Bondora AS hagiavaldus A Le vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
5458,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: A L (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
kirjalik menetlus (TsMS § 404 lg 1)
1.Rahuldada Bondora AS hagiavaldus A Le vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi, lepingujärgse viivise ja lepingute halduskulude hüvitamise nõue.
2.Mõista A Lelt Bondora AS kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 390,74 eurot, 12.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 39,20 eurot ja viivis põhivõla (390,74 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.02.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni.
3.Mõista A Lelt Bondora AS kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 1263,76 eurot, 12.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 126,80 eurot ja viivis põhivõla (1263,76 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.02.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta maakohtu menetluskuludest 38% kostja kanda ja 62% hageja kanda.
5.Mõista A Lelt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 323 eurot.
6.Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-24-114660 Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS ja kostja sõlmisid 22.02.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 3296 eurot (sh lepingutasu 196 eurot) laenu ja 17.02.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 1807 eurot (sh lepingutasu 107 eurot) laenu. Kostja kohustus tegema igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule.
2.Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis hageja kostjale 14.03.2024 lepingute ülesütlemise teatise ning hoiatas kostjat, et juhul kui kostja võlgnevust 30 päevase täiendava tähtaja jooksul ei tasu, ütleb hageja lepingud üles. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles 16.04.2024 saadetud avaldusega lepingud üles.
3.Kostja on laenulepingu nr XXX alusel teinud tagasimakseid kokku 2709,26 eurot. Hageja nõuab laenulepingu nr XXX alusel esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 2241,74 eurot, intressi 306,74 eurot, lepingu haldustasu 43,96 eurot ja 30.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 211,37 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 31.07.2024 (k.a) põhivõlalt (2241,74 eurot) 29,49% aastas.
4.Kostja on laenulepingu nr XXX alusel teinud tagasimakseid kokku 436,24 eurot. Hageja nõuab laenulepingu nr XXX alusel põhivõla tasumist summas 1583,35 eurot, intressi 106,80 eurot, lepingu haldustasu 24,08 eurot ja 30.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 65,35 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 31.07.2024 (k.a) põhivõlalt (1583,35 eurot) 13,49% aastas.
5.Maakohus andis hagejale 05.02.2025 tähtaja täiendavate tõendite ja nõude ümberarvestuse esitamiseks, kuna hagiavaldusest ja lisadest nähtuvalt võidi kostjaga lepingute sõlmimisel rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja esitas 12.02.2025 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus peaks jääma seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul nõuab hageja laenulepingu nr XXX alusel põhivõla tasumist summas 390,74 eurot (3296 – 196 – 2709,26) ja laenulepingu nr XXX alusel põhivõla tasumist summas 1263,76 eurot (1807 – 107 – 436,24). Hageja ei nõua sellisel juhul lepingu sõlmimise tasu, haldustasu ega intressi. Hageja taotleb põhivõlalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 17.04.2024. 2/7
2-24-114660 Ümberarvestuse esitamise seisuga on esimese lepingu alusel sissenõutavaks muutnud viivis 39,20 eurot ja teise lepingu alusel 126,80 eurot.
7.Kohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse, hageja 12.02.2025 alternatiivse nõudearvestuse ja 22.08.2025 menetluskulude nimekirja kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
8.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (595 eurot) ja lepinguliste esindajate kuludest (255 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja põhivõla 390,74 eurot ning 12.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 39,20 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates 13.02.2025. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja põhivõla 1263,76 eurot ning 12.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 126,80 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates 13.02.2025. Hageja intressi-, lepingujärgse viivise ja lepingute haldustasu hüvitamise nõuded jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Bondora AS ja kostja sõlmisid 22.02.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 3296 eurot laenu (sh lepingutasu 196 eurot, dtl 54-83) ja 17.02.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 1807 eurot laenu (sh lepingutasu 107 eurot, dtl 23-53). Laenud on kostjale üle kantud (dtl 84, 85). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
11.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenulepingu nr XXX sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 47,14% (dtl 81).
12.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenulepingu nr XXX sõlmimise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 25,19% (dtl 51).
