Bevatron OÜ hagi Rennes OÜ vastu 2564,30 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2 642,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Bevatron (registrikood 10576132, asukoht Sõpruse pst 246-87, Tallinn 13412) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Margus Meiusi (e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post XXX) Kostja: Rennes OÜ (registrikood 12115464, asukoht Tähe tn 110, Tartu 50107, e-post [email protected]) Kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Kristjan Keemu (isikukood XXX) ja Priit Pruul (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt Rennes OÜ-lt hageja OÜ Bevatron kasuks tasumata arve nr XXX alusel põhivõlgnevus 1 811,06 eurot. Välja mõista kostjalt Rennes OÜ-lt hageja OÜ Bevatron kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis tasumata arvelt nr XXX summas 441,60 eurot (perioodi 10.01.2018-17.01.2021 eest). Välja mõista kostjalt Rennes OÜ-lt hageja OÜ Bevatron kasuks arve nr XXX tasumise hilinemisega viivis 245,35 eurot (perioodi 01.12.2017-15.06.2018 eest). Välja mõista kostjalt Rennes OÜ-lt hageja OÜ Bevatron kasuks viisis alates 18.01.2021 põhinõudelt 1 811,06 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1 369,46 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
6.1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.2.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
6.3.Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1 412 eurot ning mõista kostjalt Rennes OÜ-lt hageja OÜ Bevatron kasuks menetluskulude hüvitamiseks 1 412 eurot (s.o 250 eurot riigilõiv ja 1 162 eurot lepingulise esindaja tasu).
6.4.Kohustada kostjat tasuma otsuse resolutsiooni punktis 6.3 väljamõistetud menetluskuludelt summas 1 412 eurot hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsus toimetada pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Bevatron OÜ (hageja) esitas 30.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rennes OÜ (kostja) vastu 2564,30 euro saamiseks. 02.12.2020 tegi Pärnu Maakohus kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 09.12.2020 vastuväite. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 23.12.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.01.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 2642,89 euro nõudes.
3.Harju Maakohus võttis 08.03.2021 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile.
4.Kostja vastas 30.03.2021 kohtule, et „Seoses poolte käimasolevate kompromissläbirääkimistega palun pikendada ts.asjas 2-20-143328 Rennes OÜ-le antud
2-20-143328 vastamistähtaega kuni 19.04.2021. Kostja peab reaalseks, et pooled saavutavad asjas kokkuleppe, mistõttu ei pea kostja hetkel mõistlikuks kulutada ressursse hagivastuse koostamisele. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, esitatakse kohtule vastav kokkulepe ja avaldus menetluse lõpetamiseks“.
5.Harju Maakohus rahuldas 31.03.2021 kirjaga hageja taotluse ja pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 19.04.2021.
6.Hageja esitas 31.03.2021 kohtule kirja, milles teatas, et „Kahetsusväärselt ei vasta kostja seadusliku esindaja väide tõele. Poolte vahel ei toimu mingeid kokkuleppeotsinguid. Kostja soovis advokaadi vahendusel 3 aastat pärast maksetähtaja saabumist „asuda objekti üle vaatama ja üle mõõtma“ ning soovis selle juurde hageja esindajat. Hageja seaduslik esindaja ei pidanud seda omalt poolt vajalikuks, kuid ei vaielnud ka vastu, et ta võib tulla kohale, kuid see ei tähenda kaugeltki kokkuleppeotsinguid. Kuni tänaseni ei ole kostja pöördunud isegi objekti omaniku poole ülevaatuse võimalikkuse väljaselgitamiseks, mistõttu on kostja tegevus hinnatav järjekordse venitamisena“.
7.Harju Maakohus selgitas 31.03.2021 kirjas pooltele, et kostjal tuleb kompromissi soovi korral hagejaga ühendust võtta ja esitada oma kompromissettepanekud. Kui kohus tuvastab, et kostja on kohut eksitanud ja tegelikkuses pole kostjal läbirääkimiste kavatsust olnud, siis kohus arvestab seda edaspidisel menetluse juhtimisel.
