Fausto Capital OÜ hagi Brilenor OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
16 838,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Fausto Capital OÜ (registrikood 11939341), asukoht Küütri tn 8, 51007 Tartu Hageja lepinguline esindaja: Juhan Raudam, e-post [email protected] Kostja: Brilenor OÜ (registrikood 12138867), asukoht Tartu mnt 80d, 10112 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arsi Pavelts, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Istungid 02.03.2021 ja 09.06.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Brilenor OÜ-lt Fausto Capital OÜ kasuks põhinõudena 6 959,11 eurot.
3.Välja mõista Brilenor OÜ-lt Fausto Capital OÜ kasuks käesoleva otsuse tegemise seisuga (24.08.2021) sissenõutavaks muutunud viivised 3 093,32 eurot.
4.Välja mõista Brilenor OÜ-lt Fausto Capital OÜ kasuks viivis põhinõudelt (6 959,11 eurot) 0,05% päevas alates käesoleva otsuse tegemisest (25.08.2021) kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta kõik menetluskulud Brilenor OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Hageja esitas kohtule nõuded, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja:
•
üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevus 13 935,97 eurot;
•
viivis (08.05.2019 seisuga) üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuselt 359,59 eurot;
•
viivis arvestusega 0,05% üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuselt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 09.05.2019 kuni üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse täieliku tasumiseni
Hageja tugines hagis järgnevale. Kostja ja Zelluloosi Kinnisvara OÜ (registrikood: 11149834) sõlmisid 05.04.2012 äripinna üürilepingu. Vastavalt lepingule anti kostja kasutusse Tallinnas, Tartu mnt 80D hoone teisel korrusel paikneva üüripinna orienteeruva suurusega 890 m2. Kostja kohustus tasuma selle eest talle esitatavate arvete alusel üüri (lepingu punktid 3.1. ja 3.2.) ning tasu tema poolt kasutatavate teenuste eest (lepingu punkt 3.5.). Samuti oli kostja kohustatud tasuma oma lepingujärgsete maksetega viivitamisel tekkinud võlgnevuselt viivist arvestusega 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas (lepingu punkt 10.2.).
Zelluloosi Kinnisvara OÜ võõrandas 2017. aastal üürilepingu eseme hagejale ning vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg-le 1 läksid sellega seoses hagejale üle ka kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Kostjat teavitati sellest kirjalikult.
Kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees, mis hagiavalduse esitamise seisuga koosnevad järgmistest summadest:
•
tasumata üüriarved nr 190111 (jaanuar 2019) - tasumata 1 705,07 eurot, 190354 (veebruar 2019) ja 190706 (märts 2019) – tasumata 2 322,90 eurot kokku summas 7 627,13 eurot;
•
tasumata kommunaalteenuste arved nr 190531 (jaanuar 2019), 190881 (veebruar 2019) ja 191231 (märts 2019) kokku summas 6 308,84 eurot;
•
viivis hagiavalduse punktis 1.3.1. ja 1.3.2. nimetatud arvetelt 08.05.2019 359,59 eurot.
seisuga
Kostja vastus
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Hagiavalduse järgi põhineb hageja nõue sellel, et 05.04.2012 on Zelluloosi Kinnisvara OÜ (edaspidi ZKV) ja kostja sõlminud üürilepingu (hagi p 1.1; hagi lisa 1). Hagi p 1.2 ja hagi lisa 2 järgi võõrandas ZKV 2017.a üürilepingu eseme Tartu Arenduse OÜ-le (rk 129324424). Võttes arvesse eelnevalt märgitud hagi aluseks olevad asjaolud, jääb arusaamatuks, kuidas saab hagejal olla kostja vastu nõue. Kuna selliseid asjaolusid ei ole hagi alusena välja toodud, on hagi alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Arenduse OÜ (rk 129324424) ei ole hagejaks.
Hageja nõuded on põhistamata ja tõendamata. Pelgalt arve esitamine ei loo lepingulisi kohustusi. Pikaajalises kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb nõude esitajal (antud juhul hagejal) tõendada kõiki arve aluseks olevaid asjaolusid. Tasunõude esitamisel tähendab see, et hagejal tuleb tõendada poolte kokkuleppeid teenuse osutamise ning tasu kohta. Seda hageja teinud ei ole.
Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, millest väidetavad kommunaalteenused koosnevad ja mille alusel on tal iga väidetava kommunaalteenuse artikli eest tasu nõudmise õigus.
Täiendavalt, kostja on juba 14.11.2018 edastanud hagejale kirja, milles on märkinud, et hageja nõutud üldveekulu ja haldusteenuste kulu nõue on alusetu ning selliste kulude nõudmiseks puudub hagejal üürilepingu järgi õigus. Samasisulise pretensiooni on esitanud hagejale ka Ronimiskeskus OÜ, kes oli samuti Tartu mnt 80 aadressil (täpsemalt Tartu mnt 80E) üürnikuks.
