Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja: S.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 30.07.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S.R vastu Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 14.11.2021 sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenevas võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.
3.Määrata S.R menetluskulude rahaliseks suuruseks 960 eurot ja mõista nimetatud summa B2 Impact OÜ-lt S.R kasuks välja. Hagejal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc; võlausaldaja) ja kostja 14.11.2021 laenulimiidi lepingu, mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 4000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud krediiti perioodil 14.11.2021 – 18.08.2023 kokku summas 8881 eurot. Kostja kohustus tasuma raha kasutamise eest intressi 45,2965% aastas ehk 0,1241% päevas. Viivisemäär oli võrdne intressimääraga, s.o. 45,2965% aastas ehk 0,1241% päevas. Krediidikulukuse määraks oli 55,99% aastas.
2.Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid põhinõude katteks 5310,49 eurot, kulude katteks 296,63 eurot ja intressi katteks 3506,06 eurot.
3.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, detsembrikuu osamakse summas 186,06 eurot, maksetähtaeg 14.01.2024, jaanuarikuu osamakse summas 193,17 eurot; maksetähtaeg 14.02.2024, veebruarikuu osamakse summas 199,60 eurot, maksetähtaeg 14.03.2024 ja märtsikuu osamakse summas 203,58 eurot, maksetähtaeg 14.04.2024 ning krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks, siis 29.03.2024 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu.
5.Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 8 881 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid summas 5310,49 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 3570,51 eurot (8 881 eurot - 5310,49 eurot). Intressi nõue on 552,62 eurot. Hageja on arvestanud viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.04.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.01.2025 lepingujärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 1171,04 eurot, mida hageja vähendab summani 841,87 eurot. Sissenõudmiskulude nõue on 35 eurot.
6.Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, kontrolliti isikusamasust rahvastikuregistri alusel ja tehti päring e-krediidiinfo.ee andmebaasi (maksehäired puudusid). Võlausaldaja on teostanud kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi LHV AS konto väljavõtte alusel.
7.Kohus jättis hagiavalduse 17.01.2025 määrusega käiguta ja palus hagejal täpsustada, mil viisil ja kellele summad välja maksti; tuua võlgnevuse summade kujunemise põhjendamiseks välja selged asjaolud ja arvutused, mille alusel saab kohus järeldada, et hageja on arvestanud kostja poolt tehtud makseid vastavalt VÕS § 415 lg-le 2; selgitada, kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4) ja juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, peab hageja tagasimaksed uuesti määrama. Kohus selgitas, et samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
8.Hageja esitas 07.02.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendi. Hageja jäi oma nõude juurde. Hageja esitas kostja poolt tehtud laekumised kuupäevaliselt, summad ja millise kohustuse 2/7
katteks võlausaldaja kostja laekumised arvestas. Hageja ümberarvestust ei esitanud ja selgitas, et kostja krediidivõime hindamisel lähtus krediidiandja kostja taotlusest, pangakonto väljavõttest ja maksehäire registri infost. 2021 aastal, kui sõlmiti leping kostjaga, kehtisid teised reeglid krediidivõime hindamisele.
9.Kohus võttis hagi 10.02.2025 määrusega menetlusse. Kostja esitas 28.02.2025 vastuse hagile.
10.Kostja vaidleb hagile vastu ja on palunud jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt ei ole hagis nõutud laenujääk õige, sellest tulenevalt ei ole õige viivise ja intressi nõue. Kuna põhivõlg on ebaselge ja hagis nõutud põhivõla summa on vale, ei saa kostja aktsepteerida ka viivise ja intresse nõuet. Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. 29.03.2024 esitatud teatist ei saa lugeda laenulepingu ülesütlemiseks. Antud teatis on pigem ülesütlemise tahteavaldus. Lepingust tulenev võlg pole täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teadet saanud. Nõude loovutamine ei ole tõendatud. Kostja vaidleb võla sissenõudmiskuludele. Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja leiab, et laenuandja oleks pidanud hindama ja analüüsima kostja majanduslikku olukorda, ning poleks tohtinud talle laenu anda. Kostja tegi tagasimakseid summas 9113,18 eurot ning kasutas krediiti 8881 eurot. Seega leiab kostja, et esitatud nõue on põhjendamata ja täielikult rahuldatud. Seoses sellega ei võlgne kostja hagejale ühtegi eurot.