8.Kostja teatas 19.04.2021 kirjaga kohtule, et „Rennes OÜ sai lõpuks kontrollitud koos Bevatron OÜ esindajaga objektipeal teostatud tööde mahud (sellelaadse ettepaneku olen ka aasta tagasi teinud, kuid siis keegi minu ettepanekut tõsiselt ei võtnud). Kuna menetlus on algusjärgus ja suuri erinevusi me mahtude mõõtmisel ei tuvastanud teeb Rennes OÜ ettepaneku kompromisskokkuleppena tasuda Bevatron OÜ ́le arve nr. XXX. ning esitatud viivisarve kogusummas 2498,1€. ülejäänud kulud jäägu igaühe endi kanda“.
9.Hageja esitas 20.04.2021 kohtule menetluskulude nimekirja.
10.Harju Maakohus tegi 21.04.2021 pooltele ettepaneku leppida kokku ka menetluskulude osas, kuna kohtu hinnangul oli pooltel põhimõtteline kokkulepe vaidluse lahendamiseks juba olemas.
11.Harju Maakohus küsis 11.05.2021 kirjaga hagejalt kostja poolt 19.04.2021 esitatud kompromissettepaneku osas seisukohta.
12.Hageja vastas 11.05.2021 kohtule, et „Hageja ei nõustu kostja pakutud kompromissiga, kuid esitas kostjale 20.04.2021 kompromissipakkumise. Sellele ei ole kostja reageerinud,. Hageja on jätkuvalt nõus sõlmima kompromissi hageja pakutud tingimustel“. Hageja kompromisstingimus sisaldas nõuet, et kostja tasub hagejale võla ja viiviste katteks kokku 2498,01 eurot ja menetluskulude katteks hüvitise summas 1213,29 eurot.
13.Harju Maakohus küsis 27.05.2021 kirjaga kostja seisukohta hageja poolt 20.04.2021 esitatud kompromissettepanekule.
14.Kostja vastas 27.05.2021 kohtule, et „Esitasin omapoolse kompromissettepaneku 19.04.2021, millega Bevatron OÜ esindaja ei olnud nõus. Lisasin ka manusesse informatiivse kirja, kus seisab ettepanek ka kohtuväliselt arved maksta ja asi lõpetada. Jään käesolevaga endale kindlaks, minupoolne kompromissettepanek on endiselt jõus. Palun Kohtul minu ettepanek rahuldada ja menetlus lõpetatuks kuulutada“.
15.Harju Maakohus andis 01.06.2021 kirjaga kostjale hagile sisuliste vastuväidete esitamiseks tähtaja 14.06.2021, pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 28.06.2021 ning teise poole menetluskuludele vastuväidete esitamiseks tähtaja 05.07.2021.
2-20-143328
16.Hageja esitas 28.06.2021 lõpliku menetluskulude nimekirja.
17.Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Samuti pole esitatud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Hagi asjaolud ja hageja nõue
18.18.01.2021 esitatud hagis on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: -
mõista kostjalt välja tasumata arve nr XXX alusel põhivõlgnevus 1811,06 eurot;
-
mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 1811,06 pealt sissenõutavaks muutunud viivis 441,60 eurot (perioodi 10.01.2018-17.01.2021 eest); mõista kostjalt välja arve nr XXX tasumisega hilinemise eest viivis 245 eurot (perioodi 01.12.2017-15.06.2018 eest);
-
mõista kostjalt välja viisis alates 18.01.2021 põhinõudelt 1811,06 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni;
-
jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata menetluskuludelt viivis.