10.Kostjal on õigus üüri alandada. Tulenevalt üürisuhte olemusest on üürileandja kohustus tagada üüripinna vastavus lepingutingimustele. Alates 2018.a on Tartu mnt 80 kompleksis toimunud ulatuslikud lammutus- ja ehitustööd, mille tulemusena on suurem osa varasemaid Tartu mnt 80 kompleksi hooneid lammutatud ning rajatud uued. Lammutusja ümberehitustööde tulemuseks oli, et 2018-2019 talvisel perioodil (kütteperioodil) langes temperatuur üüripinnal mitmeks kuuks ca 12-14 kraadini. Kostja, kelle äritegevuseks on batuudi- ja mängukeskuse teenuse osutamine ning kelle külastajateks on peamiselt lapsed, jaoks tähendas see, et kostjal puudus sisuliselt võimalus üüripinda eesmärgipäraselt ja sihtotstarbeliselt kasutada. Lastele suunatud batuudi- ja mängukeskuse pidamine ja äritegevuse läbiviimine olukorras, kus üüripinnal on ca 12-14 kraadi, on võimatu. Kostja on teavitanud hagejat sellistest probleemidest läbivalt, kuid hageja ei ole asunud puudusi kõrvaldama. Üürileandja poolt kohustuste mittekohasel täitmisel võib üürnik alandada hinda VÕS § 112 ja § 296 lg 2 järgi. VÕS § 296 lg 2 kohaselt, kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on üürileandja riisikosse jääva puuduse või takistuse tõttu vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. Olukorras, kus hageja oli teadlik, et kostja poolt üüripinna kasutamise eesmärgiks oli lastele suunatud batuudija mängukeskuse pidamine, ning üürileandja (hageja) ei taganud kütteperioodil üüripinnal normaaltemperatuuri olemasolu (temperatuurid jäid vahemikku ca 12-14 kraadi), muutus üüripinna olemasolu kostja jaoks väärtusetuks, kuna klientide teenindamine oli sisuliselt võimatu. Seega kuulub kütteperioodi eest (sh jaanuar – märts 2019) üürihind alandamisele minimaalselt 2/3 ulatuses. Võttes arvesse, et hagi p-s 1.3.1 on hageja märkinud nõutavaks üüri suuruseks 7627,13 eurot, saaks õigustatud üürisumma olla teoreetiliselt maksimaalselt 1/3 sellest ehk 2542,37 eurot.
11.Üürilepingu p 7.2 järgi on kostja tasunud üürilepingu järgi tagatisraha 3000 eurot. Tulenevalt tagatisraha olemusest tuleb see üürilepingu lõppedes tagastada. Seda hageja aga teinud ei ole. Seega on kostjal hageja vastu nõue summas 3000 eurot, mille ta soovib tasaarvestada hageja nõudega.
12.Kostja märkis enda vastuses hagile, et tal on tekkinud kahju ehitustolmu tõttu seadmete riknemisest tulenevalt 12 127,17 eurot, mille ta soovib hageja nõudega menetluslikult tasaarvestada. Hilisemates menetlusdokumentides märkis kostja, et tal on tekkinud ja saamata jäänud müügitulu 53 514 eurot, mille soovib tasaarvestada. Samuti soovib kostja tasaarvestada hageja nõudega alusetud üldvee, haldusteenuse, heakorratööde ja veekadude arved kokku summas 6321,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt tegi kostja menetlusliku (alternatiivse) tasaarvestusavalduse (tasaarvestusreservatsioon) juhuks, kui kohus peaks mis tahes põhjusel rahuldama hageja hagi kas või osaliselt. Seega taotles kostja, et kui
kohus peaks mis tahes põhjusel leidma, et hageja nõuded on kas või osaliselt õigustatud (millega kostja ei nõustu), siis tuleb hageja nõuetest maha arvestada kostjale tekkinud kahju 53 514 eurot. Kohtu põhjendused
13.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Peamiselt taandub vaidlus küsimustele, kas ja mis suuruses on üürileandjal õigus nõuda kostjalt üüri ning kas ja mis suuruses oli kostjal õigus üüri alandada (I), kas ja mis suuruses hagejal on õigus nõuda kostjalt kõrvalkulusid (II), kas kostjal on tekkinud õigus tasaarvestada tagatisraha ja kahju hüvitamise nõue hageja nõudega (tasaarvestusreservatsioon) ning mis suuruses (III), kas ja mis summas on hagejal õigus nõuda viivist (IV). Lõpetuseks vajab lahendamist menetluskulude jaotus (V). I Üürinõue
15.Üürileandja õiguste üleminek. Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub pooltel vaidlus selles, et kostja ja Zelluloosi Kinnisvara OÜ sõlmisid 05.04.2012 äripinna üürilepingu, millega Zelluloosi Kinnisvara OÜ andis kostjale üürile Tallinnas, Tartu mnt 80D hoone teisel korrusel paikneva üüripinna orienteeruva suurusega 890 m2. Üüripinnal pidas kostja laste vabaajakeskust.
16.Kohus tuvastas, et 27.02.2017 võõrandas Zelluloosi Kinnisvara OÜ eelnimetatud kinnistu Tartu Arendus OÜ-le (kinnistusraamatu väljavõte, kd I, tlk 59, 60). Tartu Arendus OÜ (ühendatav äriühing) ühines 13.03.2017 Vironia Keskus OÜ-ga (ühendav äriühing). Peale ühinemist võttis äriühing endale uueks ärinimeks Fausto Capital OÜ (äriregistri väljavõte, kd I, tlk 61) . Seega läksid alates 13.03.2017 kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused VÕS § 291 lg 1 kohaselt üle hagejale.
