Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistu hagi X vastu majandamiskulude ja viivise tasumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3401,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistu (registrikood 80156348), lepinguline esindaja Irina Reva Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi majandamiskulude 1590,06 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise 1120,71 euro ulatuses tasumiseks rahuldamata.
Rahuldada Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistu taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata X poolt Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistu hüvitatavateks menetluskuludeks 312 eurot.
5.Mõista X-lt Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistu kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 312 eurot.
2-15-3725
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb X-l Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistule tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Järveotsa tee 43 korteriühistu esitas 10.03.2015 hagi X vastu. Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude 4113,05 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1797 euro tasumist.
2.Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, mille eriomandiks oleva korteri üldpind on 50,1m2 ja köetav pind 49,3 m2. Kõikide korterite üldpind on 3969,1 m2 ja köetav pind 3840 m2. Kostja on jätnud tasumata majandamiskulude tasumiseks esitatud arved ajavahemikus 01.12.2012 kuni 28.02.2018. Korteriühistu liikmetele esitatakse igakuiselt arved jooksva kuu majandamiskulude ja eelneval kuul tarbitud teenuste eest. Arved hõlmavad järgmisi kululiike: hooldusteenus, remondifond, kindlustus, üldelekter, prügivedu, soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine ning üldvesi. Haldus- ja hoolduskulud on kulud, mis tagavad hoone ja selle tehnosüsteemide igapäevase toimimise (hooldusteenus). Kulude katteks kogutakse korteriomanikelt raha korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta vastavalt korteriomanike üldkoosoleku kinnitatud majanduskavas määratud tariifile. Remondifondi arvel tasutakse laenumakseid ja teostatakse tehnosüsteemide remonti. Remondifondi makseid kogutakse korteriomanikelt korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta vastavalt korteriomanike üldkoosoleku kinnitatud majanduskavas määratud tariifile. Korteriühistu 07.01.2007 ja 21.09.2007 üldkoosolekute otsustega kinnitati remondifondi tariif 0,32 eurot ruutmeetri kohta. Korteriühistu 26.07.2016 üldkoosoleku otsusega suurendati alates 01.07.2016 remondifondi tariifi 0,424 euroni ruutmeetri kohta. Hoone kindlustusmakseid kogutakse korteriomanikelt korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta vastavalt korteriomanike üldkoosoleku kinnitatud majanduskavas määratud tariifile. Korteriühistu vahendab vee, soojusenergia, elektri ja prügi tarbimisteenuseid. Elektri- ja prügikulude jagamine toimub korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Tariif muutub igakuiselt vastavalt tarbimise mahule. Soojusenergia jagamine toimub korteri köetava pinna ühe ruutmeetri kohta, millest on eelnevalt maha arvestatud vee soojendamiseks (soe vesi) kulunud soojusenergia hulk. Külma ja sooja vee ning kanalisatsiooni arvestus toimub korterite veemõõtjate näitude alusel. Näitusid mitte esitanud korterile lisatakse vesi keskmise tarbimise järgi. Üldvesi jagatakse korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Üldvee kogus kujuneb tarnija arvel oleva koguse ja korterite näitude alusel arvutatavate koguste