19.Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud: 1) Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping (eraldi lepingudokumenti pooled ei allkirjastanud, kuid kostja autoriseeris hageja oma alltöövõtjana objektil, sh. informeerides nii E J L L kompleksi juhatajat kui ehituse peatöövõtja AS-i E objektijuhte sellest, et ripplaetöid Ekraanihoones teostab hageja) ripplagede paigaldamiseks ehitatavas A L C A E. Ehitustööde tegeliku tellija suhtes oli peatöövõtjaks AS E, kostja oli peatöövõtja alltöövõtja ja hageja omakorda kostja alltöövõtja. 2) 04.09.2017 e-kirjaga tegi kostja projektijuht T O hagejale ettepaneku osaleda A L C A E (tänase aadressiga XXX) ehitustöödel - hankida ning paigaldada selle I ja II korruse ruumidesse ripplaed. Koos ettepanekuga saatis kostja ka objekti siseviimistlusplaani lagede tööjoonised, kus on märgitud laetüübid ruumide kaupa (hagiavalduse lisa 1). Hageja esindaja M M käis objektiga tutvumas ja saatis 05.09.2017 kostjale esmase hinnapakkumise (hagiavalduse lisa 2). Vastavalt kokkulepitule vormistas hageja samal päeval uue täpsustatud pakkumise (hagiavalduse lisa 3). Lepingu esialgne kogumaksumus lepingu sõlmimisel oli ilma käibemaksuta 26 020,08 eurot ja koos käibemaksuga 31 224,10 eurot. Hiljem lepingu hind projektimuudatuste tõttu oluliselt vähenes. 3) Hageja alustas vastavalt kostja väljastatud joonistele objektil töid 6.09.2017 – esmalt II korrusel, 2017 oktoobris jätkati I korrusel. Tööd objektil sujusid hästi, pooltevaheline kommunikatsioon oli asjalik, joonised olemas, vähesed küsimused said kostja projektijuhi T O objektil lahendatud operatiivselt. 4) 10.10.2017 ja 30.10.2017 seisuga muutis kostja tööjooniseid - uute jooniste järgi olid tehtud muudatused ripplagede paiknemises (osa ripplagedest jäi ära), osa ripplaest oli asendatud teise tüübiga, lisandusid mõned ripplead ruumidesse, mis asusid vanas hoones: uuta vana maja ühendavad koridorid said ühise lae ja mõned väikesed ruumid, mis külgnesid selle koridoriga vanas hoones. Sellest tulenevalt vähenes tööde kogumaksumus käibemaksuta 6323,52 euro võrra. 5) 2017 oktoobri lõpuks oli enamus lagedest paigaldatud, kuid tulenevalt teiste ehitustööde järjekorrast objektil (elekter, ventilatsioon, lükandsein) ei olnud võimalik
2-20-143328 viimaseid osi lõpetada ja oli näha, et seda ei saa veel mitu nädalat teha. Seetõttu leppisid pooled kokku, et hageja annab valmis töö osa kostjale üle. Hageja vormistas ja allkirjastas 31.10.2017 tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 1 ning kuna projektijuht T O oli kostja juurest töölt lahkunud, edastas akti 1.11.2017 koos aktile vastava arvega nr XXX summas 21 824,83 eurot kostja seadusliku esindaja Priit Pruuli e-postiaadressil XXX (hagiavalduse lisa 5). Nii aktist kui arvest nähtub, millised tööd, millises mahus ja millises summas teostatud olid. Arve maksetähtajaks oli märgitud 10 päeva, s.t. maksetähtaeg lõppes 11.11.2017. 6) Vastuseks arvele nr XXX saabus 3.11.2017 kostjalt e-kiri, kus ta märgib, et „hinnad ei klapi kokkulepituga“ ja palub korrigeerida ning jätta (aktist ja arvest) välja lõpetamata töölõigud nn. jääki. Hageja selgitas, et hinnad olid täpselt need, mis hageja 5.09.2017 saadetud odavamal pakkumisel. Puutuvalt muudetud tööjooniste alusel lisandunud vinüülkipsi hinda, mis 5.09.2017 pakkumises ei sisaldunud, leppisid hageja ja kostja projektijuht T O kokku suuliselt kokku, et hageja tarnib ja paigaldab vinüülkipsi hinnaga, millega algses pakkumuses oli Sofit, ehkki ehitusvaldkonnas on üldteada, et vinüülkips on kallim kui odav tavaplaat Sofit. Vinüülkipsiga asendati mõnes kohas K100 valge, mille hind oli 29,95 eur/m2 ning K100 punane, mille hind oli 44,85 eur/m2 ja see paigaldati vanasse hoonesse, kus vinüülkipslagesid juba oli. Samuti loetles hageja oma 8.11.2017 e-kirjas (hagiavalduse lisa 6), millised lepingu kogumahutööd olid objektil veel pooleli või tegemata ja mis seetõttu ei 31.10.2017 aktis nr 1 ega arves XXX ei sisaldunud (30.10.2017 olid valminud uued joonised, mis sisaldasid muudatusi ripplaepaigalduses, mistõttu hageja polekski neid töid saanud üle anda 31.10.2017). 