17.Üüri tasumise kohustus ja selle rikkumine. Kohus kvalifitseeris eelmenetluses nõude üürilepingust tuleneva üüri ja kõrvalkulude tasumise nõudena ja jääb selle kvalifikatsiooni juurde. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus tuvastas üürilepingu kui tõendi (kd I tlk 5-9) alusel, et pooled leppisid kokku igakuise üüri tasumises summas 3000. Hageja märgib hagis, et nõuab üüri tasumist summas 2999,30 eurot kuus. Seega nõuab hageja pisut väiksema üüri tasumist kui pooled kokku leppisid. Hageja nõuab üüri tasumist jaanuari 2019 eest osaliselt (arve nr 190111) 1 705,07 eurot; veebruari 2019 eest (arve nr 190354) täies ulatuses ja märtsi 2019 eest osaliselt (arve nr 190706) 2 322,90 eurot. Asjas toimunud eelistungil kinnitas kostja, et ta ei vaidle vastu üürilepingus kokku lepitud üüri suurusele ega väitele, et üür perioodi eest jaanuar-märts 2019 on tasumata (kd I, tlk 118). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostjal on tekkinud hageja ees üüri tasumise kohustus 1 705,07 + 2 999,30 + käibemaks + 2 322,90 = 7 627,13 eurot. VÕS § 108 lg-s 1 on sätestatud, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust saab võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
18.Üüri alandamise vastuväide. Kostja on esitanud kohtule kostja vastuses üüri alandamise vastuväite koos sellekohase menetlusliku avaldusega. VÕS § 296 lg-s 1 on sätestatud, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada VÕS § 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu
või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on VÕS § 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.
19.Üüri alandamise avalduses märgib kostja, et alates 2018.a on Tartu mnt 80 kompleksis toimunud ulatuslikud lammutus- ja ehitustööd, mille tulemusena on suurem osa varasemaid Tartu mnt 80 kompleksi hooneid lammutatud ning rajatud uued. Lammutusja ümberehitustööde tulemuseks oli, et 2018-2019 talvisel perioodil (kütteperioodil) langes temperatuur üüripinnal mitmeks kuuks ca 12-14 kraadini. Kostja, kelle äritegevuseks on batuudi- ja mängukeskuse teenuse osutamine ning kelle külastajateks on peamiselt lapsed, jaoks tähendas see, et kostjal puudus sisuliselt võimalus üüripinda eesmärgipäraselt ja sihtotstarbeliselt kasutada. Lastele suunatud batuudi- ja mängukeskuse pidamine ja äritegevuse läbiviimine olukorras, kus üüripinnal on ca 12-14 kraadini, on võimatu. Kostja on teavitanud hagejat sellistest probleemidest läbivalt, kuid hageja ei ole asunud puudusi kõrvaldama. Ülalmärgitule tuginedes leiab kostja, et kütteperioodi eest (sh jaanuar – märts 2019.a) kuulub üür alandamisele minimaalselt 2/3 ulatuses. Ta leiab, et võttes arvesse, et hagi p-s 1.3.1 on hageja märkinud nõutavaks üüri suuruseks 7 627,13 eurot, saaks õigustatud üürisumma olla teoreetiliselt maksimaalselt 1/3 sellest ehk 2 542,37 eurot. Hageja vaidles vastu nii üüri alandamise aluseks olevatele asjaoludele kui ka leidis, et üüri alandamise avaldus on esitatud hilinenult.
20.VÕS § 297 lg-s 1 on sätestatud, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega tuleb hinna alandamise avaldus esitada üürileandjale (vähemalt üks kuu) enne vastava üüri sissenõutavaks muutumist. Avaldus tuleb esitada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üüri tagant järele alandada ei ole võimalik. Samadele seisukohtadele on asutud ka õiguskirjanduses (vt nt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, lk 300) ja kohtupraktikas (vt nt Tallinna RgKo 20.03.2013 2-07-53132 ja 29.09.2014 2-13-43432). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja avaldus üüri alandamiseks on esitatud hilinemisega. Kohus ei analüüsi hinna alandamise sisulisi eeldusi, kuivõrd formaalsed eeldused (tähtaegne avalduse esitamine) on täitmata.
21.Tagatisraha. Kostja on esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt ta on vastavalt üürilepingus sätestatule tasunud tagatisraha 3 000 eurot. Kostja soovib tasaarvestada tagatisraha hageja võimaliku nõudega.