2-15-3725 vahena. Hoolduskulude tariif 0,256 eurot ruutmeetri kohta kehtis 2011. a kuni 2013. a juulini. Hageja tõendab majandamiskulusid teenuse pakkujate arvetega ning korteriühistu üldkoosolekute otsustega. Kostja võlgneb lisaks igakuistele majandamiskulude maksetele 1010,51 eurot perioodi 01.01.2011 kuni 30.11.2012. Võlgnevus võis tekkida seoses kostjale hoolduskulude ja muude kuulude vale arvestusega pika aja jooksul. Remondifondi ja hoolduskulud alates 2013. a juulist on kinnitatud hageja 04.04.2013 üldkoosoleku otsusega. Remondifondi ja hoolduskulud 2014. a - 2015. a on kinnitatud hageja 15.07.2014 üldkoosoleku otsusega. Remondifondi, hoolduskulude ja kindlustuskulude aluseks alates 2016.a veebruarist on majanduskava 2016. a, mis on kinnitatud hageja 19.01.2016 üldkoosoleku otsusega. Remondifondi, hoolduskulude ja kindlustuskulude aluseks on alates 2016. a juulist majanduskava 2016, mis on kinnitatud hageja 26.07.2016 üldkoosoleku otsusega. Kostjal ei saa olla tasaarvestatavat nõuet hageja vastu seoses veekuluga, mis on kostja arvates määratud suuremana vee tegelikust tarbimisest. Kostja ei ole esitanud veenäite. Kostja on vahetanud korduvalt veemõõdikud ilma hageja nõusolekuta. Veekulu ei ole olnud võimalik kindlaks teha. Hageja on arvestanud kostjale kuus keskmiseks tarbimiseks ajavahemikul 28.06.1996 kuni 30.06.2014 külm vesi 670 m3 : 96 kuud = 6,98 m3/kuus, soe vesi 515 m3 : 96 kuud = 5,36 m3/kuus, mis on kolmeliikmelise pere jaoks keskmine tarbimine. Alates septembrist 2015. a kulud veetarbimise eest arvestatakse kostjale lähtudes 27.08.2015 aktis fikseeritud veemõõtjate algnäidust. Kostja jätkuvalt ei esita vee tarbimise näite ja temale esitatakse tasumiseks arvutuslik vee tarbimine.
3.Kostjal puudub hageja vastu kahjuhüvitise nõue. Kostja korteri 16.02.2006 ülevaatuse aktile alla kirjutanud isikute allkirjad on võltsitud ning 21.07.2007 üldkoosolekut ei ole toimunud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
5.Hageja ei ole tõendanud majandamiskulusid ega ole esitanud kulude aluseks olevaid dokumente. Kostjale on enne 2013. a määratud tarbitud vee kogused suuremana kui kostja poolt tegelikult tarbitud vee kogused.
6.Kostjal on hageja vastu 53 869,19 Eesti krooni (3442,87 eurot) suurune nõue, millega kostja tasaarvestab hageja nõude. Kostja põhjendab nõuet sellega, et 2006. a tekitati kostja korterile ja selle sisustusele kahju. Kahju on tõendatud allkirjastatud ülevaatuse aktiga ning hageja 21.07.2007 üldkoosolek kiitis heaks hüvitise maksmise kostjale. Hageja ja kostja sõlmisid 22.07.2007 kokkuleppe hüvitise maksmise tähtaja pikendamises kuni 31.01.2011. Hageja ja kostja sõlmisid 18.01.2011 kokkuleppe täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 30.12.2013 ja kostja õiguses pidada hüvitisele vastavas määras kommunaalmakseid kinni alates 30.01.2012. Kostja tõendab oma väiteid 16.02.2006 toimunud ülevaatuse kohta koostatud aktiga No 16/02/2006-5, hageja 21.07.2007 üldkoosoleku protokolliga, hageja ja kostja vahel 22.07.2007 sõlmitud lepinguga ning hageja ja kostja vahel 18.01.2011 sõlmitud kokkuleppega. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3199,28 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 2522,99 euro tasumata osalt alates 08.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1846,70 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõlgnevuse 1590,06 euro ulatuses ja viivise osas summas 1120,71 eurot.
2-15-3725
8.Kohus leidis, et praegusel juhul on kohtul võimalik lahendada asi lõpuni hagimenetluses. Kohus kohaldas hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadust (KÜS). KÜS § 151, § 8 lg 2 ja § 13 lg 4 tulenevalt saab korteriühistu määrata, et korteriühistu liikmed peavad tegema ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Nende sätete järgi on korteriühistu kehtivad otsused majandamiskulude kandmise kohta korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja on korteriühistu, mis valitseb korteriomandite asukohaga Järveotsa tee 43, Tallinn, kaasomandi eset ning et kostja on korteriomanikuna hageja liige ja kostja korteriomandi eriomandiks oleva eluruumi üldpind on 49,40 m2. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu majandamiskulude tasumise nõue ajavahemiku 01.12.2012 kuni 28.02.2018 eest kokku summas 4113,05 eurot ja kas hageja saab nõuda sissenõutavaks muutunud viivise 1797 euro tasumist.