7) Sellele kirjale kostja ei vastanud, millest hageja järeldas, et selgitus oli piisav. Tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 1 kostja oma esindaja allkirjaga ei tagastanud, kuid see on ehituses kahjuks tavapärane ja enamasti ei ole alarmeeriv. Samas asus kostja jaokaupa arvet tasuma, ehkki suure viivitusega. 8) Kostja tasus võlgnevuse, mille suurus oli 21 824,83 eurot ja mille maksetähtaeg oli 11.11.2017 kokku 11 maksega lõplikult alles 15.06.2018 järgmiselt: 22.11.2017 summas 3824,83 €; 21.12.2017 summas 3000 €; 25.01.2018 summas 2000 €; 06.02.2018 summas 1500 €; 15.02.2018 summas 1000 €; 05.03.2018 summas 1800 €; 20.03.2018 summas 1000 €; 17.04.2018 summas 500 €; 10.05.2018 summas 500 €; 15.06.2018 summas 1700 € (hagiavalduse lisa 7). 9) Kõik ülejäänud hageja lepingulised tööd, mida hageja ei saanud oktoobris jätkata ruumides, mida kostja ei olnud talle oma muude lõpetamata ehitustööde tõttu ette andnud (I korruse idapoolsest plokist kõige äärmised - puhkeruum ja WC, II korruse idapoolsest plokist kõrge saali osa, mis oli vahelt lõpetamata, I korruse läänepoolsest plokist lõpetamata väike koridor, 2 wc-d ja koristajaruum ja II korruse vana osa koridor, lisaks olid I korrusel jäetud mõlemal poolel paigaldamata 26 plaati nende valgustite kõrvalt, mis olid peatöövõtjal veel ühendamata), valmisid objektil 06.12.2017. 07.12.2017 vormistas ja allkirjastas hageja tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 2 ja 08.12.2017 koostas arve nr XXX summas 1811,06 eurot ning edastas need kostja seadusliku esindaja e-postiaadressil XXX 11.12.2017. a. (hagiavalduse lisa 8). Aktist nr 2 nähtuvad teostatud tööd. Arve nr XXX tähtajaks oli 18.12.2017. Taas ei tagastanud kostja hagejale akti omapoolse allkirjaga, kuid ei teavitanud ka ühestki etteheitest ega puudustest. 10) Kuna samal ajal oli kostjal suures osas tasumata veel ka esimene arve, oli hageja saatnud kostjale 27.11.2017 meeldetuletuse 18 000 euro tasumiseks (hagiavalduse lisa 9) ja 15.12.2017 saatis kostjale uue maksemeeldetuletuse arve XXX tasumata osa
2-20-143328 kohta, mis sel hetkel oli 13 000 eurot. Sellele vastas kostja: „Tegeleme olukorraga ja esimesel võimalusel tasume võlgnevuse.“ (hagiavalduse lisa 10). 11) Pärast arve XXX maksetähtaja saabumist 18.12.2017 lõpetas kostja hageja kirjadele vastamise. Hageja saatis meeldetuletuskirju mõlema arve tasumiseks e-kirja teel aadressil XXX.ee ja XXX pea iga kuu, samuti helistas hageja esindaja Margus Meiusi Priit Pruuli telefonile regulaarselt ja saatis ka tekstisõnumeid, millele sai SMS-ga vastuseks lubadusi maksta (9.01.2018 meeldetuletus on hagivastuse lisa 11, 8.03.2018 meeldetuletus on hagivastuse lisa 12). Kõik meeldetuletused sisaldasid nii arve XXX tasumata osa kui arvet XXX. 12) 05.04.2018 saatis hageja kostja aadressile XXX saldovõrdluse seisuga 31.12.2017, mille kohaselt oli arve XXX tasumata jääk summas 10 000 eurot ja arve XXX tasumata summa 1811,06 eurot (hagiavalduse lisa 13). Hageja palus saldoga mittenõustumise korral esitada oma eriarvamus, kostja sellele ei vastanud. 13) Hageja saatis kostjale arvete tasumise meeldetuletuse ka 29.05.2018 (hagiavalduse lisa 14). Samal päeval toimunud telefonikõnes lubas P. Pruul arved tasuda hiljemalt 14.06.2018 ja 15.06.2018 tasuski kostja viimase osa arvest nr XXX, kuid arvet nr XXX ei tasutud, ehkki maksetähtajast oli möödas juba peaaegu pool aastat. Hageja 15.06.2018 e-kirja küsimusele, millal saab tasutud arve nr XXX, vastust ei saabunud (hagiavalduse lisa 15), ei saabunud ka makset. 