22.Hageja on märkinud, et ta ei vaidle vastu asjaolule, et hageja on tasunud tagatisraha 3000 eurot. Samas märgib hageja, et pooltevaheline leping ei reguleeri täpsemalt, millistes olukordades ja millal tuleks tagatisraha kostjale tagastada või millistes olukordades ja millal peaks hageja selle tagatisraha arvelt rahuldama oma nõudeid kostja vastu, mistõttu ei võtnud hageja tagatisraha hagi esitamisel vaidluse vältimiseks arvesse. Hageja on siiani olnud seisukohal, et ta tagastab tagatisraha kostjale peale seda, kui kostja on vastava nõude esitanud ning täitnud kõik omapoolsed kohustused hageja ees. Samas märgib hageja, et ei vaidle põhimõtteliselt sellele vastu, kui kostja ise soovib, et tema kohustused loetaks (osaliselt) täidetuks tagatisraha arvelt ning kui kohus sellist tasaarvestust võimalikuks peab (vt hageja 05.02.2021 seisukoht, kd I, tlk 57).
23.VÕS § 308 lg-s 1 on sätestatud, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Kostja märgib, et on üürilepingu p 7.2 järgi tasunud tagatisraha 3 000 eurot. Hageja on märkinud, et ei vaidle vastu selle tasaarvestamisele hageja nõudega. Eeltoodust tulenevalt tasaarvestab kohus hageja üürinõude tagatisrahaga, mille tulemusena võlgneb kostja hagejale tasumata üüri 7 627,13 – 3000 = 4 627,13 eurot. II Kõrvalkulude nõue
24.VÕS § 292 lg-s 1 on sätestatud, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
25.Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama viimasel tutvuda kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid tõendavate dokumentidega. Selle alusel on kohus seisukohal, et üürnik peab tasuma kõrvalkulusid poolte vahel kokkulepitud tariifide alusel või teenuse osutaja poolt nõutud suuruses. Üürileandja ei sa ise ja ühepoolselt määrata kõrvalkulude maksumust või ühikuhinda.
26.Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-s 3.5 on sätestatud, et üürnik tasub üürileandjale ruumide kasutamisega seotud vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja küttekulude eest vastavate mõõdikute näitude alusel, samuti hüvitab proportsionaalselt üürileandja kulutused hoone üldpinna ja hoonet ümbritseva territooriumi korrashoiule (edaspidi nimetatud „Kõrvalkulud”). Üürnik on kohustatud tasuma üürileandjale eelneva kalendrikuu kõrvalkulud üürileandja poolt esitatud arvete alusel 10 päeva jooksul arvete esitamisest. Hageja nõuab kõrvalkulude tasumist perioodi eest jaanuar-märts 2019. Kostja on kõigile kuludele kululiikide kaupa vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt analüüsib ka kohus kõigi kolme kuu osas esitatud nõudeid mitte kuude, vaid kululiikide kaupa.
27.Elektrienergia. Kohus tuvastab, et kostja kohustus tasuda elektrienergia eest tuleneb otseselt üürilepingust (punkt 3.5, kd I, tlk 5-9). Hageja on esitanud nõude elektrienergia eest öö- ja päevatariifi alusel kokku 1553,83 eurot (sh käibemaks). Kostja igakuise tarbimise alg- ja lõppnäidud on kajastatud igakuistel arvetel. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit, mille alusel kohus saaks kontrollida ühikuhinda. Hageja väited, mille kohaselt kostja on varasemalt pikema aja jooksul aktsepteerinud tema poolt esitatud elektrienergia ühiku hinda, on tõendamata. Eeltoodust tulenvalt ei saa kohus hageja väiteid tõendite aluse kontrollida. Kohus jätab nõude elektrienergia kulu hüvitamiseks rahuldamata.
28.Üldelekter ja ampritasud. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-s 3.5 on elektrienergia eest tasumise osas kokku lepitud, et üürnik tasub üürileandjale ruumide kasutamisega seotud /.../elektrikulude eest vastavate mõõdikute näitude alusel, samuti hüvitab proportsionaalselt üürileandja kulutused hoone üldpinna ja hoonet ümbritseva territooriumi korrashoiule (edaspidi nimetatud „Kõrvalkulud”). Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada üldelektri ja ampritasude osas kohtule täiendavaid tõendeid. Hageja teatas 22.04.2021 menetlusdokumendis, et ta ei soovi eelnimetatu osas kohtule täiendavaid tõendeid esitada (kd I, tlk 125). Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid kuude lõikes tarbitud üldelektri koguse ega ühikuhinna osas, ei saa kohus üldelektri kulu
ega maksumust välja arvutada ega kontrollida – väited on tõendamata. Kohus jätab nõude üldkasutatava elektrielektrienergia ja ampritasude hüvitamiseks rahuldamata.
29.Küttekulud. Kohus tuvastas, et kostja kohustus tasuda kütte eest tuleneb üürilepingu p-st 3.5 (kd I, tlk 6). Hageja on esitanud küttekulude osas kostjale arved (31.01.2019 arve nr 190531, 28.02.2019 arve nr 190881 ja 31.03.2019 arve nr 191231, kd I, tlk 15, 17, 18) kogusummas 2 887,19 eurot (sh käibemaks). Kostja ei ole eitanud kütte tarbimist, kuid on vaidlustanud nõude, sh tarbitud kütte hulga.