10.Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt majandamiskulude 2522,99 eurot tasumist. Samuti, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 676,29 eurot tasumist. Hageja ei ole tõendanud majandamiskulude tekkimist 1590,06 euro ulatuses ja hagejal ei ole tekkinud viivise nõuet summas 1120,71 eurot.
11.Kohus leidis, et kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Hageja on Q kinnituse ja C kirjaliku seletusega veenvalt põhistanud kostja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite (16.02.2006 toimunud ülevaatuse kohta koostatud akti No 16/02/2006-5 ja hageja 21.07.2007 üldkoosoleku protokolli) ebaehtsuse. Kostja ei ole esitanud dokumente, mis kinnitaksid dokumentaalsete tõendite ehtsust, sh dokumentide originaale, mistõttu jättis kohus ülevaatuse akti ja üldkoosoleku protokolli otsuse tegemisel arvestamata. Kohus leidis ühtlasi, et tõendatud on kostja väidetud 21.07.2007 üldkoosoleku mittetoimumine, mida kinnitavad muuhulgas C antud ütlused. Eelnevast tulenevalt on hageja esindajana Y poolt ja kostja poolt 22.07.2007 ja 18.01.2011 sõlmitud lepingud näilikud tehingud, sest nendega on soovitud jätta mulje kostjale kahju tekitamisest ning kahjuhüvitise nõude tunnustamisest hageja poolt. Seetõttu on tehingud tühised ning kohus jättis need kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kostja nõue hageja vastu ning kostja tasaarvestuse avaldus ei lõpeta hageja nõuet kostja vastu. Apellatsioonkaebus
12.Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
13.Olulisemaks küsimuseks toimuvas menetluses oli välja selgitamine, kas kostjal on olemas nõue hageja vastu summas 3442,87 eurot, mida kostja saab tasaarvestada hageja nõudega. Maakohus on rikkunud menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Tegemist on hagita menetlusega ja kohus peab tagama menetlusosaliste õiguste kaitse. Kostja on 76-aastane terviseprobleemidega naine, keda esindas tema tütar W. Nii kostjal kui ka tema esindajal puudusid õigusalased teadmised ja kogemus kohtumenetlustes, mistõttu nad ei suutnud oma õigusi kaitsta täiel määral. Terviseseisundi tõttu ei olnud kostja võimeline kohtuistungil osalema, millest ta teatas kohtule 11.12.2019 Z e-posti kaudu. Kohus keeldus Z e-kirja vastuvõtmisest, kuivõrd see oli saadetud menetlusvälise isiku poolt. 12.12.2019 toimuval kohtuistungil kohus kõrvaldas esindaja kohtumenetlusest. Nimetatud asjaolude tõttu on kostja
2-15-3725 õigused ja huvid jäänud kaitseta. Kohus ei osutanud kostjale kaasabi ega selgitanud talle võimalust saada riigi õigusabi. Samuti ei selgitanud kohus kostjale, kuidas ta saab tõendada oma väiteid.
