Fausto Capital OÜ hagi Brilenor OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. augusti 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Brilenor OÜ 13. oktoobri 2021 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8406,61 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) Fausto Capital OÜ (registrikood 11939341), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Juhan Raudam Kostja (apellant) Brilenor OÜ (registrikood 12138867), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kohtuistungi toimumise aeg
17. jaanuar 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Fausto Capital OÜ taotlus Brilenor OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmiseks.
2.Tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja hagi kostja vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6959,11 eurot, seisuga (24.08.2021) sissenõutavaks muutunud viivised 3093,32 eurot ja viivise põhivõlalt (6959,11 eurot) 0,05% päevas alates otsuse tegemisest (25.08.2021) kuni põhivõla tasumiseni. Samuti osas, millega maakohus jättis menetluskulud Brilenor OÜ kanda.
Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata põhivõlgnevuse 6976,86 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes.
1(13)
4.Teha uus otsus, millega jätta Fausto Capital OÜ hagi Brilenor OÜ vastu põhinõude 6959,11 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
5.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Fausto Capital OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Fausto Capital OÜ (hageja) esitas 10. mail 2019 Harju Maakohtule hagi Brilenor OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 13 935,97 eurot, 8. mai 2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 359,59 eurot ja viivise 0,05% alates 9. maist 2019 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja üürnikuna ja Zelluloosi Kinnisvara OÜ (edaspidi ZKV) üürileandjana 5. aprillil 2012 äripinna üürilepingu. Lepingu kohaselt anti kostja kasutusse Tallinnas, Tartu mnt 80D hoone teisel korrusel paiknev üüripind ja kostja kohustus tasuma selle eest üüri (lepingu punktid 3.1. ja 3.2.) ning tasu tema poolt kasutatavate teenuste eest (lepingu punkt 3.5.). Samuti oli kostja kohustatud tasuma maksetega viivitamisel viivist 0,05% tasumata summalt päevas (lepingu punkt 10.2.). ZKV võõrandas 2017. aastal üürilepingu eseme hagejale ning vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg-le 1 läksid sellega seoses hagejale üle kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees. Kostja jättis tasumata üüriarved 2019. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi eest kokku 7627,13 eurot ning kommunaalteenuste arved sama perioodi eest kokku 6308,84 eurot. Tasumata arvetelt on viivis 8. mai 2019 seisuga 359,59 eurot. Hageja märkis 22. aprillil 2021 esitatud vastuses, et hageja üürinõue on 7627,13 eurot; elektrienergia nõue 1553,83 eurot; üldelektri ja ampritasude nõue 310,76 eurot; küttekulude nõue 2887,19 eurot; külma vee ja kanalisatsioonikulude nõue 81,72 eurot; prügiveokulude nõue 134,30 eurot; heakorra-, haldus- ja tehnosüsteemide kulu nõue 1289,18 eurot; üldvee (veekao) nõue 51,84 eurot. Hageja viitab arvetele nr 190531, 190881 ja 191231. Hageja märkis 10. mai 2021 vastuses, et kostja ei ole oma nõudeid tõendanud.