30.Kohus tuvastas, et kõigil kolmel vaidlusalusel arvel on fikseeritud kostjale müüdud kütte kogus (arve nr 190531 – 17,091 MWh, arve nr 190881 – 14,57 MWh ja arve nr 191231 – 9,812 MWh). Kuigi arvetel ei kajastu küttearvesti alg- ja lõppnäite, ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja oleks vaidlusalusel perioodil enda poolt tarbitud kütte kogust vaidlustanud või väitnud, nagu oleks ta tarbinud kütet vähem. Samuti ei ole kostja esitanud menetluses omapoolseid arvutusi ega tõendeid selle osas, mis koguses ta kütet tarbis ja selle eest tasuma kohustatud on. Kohtu hinnangul ei saa kriitika hageja nõudele piirduda üksnes sellega, et kostja vaidleb kõigele vastu, vaid kostja peaks esitama omapoolse versiooni ja faktiväited (vt TsMS § 394 lg 2 p 3 tuleb esitada omapoolsed väited). Kohus tuvastas AS Eesti Gaas arvete alusel (kd I, tlk 128-133), et AS Eesti Gaas on esitanud vaatlusalusel perioodil hagejale kolm arvet ning kõigil kolmel arvel kajastub Tallinn, Tartu mnt 80D asuva objekti maagaasi tarbimine. Arve nr 1001341358 (kd I, tlk 128, 129) on esitatud 2019. aasta jaanuarikuu eest. Arvel on kajastatud 155,046 MWh ja arve summa ilma käibemaksuta on 5591,21 eurot, ühe MWh hinnaks kujuneb seega 36,06 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt üürileping võimaldas määrata hagejal ise kütte ühikuhinna, lisades sellele muu hulgas omapoolse kasumimarginaali. See on vastuolus VÕS § 292 lg-s 2 sätestatuga. Kohus leiab, et lähtuda tuleb AS Eesti Gaas hinnast. Hageja väited, mille kohaselt kostja on varasemalt pikema aja jooksul aktsepteerinud teistsuguseid (kõrgemaid) kütte hindu, on tõendamata.
31.Seega on AS-i Eesti Gaas poolt hagejale esitatud arvetega põhjendatud kostja küttekulu 2019. aasta jaanuarikuu eest (17,091 MWh x 36,06 + km =) 739,56 eurot. Arve nr 1001374628 (kd I, tlk 130, 131) on esitatud 2019. aasta veebruarikuu eest. Arvel on kajastatud 137,555 MWh ja arve summa ilma käibemaksuta on 7230,23 eurot, ühe MWh hinnaks kujuneb seega 52,56 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on AS-i Eesti Gaas poolt hagejale esitatud arvetega põhjendatud kostja küttekulu 2019. aasta veebruarikuu eest (14,57 MWh x 52,56 + km =) 918,96 eurot. Arve nr 1001419188 on esitatud 2019. aasta märtsikuu eest. Arvel on kajastatud 149,717 MWh ja arve summa ilma käibemaksuta on 7793,38 eurot, ühe MWh hinnaks kujuneb seega 52,05 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on AS-i Eesti Gaas poolt hagejale esitatud arvetega põhjendatud kostja küttekulu 2019. aasta märtsikuu eest (9,812 x 52,05 + km =) 612,86 eurot. Kohus leiab ülalmärgitu kokkuvõttes, et küttekulu on põhjendatud seega 739,56 + 918,96 + 612,86 = 2271,38 eurot.
32.Külma veel ja kanalisatsioonikulud. Kohus tuvastas, et kostja kohustus tasuda vee ja kanalisatsiooni eest tuleneb üürilepingu p-st 3.5 (kd I, tlk 6). Seonduvalt hageja poolt nõutava vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga (4,54 eur/m3), märgib hageja, et pooltevaheline üürileping (punkt 3.5.) ei sätesta mitte ühtki vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda, vaid üksnes kostja põhimõttelise kohustuse vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest hagejale tasuda, kui ta seda teenust peaks tarbima. Hageja leiab sellest tulenevalt, et järelikult ei ole asjassepuutuv ka see, millise hinnaga hageja ise seda teenust kolmandatelt isikutelt (nt Tallinna Vesi AS) sisse ostis ja kas ta lisas sisseostuhinnale mingi omapoolse marginaali või mitte. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 292 lg 2 alusel on kohus
seisukohal, et üürnik peab tasuma kõrvalkulusid poolte vahel kokkulepitud tariifide alusel või teenuse osutaja poolt nõutud suuruses. Üürileandja ei sa ise ja ühepoolselt määrata kõrvalkulude hinda. Hageja on esitanud kohtule kolm Tallinna Vesi AS-i arvet (nr A2018233122, A2019005644 ja A2019023868 – kd I, tlk 69 pöördel, 73, 84), mis tõendavad, et Tallinna Vesi AS-i teenuse hind vaatlusalusel perioodil oli 4,04 eur/m3 (veeja kanalisatsiooniteenus kokku). Kuigi kostjale esitatud hageja kõrvalkulude arvetel ei kajastu vee-ja kanalisatsiooni alg- ja lõppnäite, ei ole asjas tõendamist leidnud, et oleks vaidlusalusel perioodil enda poolt vee- ja kanalisatsiooniteenuse kogust vaidlustanud või väitnud, nagu oleks kostja seda tarbinud vähem. Samuti ei ole kostja esitanud menetluses omapoolseid arvutusi ega tõendeid selle osas, mis koguses ta teenust tarbis ja selle eest tasuma kohustatud on. Kostja ei ole väitnud, et ta vett ja kanalisatsiooniteenust ei tarvitanud, mis ei ole ka eluliselt usutav, kuivõrd kostja on ise esitanud kohtule fotosid ruumides asunud tualettruumidest. Kohtu hinnangul ei saa kriitika hageja nõudele piirduda üksnes sellega, et kostja vaidleb kõigele vastu, vaid kostja peaks esitama omapoolse versiooni (faktiväited). Kohus leiab, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõue on põhjendatud hageja arvetel märgitud mahus (31.01.2019 arve nr 190531, 28.02.2019 arve nr 190881 ja 31.03.2019 arve nr 191231, kd I, tlk 15, 17, 18) ehk 8 + 1 + 6 = 15, korrutades selle mahu Tallinna Vesi AS ühikuhinnaga: 15 * 4,04 = 60,60 eurot.