14) Seejärel koostas hageja kostjale arve nr XXX maksetega pikaaegse hilinemise eest viivisearve nr 1, milles võttis aluseks seadusest tuleneva viivsemäära 8% aastas perioodi eest 11.11.2017 kuni 15.06.2018 summas 333,22 € (hagiavalduse lisa 16) lootuses, et see äratab tähelepanu ja ärgitab kostjat hagejaga suhtlema. Kostja ei reageerinud ka viivisearve saatmisele. 15) 18.07.2018 saatis hageja kostjale järjekordse maksemeeldetuletuse, kus seekord kajastusid arve XXX ja viivisearve 1 (hagiavalduse lisa 17). Sellepeale reageeris kostja seaduslik esindaja Priit Pruul - 7 kuud pärast tööde üle andmist ja sama arve tasumise nõudmist sama pika perioodi jooksul - kolme e-kirjaga. Esimeses neist palus ta lisaks arvele ka akti, sest tema „ei saavat hetkel aru, mis arvega on tegemist“ (hagiavalduse lisa 18). Kui hageja saatis uuesti nii tööde üleandmise akti nr 2, mida kostja ei olnud ei allkirjastanud ega vaidlustanud, kui ka arve XXX, nõudis hageja „rahalist akti, mitte tööde üleandmise akti.“ Tema hinnangul pidi hageja esitama sellise akti, et P. Pruulil „oleks võimalik välja lugeda eelnevalt akteeritud read, käesoleva akti read ja ka jääk!“ (hagiavalduse lisa 19). Lisaks ei aksepteerinud kostja viivisarvet, mis iseenesest, mõistetavalt, õiguslikult tähendust ei oma. Kui hageja julges uuesti märkida, et kostja sai akti, milles on märgitud kõik mahud, teatas kostja (hagiavalduse lisa 20), et ta vajab sellist akti, kus „kõik tööd on ühel aktil ja mahud kontrollitavad, objekti algusest kuni lõpuni, mis lagi kuhu läks ja kuna mingi maht on akteeritud“ ning pahasena hageja mõistmatuse pärast lisas ise akti näidise. Kostja möönas kirjas, et „aktid tehakse küll tagantjärele, aga see olevat vajalik“. 16) Soovimata vaielda täitis hageja kostja nõudmise järgi akti blanketid, märkis sinna „kõik tööd ühel aktil“ ja „igale esitatud arvele oma akt“, nagu P. Pruul nõudis. Hageja lähetas aktid kostjale 20.07.2018 (hagiavalduse lisa 21), märkides ka, et rahalise akti täitmine on ehituses tavapärane, kuid mitte kohustuslik ja varasemalt ei tööde teostamise ajal ega nende üleandmisel kostjale kostja rahalist akti ei nõudnud. Kuid aktide saamine kostja käitumist ei muutnud – ta ei tagastanud enda poolt allkirjastatud akti, ei andnud vastust ega teinud makset. Ei saabunud ka ühtki etteheidet ega põhjendust, miks needki aktid ei kõlba.
2-20-143328 17) 29.11.2018 saatis hageja järjekordse maksemeeldetuletuse, millel kajastusid arve 184 ja viivisearve 1. Priit Pruul vastas 5.12.2018 e-kirjas, aasta pärast tööde üle andmist, et tema „ei leia selle arve kohta aksepti, et millise akti põhjal see arve on väljastatud, palun saada mulle akt, kus Rennes oleks selle ka aksepteerinud, asi on nii vana, et nüüd meenutada on keeruline, veel hullem mahte minna kontrollima.“ (hagiavalduse lisa 22). 18) VÕS § 638 sätestab tellija kohustuse valmis töö vastu võtta, kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kui kostja jättis 2017 mahud kontrollimata ega ole hageja väidetud mahtusid 3 aasta jooksul vaidlustanud, on kostja kaotanud õiguse tugineda mahtude ebaõigsusele või sellele, et ta ei ole „mahtusid aktsepteerinud“. Vastupidine oleks vastuolus ka hea usu põhimõttega. Aktide allkirjastamata jätmine on olnud kostja pahauskne valik, nagu ka arvete tasumisega hilinemine ja nende maksmata jätmine. Hageja vastas kostjale kirjaga (hagiavalduse lisa 23), milles märkis, et tal ei ole kostja allkirjastatud akti esitada, sest kostja on kõik aktid jätnud allkirjastamata, ehkki pole neid vaidlustanud. Hageja põhinõue
20.Kostja jättis tasumata arve nr XXX alusel 1811,06 eurot, mis on hagi põhinõudeks.