2(13)
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole välja toonud, kuidas on üüriarved kujunenud ning mille alusel on üüri arvestatud (kommunaalkulusid). Hageja ei ole välja toonud, millest kommunaalkulud koosnevad ja millisel alusel hageja nende kulude hüvitamist nõuab. Hageja üldveekulu ja haldusteenuste kulu nõue on alusetu. Kostjal on hageja vastu nõuded. Üüriese ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 271) järgmistel põhjustel: - üüripinnal oli temperatuur (2018 oktoober – märts 2019) 12-14 kraadi; - üüripinnal tuvastati gaasireostus; - lagi sadas läbi ja häiris üüripinna normaalset kasutamist ja klientide teenindamist; - lõhuti sissepääsu uks, mida hageja ei suutnud pikka aega vahetada; - pidevalt koristamata ümbrus ja sissepääs; - kostja teostas Tartu mnt 80 kompleksi suuremahulisi ehitustöid, mistõttu oli ruumides paks tolm ja mustus; - üüripinnale viivad trepid olid lastele eluohtlikud. Kostjal oli üüripinnal lastele suunatud batuudi- ja mängukeskus. Normaaltemperatuuri puudumise tõttu muutus üüripinna olemasolu kostja jaoks sisuliselt väärtusetuks, sest klientide teenindamine oli võimatu. Seega kuulub kütteperioodi eest (2018 oktoober – märts 2019, s.o kuue kuu ulatuses) üürihind alandamisele minimaalselt 2/3 ulatuses, s.o kokku 30 508,52 euro ulatuses (7627,13*2/3*6). Kostja esitab viidatud osas menetlusliku tasaarvestusavalduse. Selles ulatuses alandab kostja üüri. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 12 127,17 eurot. Tartu mnt 80 kompleksis toimunud lammutus- ja ehitustöödega lekkis üüripinnale ulatuslik ehitustolm, mille tulemusena said kannatada üüripinnal olnud kostjale kuuluvad õhuhoki mängud (lauad, Sonic Air Hockey; kolm seadet) ja korvpallimasinad (Sonic Basket Ball; kaks seadet). Asendusseadmete kulu on 12 127,17 eurot. Kostja esitab viidatud osas menetlusliku tasaarvestusavalduse. Hageja on alates 2017. aasta märtsist esitanud kostjale alusetult üldvee, haldusteenuse, heakorratööde ja veekadude arveid kokku summas 6321,60 eurot. Kostja esitab viidatud osas menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja tõi 22. aprilli 2021 vastuses välja, et kostjale on tekkinud ulatuslik kahju saamata jäänud müügitulu näol 53 514 eurot. Kostja käive langes võrdlusperioodil (2017 sept – 2018 veeb vs 2018 sept – 2019 veeb) 99 345 eurolt summale 45 831 eurot, mis teeb müügitulu (käibe) languseks 53 514 eurot ehk ca 54%. Kostja esitab viidatud osas menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja leiab, et pooltevahelise üürilepingu näol on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ning sellele laieneb võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsioon. Mh tuleneb VÕS § 39 lg-st 1, et kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Samuti tuleb igakordselt hinnata, kas üürilepingu tüüptingimus on kehtiv ning kooskõlas tüüptingimuste regulatsiooniga (VÕS § 42 jj). Kui tüüptingimus on tühine, jätab kohus selle kohaldamata.
3(13)
Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 25. augusti 2021. a otsusega hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 6959,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 24. augusti 2021 seisuga 3093,32 eurot ja viivise põhinõudelt (6959,11 eurolt) 0,05% päevas alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
4.Maakohus tuvastas, et kostjal on tekkinud hageja ees üüri tasumise kohustus 7627,13 eurot (1705,07 + 2999,30 + käibemaks + 2322,90). Üürilepingus leppisid pooled kokku igakuises üüri tasumises summas 3000 eurot. Kostja ei vaidle vastu üürilepingus kokku lepitud üüri suurusele ega väitele, et üür perioodi eest jaanuar-märts 2019 on tasumata.
4.1.Järgmisena käsitles maakohus kostja üüri alandamise vastuväidet. Maakohus märkis, et VÕS § 297 lg-s 1 on sätestatud, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega tuleb hinna alandamise avaldus esitada üürileandjale (vähemalt üks kuu) enne vastava üüri sissenõutavaks muutumist. Avaldus tuleb esitada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üüri tagant järele alandada ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et kostja avaldus üüri alandamiseks on esitatud hilinemisega.