33.Prügivedu. Hageja on esitanud kohtule prügiveo teenuse hüvitamise nõude 134,30 eurot ja tõendina Ragn-Sells AS arved (kd I, tlk 66 pöördel, 75 pöördel, 79 pöördel, 80). Kostja vaidles nõudele täies ulatuses vastu. Üheltki viidatud arvelt ei nähtu, millises kohas teenust on osutatud. Hagejale kuulub mitmeid rendiobjekte ja seega ei ole arved seostatavad Tartu mnt 80D kinnistuga. Nii kohus kui kostja juhtisid sellele tähelepanu ka asjas toimunud eelistungil. Hageja teatas enda 22.04.2021 menetlusdokumendis, et ta ei soovi eelnimetatu osas kohtule täiendavaid tõendeid esitada (kd I, tlk 126). Kohus jätab nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata.
34.Heakorra-, haldus- ja tehnosüsteemide kulu nõue. Üürilepingu punkt 3.5. sätestab kostja kohustuse hüvitada proportsionaalselt hageja kulutused hoone üldpinna ja hoonet ümbritseva territooriumi korrashoiule (kd I, tlk 6). Hageja nõuab 1 289,18 euro (sh käibemaks) hüvitamist. Hageja on esitanud kohtule sedalaadi kulude osas mitmeid arveid (kd I, tlk 64-84). Kostja vaidles nõudele täies ulatuses vastu. Kohus ei suutnud ühtki neist arvetest seostada konkreetselt Tartu mnt 80D kinnistuga või leida andmeid, mis võimaldaks arvutada välja, kui palju kuulub tasumisele kostja poolt. Nii kohus kui kostja juhtisid sellele tähelepanu ka asjas toimunud eelistungil. Hageja teatas enda 22.04.2021 menetlusdokumendis, et ta ei soovi eelnimetatu osas kohtule täiendavaid tõendeid esitada (kd I, tlk 126). Kohus jätab nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata. III Tasaarvestusreservatsiooni lahendamine
35.Kostja märgib, et tal on tekkinud kahju ehitustolmu tõttu seadmete riknemisest tulenevalt 12 127,17 eurot ning saamata jäänud müügitulu näol 53 514 eurot. Samuti soovib kostja tasaarvestada hageja nõudega alusetud üldvee, haldusteenuse, heakorratööde ja veekadude arved kokku summas 6 321,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt tegi kostja menetlusliku (alternatiivse) tasaarvestusavalduse (tasaarvestuse reservatsioon) juhuks, kui kohus peaks mis tahes põhjusel rahuldama hageja hagi kas või osaliselt. Seega taotles kostja, et kui kohus peaks mis tahes põhjusel leidma, et hageja nõuded on kas või osaliselt õigustatud (millega kostja ei nõustu), siis tuleb hageja nõuetest maha arvestada kostjale tekkinud kahju 53 514 eurot.
36.Rikutud seadmed, tolmukahjustused. Kostja märgib, et seoses Tartu mnt 80 kompleksis toimunud lammutus- ja ehitustöödega lekkis üüripinnale ulatuslik ehitustolm, mille tulemusena said kannatada üüripinnal olnud kostjale kuuluvad õhuhoki mängulauad (Sonic Air Hockey; kolm seadet) ja korvpallimasinad (Sonic Basket Ball; kaks seadet). Kostja selgitab, et kuna õhuhoki laudades ja korvpallimasinates on väga peened laagrimehhanismid, on seaded igasuguse ehitustolmu ja -prügi suhtes äärmiselt tundlikud. Kostja märgib, et kuna hageja põhjustatud ehitustolmu tulemusena ei ole seadmed enam kasutuskõlblikud, siis on kaks varianti – kas need remontida või osta uued seadmed. Kostja märgib, et on uurinud tootjalt asendusseadmete hindu, mille järgi on kasutatud seadmete hinnad järgmised: 1) Sonic Basket Ball 2 295 GBP, üks mäng; 2) Sonic Air Hockey 1 995 GBP, üks mäng. Kokku on asendusseadmete kulu 3 x 2 559,31 eurot (ehk 2 295 GBP) pluss 2 x 2 224,62 eurot (ehk 1 995 GPB), kokku 7 677,93 eurot + 4 449,24 eurot ehk 12 127,17 eurot ja seega on hageja poolt kostjale tekitatud kahju suuruseks 12 127,17 eurot. Hageja on esitanud fotosid tolmustest seadmetest ning tõendeid seadmete väärtuse osas. Hageja küll ei eitanud, et üüritud ruumidega samas hoones toimusid ehitus- ja lammutustööd, kuid vaidles vastu väitele, et hageja põhjustas ehitustolmu tekke ja kostja masinatesse sattumise.
