastutava isikuna (töövõtja) hagejale vastu, omandas hagejale töödeks vajaliku materjali ja ehitustehnika (so kraana) omal kulul. Kuna ka ehitustehnika omanik keeldus tehnika rentimisest hagejale, lepiti kokku, et hageja kasutab xxx ehitustehnikat ning selle eest tasub esialgselt kostja. Rendisumma tasaarvestatakse hagejale tasumisele kuuluva summaga. Kostja kandis hageja eest kulusid ehitusmaterjalidele, plekitöö ja transporditeenustele summas 18951, 55 eurot ja esitas 18.10.2019 hagejale selle eest arve. 04.11.2019 on kostja esitanud hagejale tasa arvestus avalduse, millise tagajärjel pooltel vastastikused kohustused puuduvad. Kostja nõude tasaarvestamise eeldused on täidetud, sest hagejal ja kostjal olid vastastikused rahalised nõuded ning kostja nõue hageja vastu oli sisse nõutav (VÕS § 197 lõige 1).
3.Täidetud on ka kostja tasa arvestuse avalduse tegemise nõue (VÕS § 198). Hageja on pikaajaline kostja partner (koostöö kestis üle kümne aasta). Koostöö seisnes eelkõige asjaolus, et kostja kaasas alltöövõtjana hagejat oma objektidele. Seoses usaldusega sõlmiti suuliseid töölepinguid. Töödele määrati hind, tööd võeti vastu aktiga ning hagejale kostja poolt tööde teostamiseks väljastatud materjalide, tehnika (sh kostja poolt hagejale renditud tehnika) ja muude kostja kantud kulude eest esitas kostja hagejale arved ning need tasaarvestati. Hageja lõpetas oma ehitusalase tegevuse, hagejal olid tekkinud olulised võlgnevused oma partneritele ja töötajatele ning otsustatigi lahendada tekkinud majanduslikud probleemid põhjendamatult kostja arvel.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
Pooled sõlmisid 2019 aprilli alguses suulise töövõtulepingu ehitustöödeks objektil xxx, millega hageja kohustus teostama katuse-, fassaadi- ja üldehitustöid. Tööde teostamise tasuks oli 61 252, 36 eurot. Kostja on tasunud hagejale teostatud tööde eest 42 300, 84 eurot. Kostja ei ole tasunud arvet nr 0109/19 summas 18 951, 52 eurot. Kostja esitas 18.10.2019 hagejale osutatud teenuste eest arve 18951, 55 eurot. Kostja esitas 04.11.2019 hagejale tasa arvestus avalduse.
5.Pooled on õigesti leidnud, et nende vaheline võlasuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. Hagejal oli kohustus teostada kokku lepitud tööd ja kostjal oli kohustus selle eest tasuda. Vaidlust ei ole selle üle, et tööd on teostatud ja kostja poolt vastu võetud ning järelikult on hageja tasunõue muutunud sisse nõutavaks. Kostja vastuväiteks tasunõudele on see, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, mis tuleneb hageja eest kantud kuludest ehitusmaterjalidele, plekitööle ja transporditeenustele. Hageja väitel ei olnud tal kohustust tasuda transporditeenuse ja muude kulude eest. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasa arvestuseks oluline see, et tasa arvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
6.Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et tal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. 27.02.2020 kirjast nähtub, et hageja on soovinud 2019 juunis xxx OÜ-lt rentida autokraanat, mh. sandwich paneelide montaažiks, hagejal oli xxx OÜ ees võlgnevus ning 3 poolselt jõuti kokkleppele, et hageja saab rentida vajaliku ehitustehnika, teenuse osutamise allkirjastab hageja tööline (meister J P), arved esitatakse kostjale, kes garanteerib tasumise ning esitab omakorda arved hagejale. Hagi vastuse lisast nr. 4 tuleneb, et kostja on 23.09.2019 esitanud hagejale tasaarveldus avalduse, milles on viidatud 18.10.2019 arvele nr. 0109/19 summas 18951, 55 eurot. Hagi vastuse lisast nr. 3 (ehitusmasinate rendi transpordi saatelehed) tuleneb, et need on allkirjastatud hageja meistri J P poolt. Xxx xxx kirjas toodu ja töövõtulepingu objekt xxx, ühtib hagi vastuse lisast nr. 3 toodud objekti ja tööde teostamise ajaga (juuni, juuli 2019).
7.Eeltoodu kinnitab kostja väidet, et hageja rentis vajalikku ehitustehnikat, selle eest tasus kostja, kes esitas hagejale selle eest arve. Arvest nr. 390161 nähtub, et see on esitatud hagejale 18.10.2019 summas 18951, 55 eurot tasumistähtajaga 17.11.2019. Hageja arvet tasunud ei ole. Kostja 27.11.2020 esitatud lisadest tuleneb, et kostja on hagejat ka eelnevalt korduvalt varustanud vajalike materjalide ja transporditeenustega ning esitanud sarnaseid tasaarveldusavaldusi. Kohus leiab, et hageja väide, et tasaarvestus ei ole kehtiv, ei välista tasa arvestuseks kasutatud nõude maksmapanekut ning seega ka tasa arvestuse kehtivust. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, et ta sai vajalikud teenused ja materjalid ilma kostja abita ning tasus nende eest ise. Kuna poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud, on hageja nõue tasa arvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2) ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
IV MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
8.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale õigusabi osutatud 9, 25 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 11100 eurot (tunnitasu 120 eurot). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Seega on ostja esindaja tunnitasu 120 eurot vajalik ja põhjendatud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja kulu 1110 eurot (s.o 9, 25 tundi × 120 eurot). vajalikud ja põhjendatud. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.