4.2.Järgmisena käsitles maakohus kostja vastuväidet tagatisrahaga seonduvalt. Maakohus märkis, et VÕS § 308 lg-s 1 on sätestatud, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Kostja on üürilepingu p 7.2 järgi tasunud tagatisraha 3000 eurot. Hageja on märkinud, et ei vaidle vastu selle tasaarvestamisele hageja nõudega. Seetõttu tasaarvestas maakohus hageja üürinõude tagatisrahaga, mille tulemusena võlgneb kostja hagejale tasumata üüri 4627,13 eurot (7627,13 – 3000).
5.Üürilepingu p-s 3.5 on sätestatud, et üürnik tasub üürileandjale ruumide kasutamisega seotud vee, kanalisatsiooni-, elektri- ja küttekulude eest vastavate mõõdikute näitude alusel, samuti hüvitab proportsionaalselt üürileandja kulutused hoone üldpinna ja hoonet ümbritseva territooriumi korrashoiule (edaspidi nimetatud „Kõrvalkulud”). Üürnik on kohustatud tasuma üürileandjale eelneva kalendrikuu kõrvalkulud üürileandja poolt esitatud arvete alusel 10 päeva jooksul arvete esitamisest. Hageja nõuab kõrvalkulude tasumist perioodi eest jaanuarist kuni märtsini 2019. Maakohus jättis järgmised kõrvalkulude nõuded tõendmatuse tõttu rahuldamata: elektrienergia kulu, üldkasutatava elektrielektrienergia ja ampritasude kulu, prügiveo kulud ning heakorra-, haldus- ja tehnosüsteemide kulud. Küttekulud on tõendatud 2271,38 euro ulatuses (jaanuari 2019 eest 739,56 eurot, veebruari 2019 eest 918,96 eurot ja märtsi 2019 eest 612,86 eurot) ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõue on põhjendatud hageja arvetel märgitud mahus ehk 60,60 eurot osas.
4(13)
5.1.Kostjal puudub seadmete rikkumisest tulenev nõue, millega saaks hageja nõuet tasaarvestada. Üürilepingu p 4.4.8. kohaselt oli kostja kohustus hoida oma kulul kogu lepingu kehtivuse ajal ruume lepingujärgseks kasutamiseks vajalikus seisundis. Seega lasus esmane vastutus ruumide nõuetekohases seisundis hoidmise eest kostjal endal. Kostja ei ole selgitanud, kuidas ja milliseid üürileandja kohustusi hageja rikkus ja kuidas hageja tegevus kostjale kahju tekitas. Tõendamata on see, et tolmu tekke ruumides põhjustas hageja. Lisaks tuleb tasaarvestusavaldus esitada üürileandjale vähemalt üks kuu enne vastava üüri sissenõutavaks muutumist. Tasaarvestust enda kahjunõudega, mis on tekkinud lepingu kehtivuse ajal, tagantjärele teha ei ole võimalik. Kostja on kahjunõude esitanud esmakordselt alles 27.06.2019 vastuses kohtule, st kolm kuud peale üürilepingu lõppemist ja kuus kuud peale sellise kahju väidetavat tekkimist (kostja märkis, et kahju tekkis perioodil 2018 sügis kuni 2019). Kostja saamata jäänud müügitulu nõue on tõendamata. Tasaarvestusavaldus on esitatud VÕS § 297 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Alusetute üldvee, haldusteenuse, heakorratööde ja veekadude arvete osas on tasaarvestusavaldus esitatud hilinemisega.