37.Üürilepingu p 4.4.8. kohaselt oli kostja kohustus hoida oma kulul kogu lepingu kehtivuse ajal ruume lepingujärgseks kasutamiseks vajalikus seisundis. Seega lasus esmane vastutus ruumide nõuetekohases seisundis hoidmise eest kostjal endal. Kostja ei ole kahjunõuet esitades jätkuvalt suutnud selgitada, kuidas ja milliseid üürileandja kohustusi hageja rikkus ja kuidas hageja tegevus täpselt kostjale kahju tekitas. Kohus leiab, et käesoleval ajal on tõendamata, et tolmu tekke ruumides oleks põhjustanud hageja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal puudub seadmete rikkumisest tulenev nõue, millega saaks hageja nõuet tasaarvestada.
38.Täiendavalt märgib kohus, et VÕS § 297 lg-s 1on sätestatud, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega tuleb tasaarvestusavaldus esitada üürileandjale vähemalt üks kuu enne vastava üüri sissenõutavaks muutumist. Tasaarvestust enda kahjunõudega, mis on tekkinud lepingu kehtivuse ajal, tagant järele teha ei ole võimalik. Samadele seisukohtadele on asutud ka õiguskirjanduses (vt nt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, lk 300) ja kohtupraktikas (vt nt Tallinna RgKo 20.03.2013 2-0753132 ja 29.09.2014 2-13-43432). Kostja on kohtule teadaolevalt esitanud oma kahjunõude esmakordselt alles oma 27.06.2019 vastuses kohtule, s.t. kolm kuud peale üürilepingu lõppemist ja kuus kuud peale sellise kahju väidetavat tekkimist (kostja märgib, et kahju tekkis „perioodil 2018 sügis kuni 2019“). Kostja on tasarvestuse esitanud esmakordselt kostja vastuses, märkides ka ise, et teeb menetlusliku tasaarvestusavalduse ehk esitab enda avalduse oma menetlusdokumendis kohtule. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldus on esitatud hilinemisega.
39.Saamata jäänud müügitulu. Kostja märgib, et tal on tekkinud hageja nõudega tasaarvestatav kahjunõue hageja vastu. Kahjunõuet sisustab kostja sellega, et tulenevalt üüripinna madalast temperatuurist ning üüripinna halbadest tingimustest (müra, tolm, lagede läbisadamine, probleemid tuletõrjeohutusega jne; vt ülalt) on olnud otsene negatiivne mõju üüripinna sihtotstarbelisele kasutatavusele ning sellest tulenevalt on vähenenud klientide huvi batuudi- ja mängukeskuse tarbimise vastu. See on aga kostja väiteil toonud kaasa kostja müügitulude (käibe) languse ning kostjale ulatusliku kahju
tekkimise (VÕS § 127 lg 1). Kostja märgib, et 2017.a september-november oli kostja müügitulu (käive) 52 270 eurot, kuid 2018.a september-november 32 551 eurot ning 2017.a detsember – 2018.a veebruar oli kostja müügitulu (käive) 47 075 eurot, kuid 2018.a detsember – 2019.a veebruar 13 280 eurot. Seega langes kostja väiteil (2017 sept – 2018 veb vs 2018 sept – 2019 veb) kostja käive 99 345 eurolt summale 45 831 eurot, mis teeb müügitulu (käibe) languseks 53 514 eurot ehk ca 54%. Kostja on seisukohal, et arvestades üldist majanduskonjunktuuri 2018-2019 aastal, mil majandus kasvas ning ettevõtete müügikäibed samuti kasvasid, samuti arvestades seda, et perioodil 2019 sept – 2020 veb oli kostja müügitulu 124 194 eurot, puudub kahtlus, et kostja müügitulu kahju tekkimise perioodil (2018 sept – 2019 veb) oleks olnud minimaalselt eelmise aastaga samal tasemel (99 345 eurot), tegelikkuses aga tõenäoliselt ca 10% ulatuslikum. Minimaalselt oleks kostja müügitulu olnud seega 99 345 eurot, mis teeb saamata jäänud müügitulukus ehk kahjuks 53 514 eurot. Hageja vaidles kostja väidetele vastu ning leidis, et hageja ei ole enda kohustusi rikkunud ega põhjustanud kostjal kahju tekkimist. Samuti leidis hageja, et kahju suurus on tõendamata.