11.30.07.2025 toimus kohtuistung. Kohus selgitas, et kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja jäi oma nõude juurde ja oli nõus, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis on kostja tasunud laenu tagasi rohkem, kui talle väljastati ja nõuet ei ole. Kohus andis menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirjade ja neile vastuväidete esitamiseks.
12.Kostja esitas pärast istungit täiendava menetluskulude nimekirja, hageja nimekirja ei esitanud ja selgitas juba istungil, et tema menetluskulud koosnevad riigilõivust ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot.
13.Hageja esitas 05.08.2025 seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale ja leidis, et kostja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutud summad arvestada põhivõla katteks ning kostjal ei ole hageja ees laenulimiidilepingust tulenevat võlgnevust.
15.Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja sõlmisid 14.11.2021 laenulimiidi lepingu, mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 4000 eurot (dtl 4251). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Kostja ei ole lepingu sõlmimisele ega krediidi kasutusele võtmisele vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus, et leping on sõlmitud.
16.Kostja on võtnud kasutusele krediidi kokku summas 8881 eurot (dtl 31, 101-104). Summa suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub. Kostja on teinud tagasimakseid hageja selgituste kohaselt põhinõude katteks 5310,49 eurot, kulude katteks 296,63 eurot ja intressi katteks 3506,06 eurot (dtl 34). Kokku on tagasimaksete summa seega 9113,18 eurot. Kohtuistungil kinnitas hageja, et kostja poolt kokku teostatud tagasimaksete summa on 9113,18 eurot (dtl 243, ajamärk 00:28:06) ja kostja on oma vastuse hagile samuti nõustunud, et tagasimaksete summa on 9113,18 eurot (dtl 184). Kostja on küll vastuses hagile märkinud, et ei nõustu hagis 3/7
nõutud laenujäägi summaga, kuid kostja vastuväited on üldised ja ei ole arusaadav, missugune oleks laenujäägi summa kostja arvates. Kohtu hinnangul on hageja esitatud hagi lisad 4 ja 5 piisavad tuvastamaks, et kostjale on väljastatud krediiti 8881 eurot ning kostja on tagasi maksnud 9113,18 eurot (dtl 57-100, 101-104). Kuivõrd kohus jätab alltoodud põhjustel hagi rahuldamata ja kõik tasutud maksed loetakse põhiosa makseteks, siis ei oma tähendust, missuguste kohustuste katteks on hageja tagastatud summad arvestanud ja kuidas laenu põhiosa summa leidnud.
17.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu (dtl 42) ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 53) kohaselt 55,99% aastas. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2021 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
18.Hageja nõuab põhivõla 3570,51 eurot, intressi 552,62 eurot, viivise 841,87 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot väljamõistmist.
19.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
20.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
21.Kohus selgitas 17.01.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada. Hageja võrreldes hagiavalduses tooduga täiendavaid asjaolusid ja tõendeid menetluses esitanud ei ole. Kohtuistungil selgitas hageja, et hageja ei saa täiendavalt midagi esitada ning ümberarvestust ei saa teha, sest tagasimakseid on tasutud rohkem kui saadud (dtl 242, ajamärk 00:15:51).
22.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest, pangakonto väljavõttest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid (dtl 170).
23.Hageja on esitanud tõendina LHV AS kostja konto väljavõtte, mille alusel on hageja väitel krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist teostanud kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 37, 117-145).
24.Kohtule esitatud tõenditest ja hageja seisukohtadest nähtuvalt ei viinud krediidiandja läbi kostja krediidivõime analüüsi. Hagi lisana 15 esitatud arveldusarve väljavõte ei ole analüüs ja analüüsi läbiviimist ega krediidiandja järeldusi kostja krediidivõime kohta ei nähtu ühestki esitatud dokumendist. Lisaks nähtub kohtule esitatud arveldusarve väljavõttelt (dtl 120-146), 4/7
et alates 05.07.2021 on teostatud regulaarseid makseid Placet Group OÜ-le (dtl 136), 05.07.2021 on teostatud makse ESTO AS-le (dtl 136). Pidevalt on tehtud makseid kostja teisele arveldusarvele. Placet Group OÜ ja ESTO AS on teadaolevalt krediidiandjad ja kui kostja tegi neile makseid, siis see oleks pidanud krediidiandjas tekitama kahtluse, et kostjal võib olla teisi finantskohustusi. Kuigi kostja arveldusarve väljavõttest nähtub, et kostjal on ka teine arveldusarve, siis ei ole krediidiandja selle väljavõtet küsinud.