14.Kostja nõue hageja vastu tuleneb: 1) korteri ülevaatuse aktist; 2) üldkoosoleku otsusest; 3) apellandi ja vastustaja vahel üldkoosolekul sõlmitud kokkuleppest. Kohus tuvastas ebaõigesti faktilisi asjaolusid ja tuli järeldusele, et ülevaatuse akti alla kirjutanud isikute allkirjad on võltsitud ning 21.07.2020 üldkoosolekut ei toimunud. Kohus ei võtnud kostja vastuväiteid vastu, ei andnud hinnangut tunnistajate kirjalikele ütlustele ning ei kuulanud ära korteriühistu esimeest, kes sõlmis hageja nimel kokkuleppe kostjaga. Tunnistajad, kes on korteriühistu liikmeteks, olid valmis andma ütlusi, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe kahju hüvitamiseks. Samuti olid kohtule esitatud tunnistajate kirjalikud ütlused, kuid need jäid vastu võtmata. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust asjaolude väljaselgitamisel, kuna ei selgitanud kostjale, kuidas ta saab võib oma nõuet hageja vastu tõendada ja oma huve kaitsta. Hagita menetluses oleva uurimispõhimõtte eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Seega on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist. Vastustaja seisukoht
15.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
17.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi majandamiskulude 1590,06 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1120,71 euro tasumiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
18.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi hagejal kostja vastu majandamiskulude nõude tekkimise osas summas 2522,99 eurot. Kostja väitel ei ole tal majandamiskulude ega viivise tasumise kohustust, kuna need on tasaarvestuse tulemusel lõppenud ja kostja heidab maakohtule ette ebaõigesti kostjal hageja vastu nõude olemasolu puudumise tuvastamist. Seega saab ringkonnakohus hinnata üksnes seda, kas maakohus jättis õigesti kostjal tasaarvestatava nõude tuvastamata.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub esimese
2-15-3725 astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Kostja väitel ei selgitanud maakohus kostjale, kuidas kostja enda väiteid saab tõendada. Kolleegiumi hinnangul on kostja etteheide maakohtule põhjendamatu. 20.03.2018 eelistungil selgitas kohus kostjale, et ta peab tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid tõendama (III kd tl 177-178). 17.04.2018 on kostja maakohtule vastanud, et kostjal on vajalik tõendada 21.07.2007 üldkoosoleku toimumist ja sellel kostjale kahju hüvitamise küsimuse arutamist (II kd tl 179180). Seega sai kostja maakohtu menetluses aru, et ta peab tasaarvestuse aluseks oleva nõude tekkimise asjaolusid tõendama. Kohus selgitas kostjale korduvalt veel 15.03.2019 istungil, et kuna hageja on seadnud kahtluse alla kostja esitatud tõendite (21.07.2007 üldkoosoleku protokoll, 16.02.2006 korteri ülevaatuse akt) ehtsuse, siis tuleb kostjal esitada originaaldokumendid ja põhistada dokumentide ehtsus. Seega täitis maakohus piisavalt selgitamiskohustust kostja tõendamiskoormuse osas ja andis kostjale võimaluse enda väiteid tõendada.
21.Samuti heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus kõrvaldas W kostja esindajana menetlusest kohtuistungi ajal, jättis vastu võtmata Z e-kirjad, ei selgitanud kostjale riigi õigusabi võimalust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud. 14.06.2019 istungil selgitas kohus kostja esindajale, et kui ta ei ole võimeline oma ema huvisid kaitsma, siis tuleks valida teine esindaja (V kd tl 50-59). 11.10.2019 istungil kõrvaldas kohus TsMS § 45 lg 2 alusel puuduliku keeleoskuse ja asjatundmatuse tõttu W kostja esindajana menetlusest (V kd tl 103-105). TsMS § 45 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvaldada menetlusosalise esindaja või nõustaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu, või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on kolleegiumi hinnangul seda õigust põhjendatult kasutanud. Maakohus põhjendas, et kostja esindaja on korduvalt jätnud esitamata võõrkeelsete dokumentide tõlkeid ja ei ole võimeline esitama menetluses eesti keelseid avaldusi ning on korduvalt rikkunud menetlusdokumentide esitamiseks ettenähtud tähtaegade järgimise kohustust. Samas selgitas kohus, et kostjal on õigus taotleda endale riigi õigusabi ja esitada selleks nõuetekohane taotlus (V kd tl 103-105). Seega on kostja etteheide ka selles osas ebaõige. Z e-posti aadressilt Z poolt saadetud e-kirja jättis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult vastu võtmata, kuna tegemist ei olnud kostja esindajaga.