21.Hageja viivisenõue
22.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.
23.Hageja taotleb põhivõlgnevuse 1811,06 pealt sissenõutavaks muutunud viivist 441,60 eurot. Arvel oli maksetähtajaks märgitud 10 päeva, kuid sissenõutavaks muutus see 09.01.2018. Seega algab viivisearvutus 10.01.2018, viivisintressimäär 8% aastas (0,021918% päevas). Viivis on perioodil 10.01.2018-17.01.2021 1104 päeva eest summalt 1811,06 € 0,40 € päevas, kokku 441,60 €.
24.Hageja taotleb viivist ka arve nr XXX pealt. Arve maksetähtajaks oli märgitud 10 päeva, kuid sissenõutavaks muutus see 30.11.2017. Seega algab viivisearvutus 01.12.2017, viivisintressimäär 8% aastas (0,021918% päevas). Arve summa oli 21 824,83 eurot, millest seisuga 31.10.2017 oli tasutud 8824,83 eurot, võlgnevus seega 13 000 eurot. Selle järgi on kostjal kohustus tasuda arve XXX tasumisega hilinemise eest viivist kokku 245,35 € alljärgmiselt: -
periood 1.12.-21.12.2017 21 päeva summalt 13 000 € 2,85 € päevas, kokku 59,84 €; periood 22.12.2017-25.01.2018 35 päeva summalt 10 000 € 2,19 € päevas, kokku 76,71 €; periood 26.01.-06.02.2018 12 päeva summalt 8000 € 1,75 € päevas, kokku 21,04 €; periood 7.02.-15.02.2018 9 päeva summalt 6500 € 1,42 € päevas, kokku 12,82 €; periood 16.02.-5.03.2018 18 päeva summalt 5500 € 1,21 € päevas, kokku 21,70 €; periood 6.03.-20.03.2018 15 päeva summalt 3700 € 0,81 € päevas, kokku 12,17 €; periood 21.03.-17.04.2018 28 päeva summalt 2700 € 0,51 € päevas, kokku 16,57 €; periood 18.04.-10.05.2018 23 päeva summalt 2200 € 0,48 € päevas, kokku 11,09 €; periood 11.05.-15.06.2018 36 päeva summalt 1700 € 0,37 € päevas, kokku 13,41 €;
2-20-143328
25.Lisaks taotleb hageja kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised põhinõude osas alates hagi esitamise päevast (s.o 18.01.2021) kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi seadusjärgses määras põhinõudelt summas 1811,06 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus hagile
26.Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
27.Kostja teatas 30.03.2021 kirjas kohtule, et kostja peab reaalseks, et pooled saavutavad kokkuleppe.
28.19.04.2021 kirjas kohtule tegi kostja hagejale kompromissettepaneku, milles ta on nõus tasuma arve nr XXX ning esitatud viivisarve summas 2498,10 eurot. Kostja leidis, et ülejäänud kulud peaksid jääma igaühe end kanda. Sellega ei olnud hageja nõus.
29.27.05.2021 kirjas kohtule jääb kostja omapoolse esitatud kompromissettepaneku juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastused ja esitatud tõendid ning uurinud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need rahaliselt kindlaks.
31.Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (enne ja edaspidi TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, 06.03.2019).
32.Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
33.Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud.
34.TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
35.TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
36.Kostja pole üheski kohtule saadetud dokumendis vaielnud vastu hagi asjaoludele, nõude suurusele või nõude eri komponentidele. Kostja on sisuliselt hagi õigeks võtnud ja seda ka 19.04.2021 kirjas kohtule nö öelnud „Kuna menetlus on algusjärgus ja suuri erinevusi me mahtude mõõtmisel ei tuvastanud teeb Rennes OÜ ettepaneku kompromisskokkuleppena tasuda Bevatron OÜ ́le arve nr. XXX ning esitatud viivisarve kogusummas 2498,1€. Ülejäänud kulud jäägu igaühe endi kanda.“
2-20-143328
37.Kostja poolt pakutud kompromissi tingimuste alusel järeldab kohus, et kostja on nõus tasuma arve nr XXX alusel põhinõude 1811,06 eurot ning selle alusel sissenõutavaks muutunud viivise 441,60 eurot ja arve nr XXX tasumise hilinemisega viivise 245,35 eurot (kokku 2498,01). Kostja vaidleb vastu viivise maksmise kohustusele, mis tuleneb põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni ja menetluskulude jaotusele (hageja menetluskulude nimekirjale kostja vastuväiteid esitanud ei ole).