13.Sarnased tulemused (47,83% ja 25,87%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.Kostja on laenulepingu nr XXX alusel teinud tagasimakseid kokku 2709,26 eurot. Hageja nõuab selle lepingu alusel alusel põhivõla tasumist summas 2241,74 eurot, intressi 306,74 eurot, lepingu haldustasu 43,96 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 211,37 eurot, samuti edasiulatuvat viivist. Kostja on laenulepingu nr XXX alusel teinud tagasimakseid kokku 436,24 eurot. Hageja nõuab selle lepingu alusel esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 1583,35 eurot, intressi 106,80 eurot, lepingu haldustasu 24,08 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 65,35 eurot, samuti edasiulatuvat viivist. 3/7
2-24-114660
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
17.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenulepingu nr XXX sõlmimisel kostja taotlusest, milles kostja märkis oma sissetulekuks 580 eurot ja kohustusteks 0 eurot, kontrollis krediidivõimet kostja pangakonto väljavõtte alusel ning tuvastas, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja veendus täiendavalt selles, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 250 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtus, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud üks kuni kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 1,64 eurot.
18.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenulepingu nr XXX sõlmimisel kostja taotlusest, milles kostja märkis oma sissetulekuks 665 eurot ja kohustusteks 0 eurot, kontrollis krediidivõimet kostja pangakonto väljavõtte alusel ning tuvastas, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja veendus täiendavalt selles, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 250 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtus, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud üks kuni kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 34,42 eurot.
19.Hagiavalduse lisana nr 8 on kohtule esitatud krediiditoimik. Esimese laenu andmisele eelnenud kontoväljavõte on alamlehe „bank statement“ ridadel xxx. Teise laenu andmisele eelnenud kontoväljavõte on sama alamlehe ridadel xxx.
20.Hagiavaldusest ja 12.02.2025 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingute sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
20.1.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
20.2.Hagiavalduse lisana 8 on esitatud fail teabega, mille alusel otsustas hageja kostjale krediiti väljastada.
20.3.Hageja esitatud kontoväljavõttest nähtuvalt ei olnud see ainus kostja arvelduskonto. Kostja kasutas aktiivselt ka teisi arvelduskontosid, sh Revoluti kontot nr xxx. Hagiavalduse lisa 8 vahelehel „bank statement“ on näha, et analüüsitud perioodil on tehtud sellele kontole või sellelt kontolt kokku 660 ülekannet. Ülekandeid on tehtud ka vahetult enne vaidlusaluste lepingute 4/7
2-24-114660 sõlmimist (ridadel nr 1876, 1878, 1886, 1888 ja 1890 on ülekanded 2022. jaanuarist ning ridadel nr 2876, 2877, 2878, 2880, 2888, 2890, 2901, 2902, 2903, 2905, 2907, 2909, 2911, 2912, 2913, 2915 ja 2917 on ülekanded 2023.a jaanuaris-veebruaris). Kontoväljavõttest nähtub seegi, et võlgnik on teinud igakuiselt mitme arvelduskonto vahel ülekandeid (sh enda kontole nr xxx, hagiavalduse lisa 8 vahelehe „bank statement“ read nr 82, 267, 330, 420, 949, 1063, 1153, 1216, 1401, 1541, 2135, 2418, 2597, 2599, 2767, 2781, 2803, 2804, 2819, 2824, 2881, 2916, 3302, 3442, 3627, 3690 ja 3780). Krediidiandja ei küsinud ega analüüsinud kostja teiste kontode väljavõtteid. Maakohtu hinnangul ei saanud selle ühe konto analüüsi põhjal teha objektiivseid järeldusi kostja maksevõime kohta. Kostja igakuine sissetulek oli mõlema lepingu sõlmimise eelselt ligikaudu 600 eurot, kuid ta igakuised kulud olid sellest suuremad ning ta kandis pidevalt raha juurde nii oma Revoluti kui välisriigis asuvalt kontolt.
20.4.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Võlgnikul oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Kuna võlausaldaja ei küsinud ega analüüsinud kostja teisi kontoväljavõtteid, on maakohus seisukohal, et tarbija krediidivõime kontroll ei toimunud nõuetekohase hoolsusega.
20.5.Krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata laenusaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Vaid nii saab tagada, et laenusaaja ei satu krediidi tõttu “laenuorjusse”, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks. Maakohtu arvates ei saanud krediidiandja talle teadaolevate andmete alusel teha järeldust, et kostja on võimeline võetava krediidi (1807 eurot ja 3296 eurot) tagastama eluks otseselt mittevajalikust varast. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja oma ülalpeetavate igapäevased kulud. Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Eriti just madalama sissetulekuga ja ülalpeetavatega isikute puhul võib igapäevaste vajalike kulude osakaal ületada 55% sissetulekust (Tartu RK 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 221-129359 p 14). Krediidiandjal on kontrollimata jäänud, kas laenusaajal oli ülalpeetavaid ning hageja esitatud arvutuste kohaselt ei jäänud kostjale vähemalt 55% sissetulekust igapäevaste vajalike kulutuste katmiseks (isegi siis, kui lugeda kostja keskmiseks sissetulekuks konto väljavõtte põhjal 660 eurot). Hageja enda selgituse kohaselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks pärast esimese lepingu sõlmimist vaid 1,64 eurot ning pärast teise lepingu sõlmimist 34,32 eurot. Neid summasid ei saa kuidagi piisavaks pidada.