22.TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). Kuna kostja on saanud korduvalt võimaluse esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid, ei ole maakohus ärakuulamise põhimõtet rikkunud. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (vt Riigikohtu 12.10.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14). Kostja ei ole
2-15-3725 apellatsioonkaebuses esile toonud, kuidas oleks maakohtus kostja lepingulise esindaja menetlusest kõrvaldamata jätmisel saanud olukord teistsuguseks osutuda ning millised tõendid jäid tal oma väidete tõendamiseks maakohtus seetõttu esitamata.
23.Kostja väitel ei andnud maakohus hinnangut tunnistaja ütlustele, jättis vastu võtmata tunnistajate kirjalikud ütlused ega kogunud tõendeid omal algatusel, et kindlaks teha kostjal hageja vastu nõude olemasolu summas 3442,87 eurot, mille kostja soovis hageja nõudega tasaarvestada. Kolleegiumi hinnangul on kostja etteheited maakohtule ka selles osas põhjendamatud. Kohus jättis põhjendatult kostja poolt esitatud ülevaatuse akti ja üldkoosoleku protokolli koopiatega arvestamata. Hageja tugines sellele, et dokumendis märgitud isikud ei ole tegelikult sinna oma allkirja andnud. Tegemist on dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Riigikohus on märkinud, et kui pool ei tunnista kohtumenetluses teise poole esitatud dokumendi, millest on esitatud üksnes valguskoopia, olemasolu, peab valguskoopia esitanud pool valguskoopiale vastava dokumendi olemasolu tõendama. Kohus peab andma koopia esitanud poolele võimaluse esitada dokumendi originaal (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-1722, p 10.3). Seda on käesolevas asjas maakohus teinud, kuid kostja originaale ei esitanud ega osundanud, kus need võiks olla. Kohus kuulas kirjalikult üle ühe tunnistaja (C), kes on väidetavalt aktile allkirja andnud ja tunnistaja kinnitas, et tema pole allkirja andnud ja pole ka toimunud ühtegi koosolekut, kus oleks kostjale kahju hüvitamist arutatud (V kd tl 127). Samuti on kirjas hageja juhatusele kinnitanud teine väidetav allakirjutanu (Q), et allkiri aktil ei ole tema oma ja kahju hüvitamise küsimusi KÜ juhatuse koosolekutel ei ole arutatud (II kd tl 82-83). Kolmas väidetav aktile allakirjutanu (P) andis kohtus ütluseid selle kohta, et aktist sai ta teada 2016. a ning allkiri aktil pole tema oma (V kd tl 50-53). Kohus proovis üle kuulata ka viimast väidetavat aktile allakirjutanut (Y), kuid too kohtusse ei ilmunud ja ka sundtoomine ei õnnestunud. Lisaks soovis kohus üle kuulata ka kostjat ennast, kuid tema samuti kohtusse ei ilmunud. Omal algatusel puudus maakohtul võimalus tõendeid koguda, kuna hagi esitamise ajal tuli asi lahendada hagimenetluses ning Riigikohtu seisukoha kohaselt võib maakohus sellises olukorras hagimenetlusse kuulunud nõuded lahendada lõpuni hagimenetluse sätete kohaselt (vt Riigikohtu 14.11.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 16). Seega on maakohus tõendite kogumisel lähtunud õigesti hagimenetluse võistlevuse põhimõttest ja hinnanud tõendeid õigesti, mille tulemusel on jõudnud õigele järeldusele, et tõendatud ei ole kostja nõue hageja vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
26.Hageja esitas 03.08.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 312 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 3 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 90 kuni 100 eurot (käibemaksuta).
27.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti
2-15-3725 põhjendatud ja vajalik. Samuti on arvestades asja mahukust põhjendatud ja mõistlik hageja lepingulise esindaja tunnitasu menetluskulude nimekirja koostamise eest 90 eurot ning apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise eest 100 eurot.
28.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 312 eurot (käibemaksu ei lisandu).
29.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot. Kuna apellatsioonkaebuse hinnaks on 3401,12 eurot, on lähtudes riigilõivuseaduse § 59 lõikest 1 ja lisast 1 kostja tasunud 50 eurot liigselt. Viidatud sätete ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel on kostjal õigus esitada ringkonnakohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.