38.Kuna kostja ei ole 19.04.2021 kirjas konkreetselt märkinud, et hagi omaks võtab, siis ei saa kohus õigeksvõtul põhinevat otsust teha (TsMS § 440). Küll aga tuleb kohtu arvates hagi rahuldada, kuna kostja ei vaidle ei hagi asjaolude ega nõude suuruse üle – ühtegi tõendit ega vastuväidet kostja kohtule esitanud ei ole. Kostja on nõudnud, et hageja nõustuks kompromissiga 2498,01 euro ulatuses ning et kostja ei peaks tasuma hageja menetluskulusid ning viivist põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja ei ole sellega nõustunud ning kohtul puudub õiguslik alus kedagi kompromissile sundida.
39.Seega loeb kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel hagis esitatud asjaolud tuvastatuks ja neid siinkohal uuesti üle ei korda (vt otsuse eelnevad peatükid: Hageja nõuete ja hagi asjaolude kohta).
40.Vaidlust ei ole ka selles, et pooltevahelisele õigussuhtele kohaldub VÕS § 635 lg 1 ning tegemist on tööettevõtust tuleneva hageja nõudega lepingu alusel.
41.VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
42.VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
43.Hageja on tõendanud, et vormistas 31.10.2017 tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 1 ning edastas selle koos arvega nr XXX 01.11.2017 kostjale. Hageja on tõendanud, et vormistas 07.12.2017 tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 2 ja koostas vastavalt sellele 08.12.2017 arve nr XXX ning edastas need 11.12.2017 kostjale. Hagist nähtub, et kostja on tasunud osade kaupa arve nr XXX ning ei vaidle vastu arve nr XXX osas. Seega ei ole kostja esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et hageja poolt teostatud tööd oleks tegemata või puudustega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohtustuse täitmist.
44.VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
45.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
46.Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud.
47.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist tasumata arvelt nr XXX summas 441,60 eurot (perioodi 10.01.2018-17.01.2021 eest), viivist arve nr XXX tasumise hilinemisega 245,35 eurot (perioodi 01.12.2017-15.06.2018 eest) ning viivist põhivõlalt (1811,06 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.
2-20-143328
48.Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning need tuleb rahuldada. Kostja pole viivisearvestusele vastu vaielnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
50.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtul puudub alus TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks, sest kohus rahuldab hagi mitte kostja poolt pakutud kompromissi ulatuses vaid terves ulatuses. TsMS § 163 lg 2 näeb aga ette, et menetluskulud võib jätta poolte endi kanda siis, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool ja teine pool kompromissiga ei nõustunud. Praegusel juhul ei esine sellist olukorda.
51.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ma menetluskulude rahalise suuruse.
52.Hageja taotleb kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu ja hagiavalduselt makstud riigilõivu väljamõistmist. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140,00 eurot. Hageja menetluskulude nimekiri on alljärgnev: -
Kokku on hageja menetluskulud lepingulise esindaja kasutamise eest 8,3 tundi summas 1162 eurot ja riigilõiv 250 eurot ehk kokku 1412 eurot.
53.TsMS § 176 lg 5 kohaselt on hageja kinnitanud, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-20-143328 menetlusega.
54.TsMS §-le 174 lg 10 vastavalt on hageja kinnistanud, et menetluskulude nimekiri on koostatud ilma käibemaksuta summades.
55.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
56.Hagejat esindas lepinguline esindaja. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lepingulise esindaja töö ning riigilõivu eest. Advokaadi õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
57.Hagejat esindanud advokaadi tasumäär on maakohtus 140 eurot (käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Hageja esindaja tasumäär vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär vastab asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumääras saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
58.Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta.
2-20-143328
59.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja käigu ja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
60.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 250 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 ja § 139), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot.
61.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1412 eurot (250 eurot riigilõiv, 1162 eurot lepingulise esindaja tasu 8,3 tunni eest tasumääraga 140 eurot tunnis).
62.Kohus märgib vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist (TsMS § 177 lg 4). Kohtu täiendavad selgitused
63.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.