6.Maakohus rahuldas hageja nõude 6959,11 euro ulatuses, millest üüri nõue on 4627,13 eurot ja kõrvalkulude nõue 2331,98 eurot. Leping lõppes 20. märtsil 2019. Eeltoodust tulenevalt arvestas maakohus viiviseid lepingu lõppemise ajast ehk alates 20. märtsist 2019. Sissenõutavaks muutunud viivis on 24. augusti 2021 seisuga 3093,32 eurot. Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Maakohus jättis alusetult kostja nõuded ja vastuväited sisuliselt käsitlemata. Maakohus oleks pidanud kostja esitatud menetlusliku tasaarvestusavalduse tõttu jätma hagi rahuldamata. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et kostja on kaotanud hageja nõuetele tasaarvestuse esitamise õiguse tulenevalt VÕS §-st 297. Selle sätte tegelikuks mõtteks ja eesmärgiks on see, et sellega on piiratud selliste lepinguliste kokkulepete tegemine elu- ja äriruumi üürilepingus, millega üürniku jaoks välistataks täitmisest keeldumise või tasaarvestuse kasutamise õigus. Kostja ei nõustu maakohtuga osas, milles maakohus rahuldas hageja kõrvalkulude nõuded. Kostja leiab, et kõrvalkulude nõue on ebaselge ja tõendamata. Üksnes arve esitamine ei loo lepingulisi kohustusi ega tõenda väidetavalt tarbitud kõrvalkulude mahtu. Kõiki arve aluseks olevaid asjaolusid tuleb tõendada. Hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis on hagejal. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse tunnistaja X ülekuulamiseks ja kogumata dokumentaalsed tõendid. Kostja taotleb tunnistaja ülekuulamist ja dokumentaalsete tõendite kogumist apellatsioonikohtus. Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
5(13)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Seoses sellega jaotab ringkonnakohus ka uuesti menetluskulud. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude põhivõlgnevuse 6976,86 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes.
10.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - kostja ja ZKV sõlmisid 05.04.2012 äripinna üürilepingu, millega ZKV andis kostjale üürile Tallinnas, Tartu mnt 80D hoone teisel korrusel paikneva üüripinna orienteeruva suurusega 890 m2; - üüripinnal pidas kostja laste vabaajakeskust; - 27.02.2017 võõrandas ZKV kinnistu Tartu Arendus OÜ-le, viimane ühines 13.03.2017 Vironia Keskus OÜ-ga (ühendav äriühing), peale ühinemist võttis äriühing endale uueks ärinimeks Fausto Capital OÜ; - alates 13.03.2017 läksid kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle hagejale; - pooled leppisid kokku igakuise üüri tasumises summas 3000; - kostja ei ole tasunud üüri (arvestatuna koos käibemaksuga) perioodi eest jaanuar – märts 2019 7627,13 euro ulatuses; - üüritud ruumidega samas hoone toimusid ehitus- ja lammutustööd.
11.Tegemist on üürisuhtest tuleneva nõudega ja hagi rahuldamise aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, viivisenõude rahuldamise aluseks aga VÕS § 113 lg 1. Hinna alandamise alus tuleneb kostjale VÕS § 112 lg-st 1 koosmõjus § 296 lg-ga 2. Kostja kahjunõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg
1.I
12.Maakohus rahuldas hageja hagi küttekulude ja ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõude arvetel märgitud mahus. Maakohtu otsus on nimetatud osas seaduslik ja põhjendatud.
12.1.Kostja märgib iseenesest õigesti, et arved ei ole kohustuse tekkimise aluseks ja hageja peab esitama arve aluseks olevad asjaolud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja pidanuks tõendama praeguses vaidluses kostja poolt väidetavalt tarbitud küttekulude mahu.
12.2.Lepingu p 3.5. kohaselt tuli kulud kanda vastavate mõõdikute näitude alusel. Enne hagi esitamist (14.11.18) oli kostja vaielnud vastu haldus- ja üldveekuludele. Hageja esitas kostjale teenuste osutajate poolt esitatud arved ja enda koostatud tabeli. Tabel on käsitatav hageja seletusena ja sellest nähtub kulude jaotamine üürnike vahel.
12.3.Maakohus tuvastas, et üürnikule esitatud arvetel on fikseeritud kütte kogus, kuigi ei ole algega lõppnäite. Maakohus ei arvestanud juurde hageja marginaali.