25.KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Praegusel juhul on küll küsitud kostja pangakonto väljavõte, kuid selle analüüsi ei ole tehtud. Kui krediidiandja oleks läbi viinud kostja arveldusarve analüüsi, siis oleks talle olnud arusaadav, et kostjal on ka teisi finantskohustusi ja teine arveldusarve.
26.Hageja on selgitanud, et krediidiandja lähtus peamiselt kostja esitatud andmetest ja ei küsinud lisa ega teinud ka ise muid päringuid peale maksehäirete registri päringu (dtl 242, ajamärgid 00:21:29 ja 00:22:16).
27.Kohus on kostjale selgitanud, et VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt pidi kostja esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks (dtl 243, ajamärk 00:29:25). Kostja on vastuseks kohtu küsimustele, selgitanud, et laenutaotlusesse oma kulude ja sissetuleku kohta andmeid märkides ei saanud kostja päris täpselt aru, mida temalt küsiti (dtl 243, ajamärgid 00:34:52 ja 00:35:02).
28.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Juhul, kui kostja esitatud andmed ei ühti krediidiandja poolt muude andmekogude ja registrite päringutega, siis ei tohi laenu väljastada. Praegusel juhul ei ole krediidiandja teinud piisavalt jõupingutusi, et kindlaks teha kostja tegelikku krediidivõimet.
29.Kohus on seisukohal, et võlausaldaja tegevust kostja krediidivõime väljaselgitamisel ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet, kuid andud juhul seda vajaliku hoolsuse ja põhjalikkusega tehtud ei ole.
30.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et 5/7
krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust ega ülalpeetavate olemasolu ega arvu.
31.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
32.Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 8881 eurot ja teinud tagasimakseid summas 9113,18 eurot (dtl 57-100, 101-104; 243, ajamärk 00:28:06). Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas ja hagejal ei ole kostja vastu põhivõla nõuet.
33.Intressinõuet juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hageja esitanud ei ole. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne. Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet. Kuivõrd kostja ei olnud ajal, millal võlausaldaja saatis kostjale meeldetuletuskirjad (dtl 52-58), tagasimaksetega võlgnevuses, siis on kirjad sellisel kujul põhjendamatud ja hagejal ei ole õigust nõuda võla sissenõudmisega tekkinud kulusid.
34.Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) sõlmitud laenulimiidilepingust tulenevad kohustused.
35.Kuivõrd hagi jääb tervikuna rahuldamata, siis ei analüüsi kohus kostja vastuväiteid seoses laenulepingu ülesütlemisega, nõude loovutamisega, sissenõudmiskuludega, intressi ja viivise summadega, sest see ei oma otsuse lõppjärelduste osas tähtsust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
36.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
39.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
40.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 237-238). Nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest, mille sisu ja maht on järgmine: kliendi konsulteerimine/dokumentidega tutvumine/vastuse koostamine 5 tundi; hageja täiendava seisukohaga tutvumine/vestlus kliendiga 1 tund; kohtuistungile ettevalmistamine/kohtuistungil osalemine/menetluskulude nimekiri koostamine 2 tundi. Kokku on kostjale õigusabi osutatud 8 tunni ulatuses. Õigusabikulude hinna määramisel lähtub kostja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, mille 6/7
kohaselt on senises praktikas põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohuslane. Kokku on kostja õigusabikulude summa 960 eurot.
41.Hageja esitas 05.08.2025 vastuväite kostja menetluskuludele. Kohus oli 30.07.2025 istungil andnud hagejale tähtaja kostja menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 04.08.2025. Kuivõrd hageja vastuväide on esitatud hilinenult, jätab kohus selle TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta.
42.Kostjat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendatud ning kooskõlas Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.
43.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on kostja poolt avaldatud 8 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale ning muudele toimingutele.
44.Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda ja ajakulu, on kostja õigusabikulu kokku 960 eurot (koos käibemaksuga) ja kohus mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.
45.Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, puudub vajadus hageja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Helvia Räägel kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.