40.Kohus leiab, et kostja väited hageja poolt kahju tekitamise osas on tõendamata. Samuti ei saa kohtu hinnangul kahju suuruse kindlakstegemiseks pelgalt kõrvutada erinevate perioodide müügitulu ja leida seeläbi kahju. Kahju saaks teoreetiliselt leida läbi erinevate perioodide kasumi võrdlemise, kuid ka sel juhul peaks kostja tõendama, et tulu languse tõi kaasa hageja tegevus/tegevusetus (rikkumised). Kasumit mõjutavad aga mitmed asjaolud – ei ole tõendatud, et kasumi langus oleks automaatselt põhjuslikus seoses hageja kui üürileandja tegevuse või tegevusetusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud saamata jäänud tulus seisneva kahju teket, millega saaks hageja nõuet tasaarvestada.
41.Täitmata on ka tasaarvestuse formaalsed eeldused – tasaarvestusavaldus on esitatud VÕS § 297 lg-s 1 sätestatud tähtaega (vähemalt üks kuu enne vastava üüri sissenõutavaks muutumist) rikkudes. Kostja esitas selle avalduse alles kohtumenetluses (sedagi mitte kostja vastuses, vaid hilisemates menetlusdokumentides).
42.Alusetud üldvee, haldusteenuse, heakorratööde ja veekadude arved. Kostja leiab, et hageja on alates 2017.a märtsist aastate jooksul esitanud kostjale alusetult üldvee, haldusteenuse, heakorratööde ja veekadude arveid kokku 6321,60 eurot. Kostja leiab, et selliste teenuste ja arvete esitamiseks puudub hagejal lepingu järgi õigus ja alus, mistõttu on kostjal täiendavalt hageja vastu nõudeid 6321,60 euro ulatuses. Kostja esitas ka sellistele nõuetele tuginevalt alternatiivselt menetlusliku tasaarvestusavalduse.
43.Täitmata on tasaarvestuse formaalsed eeldused – tasaarvestusavaldus on esitatud VÕS § 297 lg-s 1 sätestatud tähtaega (vähemalt üks kuu enne vastava üüri sissenõutavaks muutumist) rikkudes. Kostja märgib, et pöördus alusetute arvetega seonduvalt hageja poole 14.11.2018 ning esitas kohtule vastava kirja ka tõendina (kd I, tlk 91-93). Kohus tuvastas, et selles kirjas on kostja hoiatanud hagejat, et keeldub alusetute arvete tasumisest ning palunud esitada arvete osas selgitused. Kostja ei ole selles pöördumises teinud tasaarvetusavaldust. Kostja on sellise tasaarvestusavalduse teinud alles kohtumenetluses menetlusliku tasaarvestusavaldusena. Sedagi mitte kostja vastuses, kus kostja tugines tasaarvestuse vastuväites tagatisraha tagastamise nõudele ja lõhutud masinate (tolmukahjustused) nõudele, vaid alles 22.02.2021 menetlusdokumendis (kd I, tlk 89). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja avaldus üüri alandamiseks on esitatud hilinemisega. Kohus ei analüüsi hinna alandamise sisulisi eeldusi, kuivõrd formaalsed eeldused (tähtaegne avalduse esitamine) on täitmata.
IV Viivisenõue
44.VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Hageja on esitanud viivise tasumise nõude. Vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-le 10.02 oli kostja kohustatud tasuma oma lepingujärgsete maksetega viivitamisel tekkinud võlgnevuselt viivist arvestusega 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas.
45.Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud kohustus tasuda hagejale põhinõudena üüri 4 627,13 eurot, kusjuures summa on tuvastatud lepingu lõppemise päevaga, mil hageja oleks kohtu hinnangul pidanud tasaarvestama enda nõudest 3000 eurot samas summas tasutud tagatisrahaga. Kohus tuvastas, et lepingu lõppemise seisuga võlgnes kostja hagejale kõrvalkulude eest 2 271,38 + 60,60 = 2 331,98 eurot. Seega tuvastas kohus, et lepingu lõppemise seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 4 627,13 + 2 331,98 = 6 959,11 eurot. Kohus pidi hagi olulises ulatuses rahuldamata jätmisega ise kõik arvutused lepingu lõppemise aja seisuga ümber arvutama. Leping lõppes 20.03.2019 (ruumide tagastamise akt, kd I, tlk 62). Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus ka viiviseid lepingu lõppemise ajast ehk alates 20.03.2019. Käesoleva otsuse kuulutamise ajaks (24.08.2021 seisuga) on sissenõutavaks muutunud viivised 0,05% * 6 959,11 eurot * 889 päeva = 3 093,32 eurot.
46.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastavasisulise nõude esitanud, mistõttu määrab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt lepingus kokku lepitud määras 0,05% päevas alates käesoleva otsuse tegemisest (25.08.2021) kuni põhinõude täitmiseni. V Menetluskulud
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
48.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus tegi pooltele 11.01.2021 ettepaneku (tlk 49-51), mille kohaselt kostja oleks tasunud hagejale 10 000 eurot. Hageja teatas kohtule 11.01.2021, et nõustub kohtu ettepaenekuga (kd I, tlk 52). Kostja kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagi 6 959,11 + 3 093,32 = 10 052,43 euro ulatuses, millele lisanduvad tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised ehk sarnases ulatuses kompromissis välja pakutuga. Seega on TsMS § 162 lg 2 tingimused täidetud ja kohus jätab kõik menetluskulud kostja kui kompromissiga mitte nõustunud poole kanda.
49.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
50.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.08.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.