12.4.Maakohtu otsus ei ole kommunaalkulude väljamõistmise osas üllatuslik. Maakohus ei pidanud kostjale selgitama vajadust tuua esile, kui suured tema mahud olid. Kostja pidi hageja nõudele vastuvaidlemisel otsustama, millised vastuväited ta hagile esitab. Kohus ei saa hakata
6(13)
võistlevas menetluses kostja eest kostja vastuväited sisustama. Asjas esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks vaidlusalusel perioodil taotlenud näitude võtmise juures olemist, vaidlustanud saadud kütte kogust või väitnud, et tarbis kütet vähem. Kolleegiumi hinnangul ei piisa lihtsalt hagile vastuvaidlemisest, vaid kostja pidanuks tooma esile vastuväited ja põhistama, miks hageja poolt toodud kommunaalkulude maht ei ole tõenäoline. Alles seejärel saanuks hageja kostja vastuväited ümber lükata ja oma väiteid tõendada.
12.5.Kuna kostja selliseid vastuväiteid ja põhistusi maakohtu poolt hagi rahuldatud osas kuludele ei esitanud, siis ei saa kostja seda teha ka apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus ei pea andma kostjale tõendite esitamise tähtaega. Kostja esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud, mille kohaselt erineb kostjale 2019 jaanuari ja 2019 märtsi eest arvestatud proportsioon pea kaks korda, on esitatud hilinemisega ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). II
13.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus tõlgendas vääralt VÕS § 297 lg-s 1 sätestatut, kui leidis, et üürnik ei saa üüri alandada ega muid nõudeid üürileandja vastu esitada tagantjärele, kui ta ei ole üürileandjat sellest eelnevalt informeerinud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist.
13.1.VÕS § 297 lg-s 1 on sätestatud, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
13.2.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on nimetatud normi allikaks BGB § 556b lg 2 (Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne, Juura, Tallinn 2019 lk 300). Kui vaadelda BGB § 556 lg 2 sõnastust1, on norm ette nähtud juhtudeks, mil üürilepingus on kokkulepitud piirang tasaarvestuse tegemiseks. Kolleegium nõustub kostjaga, et tegelikuks sätte mõtteks on kokkulepete välistamine, millega üürniku jaoks välistatakse täitmisest keeldumise või tasaarvestuse kasutamise õigus.
13.3.Kui tõlgendada normi maakohtu toodud viisil, oleks see täiendav kaitse üürileandjale ja seaks üürniku tunduvalt nõrgemasse positsiooni. Kui analüüsida VÕS üürilepingut reguleerivat 15. peatükki, asuvad üürileandjat kaitsvat tagatisi reguleerivad sätted seaduse kolmanda jao §-des 305 – 308. Vaidlusalune norm asub teises jaos. Seadusandja mõte ei ole VÕS § 297 lg 1 kaudu täiendavalt kaitsta üürileandjat ja raskendada üürnikul nõuete esitamist.
13.4.Seega seadus ei keela üürnikule tagantjärele alandada üüri või esitada üürilepingu rikkumisest, samuti alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid. III
14.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas üürniku poolt üüri alandamine 2/3 ulatuses on põhjendatud.
14.1.Kostja põhjenduste kohaselt oli üüripind mittevastav järgmistel põhjustel: - madal temperatuur: temperatuur langes kütteperioodil oktoober – märts 2018 / 2019 12-14 kraadini;
- ehitustolm, müra, probleemid tuletõrjeohutusega, automaatne tulekustutussüsteem ei töötanud kuude kaupa, ümbruskonna korralagedus.