20.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt 5/7
2-24-114660 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
22.Hageja esitas 12.02.2025 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, palub hageja mõista kostjalt välja laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude jäägi 390,74 eurot ning laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude jäägi 1263,76 eurot, samuti viivise seadusjärgses määras alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast (17.04.2025). Alternatiivse nõudearvestuse esitamise seisuga (12.02.2025) oli esimese lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivis 39,20 eurot ning teise lepingu alusel 126,80 eurot.
23.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja tasumata põhivõlgnevused kokku summas 1654,50 eurot (390,74 + 1263,76). Lepingute ülesütlemine 16.04.2024 avaldusega oli kehtiv.
24.Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.04.2024 (lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast).
25.Nõude ümberarvestuse esitamise seisuga oli laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivise summa 39,20 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses (dtl 122) vigu. Kostja oli 390,74 euro suuruse põhivõla tasumisega viivitanud hagiavalduse esitamise ajaks 302 päeva, seadusjärgne viivisemäär perioodil 17.04.2024 30.06.2024 oli 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024 - 31.12.2024 12.25% aastas ja perioodil 01.01.2025 - 12.02.2025 11,15% aastas (390,74 * 12,5/365% * 75 + 390,74 * 12,25/365% * 184 + 390,74 * 11,15/365% * 43 = 39,2).
26.Nõude ümberarvestuse esitamise seisuga oli laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivise summa 126,80 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses (dtl 121) vigu. Kostja oli 1263,76 euro suuruse põhivõla tasumisega viivitanud nõude ümberarvestuse esitamise ajaks 302 päeva, seadusjärgne viivisemäär perioodil 17.04.2024 - 30.06.2024 oli 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024 - 31.12.2024 12.25% aastas ja perioodil 01.01.2025 - 12.02.2025 11,15% aastas (1263,76 * 12,5/365% * 75 + 1263,76 * 12,25/365% * 184 + 1263,76 * 11,15/365% * 43 = 126,8).
27.Hageja intressi, lepingujärgse viivise ning lepingute halduskulude hüvitamise nõuded jäävad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ja hageja 12.02.2025 kinnituse alusel rahuldamata (VÕS § 4034 lg 7). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
28.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
29.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 4306,67 euro tasumist (kahe lepingu põhivõlg, intress ja haldustasud). Maakohus mõistab kostjalt välja 1654,50 eurot (põhivõlg). Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 38%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 1654,50 / 4306,67 * 100% = 38,42%. Seega jäävad menetluskulud 38% ulatuses kostja kanda ning 62% ulatuses hageja kanda. 6/7
2-24-114660
30.Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot (442,55 + 152,45), hageja endise lepingulise esindaja kulu 180 eurot (1,5 tundi, tunnitasu 120 eurot, käibemaksuta ning hageja ei taotle kuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist) ja hageja praeguse lepingulise esindaja kulu 75 eurot (tunnitasu 90 eurot).
31.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud.
32.Hageja taotleb hageja endise lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot. Hageja endine lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 1,5 tundi. Lepingulise esindaja töö on seisnenud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimises, dokumentide esitamises ning riigilõivu tasumises. Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Samuti ei ületa esindaja tunnitasu kohtupraktikas mõistlikuks ja põhjendatuks peetavat määra (TlnRnKm 12.05.2025, 2-2110516/41, p 14.7). Kohus määrab TsMS § 175 lg 1 alusel hageja endise lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 1,5 * 120 = 180 eurot.
33.Hageja taotleb praeguse lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist summas 75 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga 90 eurot. Lepingulise esindaja töö on seisnenud e-toimikus menetlusdokumentidega tutvumises ja kohtule vastuse koostamises (ajakulu 50 minutit). Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Hageja praeguse lepingulise esindaja tunnitasu vastab kohtupraktikas põhjendatuks peetule (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kohus määrab TsMS § 175 lg 1 alusel hageja praeguse lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 0,8333 * 90 = 75 eurot.
34.Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 595 + 180 + 75 = 850 eurot.
35.Kohus jättis menetluskuludest 38% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,38 * 850 = 323 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
36.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.