14.2.Kostja Facebooki konto väljavõttelt (I kd, tl 95) nähtub, et 03.03.2018 on C kirjutanud, et kostja ruumid olid väga külmad ja seetõttu ei taha ta niipea sinna tagasi minna. Fotodelt termomeetrist ja arvutiekraanist (I kd, tl 40 – 42) nähtub, et 24.01.2019, 27.01.2019 ja 22.02.2019 on ruumis mõõdetud õhutemperatuuriks 12-13 kraadi sooja. Fotodelt (I kd, tl 96, 99-102) nähtub märja põrandaga tualettruum, koristamata hoov ja katkine klaasuks. Päästeameti õiendist (I kd, tl 94) nähtub aadressil Tartu mnt 80d gaasireostuse toimumine. Ekraani kuvatõmmiselt (I kd, tl 97) nähtub, et kostja klient on esitanud pretensiooni keskuse juures suitsetavate inimeste kohta, vestluses mainitakse tuletõrjesignalisatsiooni käivitumist. Messengeri vestlusest (I kd, tl 103, 107, 112 – 113) nähtub, et majahaldur W on informeeritud 11.07.2018 maja ümbruses olevast korralagedusest ja konidest, samuti 10.01.2019 ruumides olevast temperatuurist, mis vestluses sisalduva termomeetri pildi järgi on umbes 14 – 15 kraadi; samuti 20.01.2018 asjaolust, et kliendid soovivad raha tagasi, sest ruumid on külmad. Ekraanitõmmiselt kostja raamatupidamisandmeid kajastavast portaalist teatmik.ee (I kd, tl 140 – 141) nähtub, et kostja müügitulu vähenes 2017 sept-nov 52 270 eurolt 2018 septembris – novembris 32 551 eurole, veebruaris vähenes müügitulu 54%. Tunnistaja X andis ringkonnakohtu istungil järgmisi ütlusi: 2018 / 2019 kütteperioodil oli sügisel ja talvel pidevalt külm, mistõttu viibisid administraatorid keskuses ja ka kliendid sünnipäevaruumides saabaste ja väliriietega; administraatorid kasutasid elektriradiaatorit piletimüügi asukohas ega soovinud neist oma töökohustuste täitmiseks eemalduda; administraatorid kraadisid letil oleva termomeetriga ruumide soojust; kui temperatuur ei tõusnud üle 15 kraadi, teavitasid tööandjat, palusid midagi ette võtta ja teavitada majaomanikku, seda juhtus peaaegu iga päev; tööandja lubas teavitada üürileandjat; temperatuur oli 14-15 kraadi, küttesüsteemi „põhjakeeramine“ ei andnud tulemust; kliendid kaebasid suuliselt tunnistajale ja kirjalikult batuudikeskusele; laste käed ja jalad olid külmad, lapsed jäid peale keskuse külastamist haigeks.
14.3.Hageja väide, et kostja ise ei teinud kõike endast olenevat üüritud ruumide temperatuuri säilitamiseks ja lülitas ööseks välja küttesüsteemide osaks olevad kalorifeerid, on tõendamata. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja 27.11.2018 – 30.11.2018 poolte vahel toimunud kirjavahetuse (I kd, tl 177), milles kostja kaebab ruumides oleva temperatuuri üle ja küsib hagejalt lahendust, hageja vastab paar päeva hiljem, et lülitas sisse katla nr 2 ja selgitab kõikide kütteseadmete 24 / 7 (sh kalorifeeride) sisselülitamise vajadust. Tõendist ei saa teha järeldust, et kalorifeerid oleksid olnud ööseks välja lülitatud. Tunnistaja X ütluste kohaselt seda ka ei tehtud.
14.4.Kokkuvõttes saab eeltoodud tõenditest nende kogumis teha järelduse, et eelkõige takistas kostja majandustegevust nii kütteperioodil 2017 / 2018 kui 2018 / 2019 keskuses olnud madal temperatuur. Üksikutest tõenditest keskuses tekkinud teiste probleemide kohta (suitsetavad inimesed kostja ruumide ukse juures, katkine uks, gaasireostus, koristamata õueala ja lae tilkumisest märg tualettruum) ei saa teha järeldust, et tegemist oleks olnud jätkuvate probleemidega, mis takistanuks keskuse kastumist või teinud selle sisuliselt võimatuks. Kostja informeeris hagejat ruumides olevast madalast temperatuurist. Kostja käibe vähenemisest ei saa teha kindlaid järeldusi selle kohta, et keskuse madalat külastatavust tingis ainuüksi madal temperatuur. Samas on tõenditest järeldatav, et kliendid nurisesid madala temperatuuri üle ja osad on oma pretensiooni edastanud sotsiaalmeedia vahendusel, millel võib olla laialdane mõju potentsiaalsetele keskuse külastajatele.
8(13)
15.Iseenesest õige on üürileandja väide, et tal ei olnud seadusest ega lepingust tulenevat kohustust tagada 21 kraadi ja puuduvad tõendid, et üürnik oleks nõudnud sellise temperatuuri tagamist. Samas teadis üürileandja, et tegemist on lastele suunatud vabaaja- ja batuudikeskusega. Kuigi lapsed kasutavad keskust aktiivselt liikudes, jäävad ka nemad vahepeal seisma ja võivad sellistes tingimustest külmetuda. Laste saatjad ja nende üle järelevalve teostajad, samuti batuudikeskuses töötavad administraatorid, istuvad või seisavad. 12 – 14 kraadi sooja ei ole neid asjaolusid arvestades laste vabaaja- ja batuudikeskuse pidamiseks piisav temperatuur. Kui üürileandja tagab ruumides nii madala temperatuuri, et see takistab üürniku tegevust üüritud ruumides, on üürnikul õigus üüri alandada.
16.Kostja on soovinud hinda alandada 2/3 võrra. Kostja pole esitanud tõendeid kohase ja mittekohase täitmise väärtuse kindlakstegemiseks, samuti selle täpse kindlakstegemise võimatuse kohta.
16.1.Arvestades konkreetse vaidluse asjaolusid, saab ringkonnakohus rakendada hinna alandamise diskretsiooniõigust omal algatusel (VÕS § 112 lg 1 ls 3) nagu kostja on seda taotlenud. On eluliselt usutav, et turul ei ole pakkumisi laste vabaaja- ja batuudikeskuse ruumide üürimiseks 12 – 14 kraadi vahemikku jääva temperatuuriga.
16.2.Hinna alandamise ulatuse põhjendamisel arvestab ringkonnakohus järgmiste asjaoludega. Laste vabaaja- ja batuudikeskuse temperatuuri vastu on üürnikul äratuntav huvi. Hageja teadis, et kostja kasutab ruume eeltoodud sihtotstarbel. Ruumide madala temperatuuri tõttu oli ruumide sihtotstarbeline kasutus takistatud. Mugavaks ja meeldivaks ei saa pidada olukorda, kus kliendid istuvad koosviibimiste pidamiseks mõeldud tubades või ootavad lapsi väliriietes. Ka on mõistlikult arusaadav, et ükskord selliseid tingimusi kogenud klient enam keskusesse tagasi ei tule ja juhuslik klient ei vali külastuseks keskust, mille kohta levib info, et see on külm. Samas jätkas kostja keskuse tegevust, kostja töötajad jätkasid raskuste kiuste oma tavapärast tööd ja keskusel olid ka kliendid, kes teenust tarbisid.
16.3.Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt esines kostjal alus üüri alandamiseks VÕS § 112 ja § 296 lg 2 kohaselt pooles ulatuses. Kostjal tuli aja eest jaanuar – märts 2019, mil ta ei saanud täies mahus ruume sihtotstarbeliselt kasutada, tasuda hagejale üüri (7627,13 / 2) 3813,57 eurot. Maakohus tuvastas, et mõlemad pooled nõustusid menetluses asjaoluga, et kostja makstud tagatisrahaga tasaarvestatakse hageja võimalikud nõuded. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõudeks kostja vastu peale tasaarvestust (3813,57 – 3000) 813,57 eurot. IV
17.Järgenvalt analüüsib ringkonnakohus, kas kostjal on kahju tekitamisest tulenev nõue hageja vastu.
17.1.Kostja tõi esile, et seoses ehitustöödega tekkinud tolmust said kannatada kostjale kuuluvad seadmed, seadmete akrediteeritud hooldustööde tegija asub Londonis, sinna saatmine parandamiseks on majanduslikus mõttes ebamõistlik (transpordikulud), samuti on hooldaja selgitanud, et selliste kahjustuste korral võib parandamine olla võimatu, soovitades seadmed maha kanda ja uued osta. Tootja info põhjal on seadmete hind 12 127,17 eurot. See on kostja hinnangul hageja poolt tekitatud kahju suuruseks ja nimetatud summa osas esitas kostja alternatiivse menetlusliku tasaarvestuse vastuväite.
9(13)
17.2.Maakohus viitas üürilepingu p-le 4.4.8, mille kohaselt pidi kostja ise hoidma üüritud ruume korras ja leidis, et see oli esmaselt kostja enda kohustus. Kolleegium leiab, et maakohtu seisukoht ei ole põhjendatud.
17.3.X andis ringkonnakohtu istungil järgmisi ütlusi: ühel päeval suve lõpus või septembri alguses 2018 tööle tulles oli kogu pind – letid, diivanid, põrandad valge (tolmu)vaibaga kaetud; tolmu koristamisest ei tundunud kasu olevat, sest ehitustolm langes poole tunniga tagasi; kliendid määrisid oma riideid, mänguaparaadid hakkasid mängides krigisema, hokimängu õhuavad ei töötanud, litrid ei libisenud, kliendid kurtsid, et mängudega ei saa mängida; mänge enam edaspidi tööle panna ei saanud ja nendega mängida ei saanud; varasemalt tekkinud tavaline tolmukiht oli olnud eemaldatav tolmuharjaga, tolmu eemaldati iga päev ja see ei takistanud mängimist, aga sellel päeval oli valge kiht nagu liiv; tolm võis tekkida lammutustöödest või paekivi puhastamisest, silmaga nähtavalt ei olnud see tavaline tolm, vaid tekkis väljas tehtavate tööde tõttu.
17.4.Kostja 23.08.2018 e-kirjast (I kd, tl 160) nähtub, et kostja informeeris hagejat seoses ehitustöödega batuudikeskusesse tunginud tolmust ja selgitas, et ootab ettepanekuid ruumide ja seadmete puhastamiseks. E-kirjavahetusest (I kd, tl 98, 167) M ja kostja ning kostja ja hageja vahel nähtub, et Mäetaguse Põhikooli lapsed külastasid kostja keskust 20.11.2018; kliente häiris tolmupilv ruumis, õhk oli paks; kostja edastas kirja hageja mailiaadressidele ja palus edasist ehitustegevust planeerida nii, et see ei takistaks ega kahjustaks batuudikeskuse tavapärast tööd.
17.5.Fotodelt (I kd, tl 43 – 47) nähtub, et mänguseade on kaetud tolmuga. Fotodelt ja Messengeri (või mingi muu suhtlusplatvormi) vestlusest (I kd, tl 43 – 47, 104 – 105, 161 – 166) nähtub, et seadmed, mööbel ja inventar on kaetud tolmuga ning majahaldur W palub kostjal endale helistada, et rääkida puhastusest.
17.6.E-kirjavahetusest seadmete tootja, maaletooja ja hooldajaga (I kd, tl 109 – 110) nähtub, et kostja seadmetel tekkinud kahjustused toovad endaga kaasa nende kasutamise võimatuse ja puuduste kõrvaldamine võib osutuda võimatuks ja on majanduslikus mõttes (saatmis- ja parandamiskulud) ebamõistlik; asendusseadmete hind on 12 127,17 eurot.
17.7.Asjatundja arvamusest (I kd, tl 142-144) nähtub, et asjatundja andis 08.04.2021 hinnangu SEGA kaubamärgi kolmele õhuhokilaua ja kahe korvpallimasina korrasolekule ja tööfunktsioonidele. Asjatundja tegi kontrolli käigus kindlaks, et õhuhokiseadmete puhul on suur osa plaadil olevaid düüse ummistunud ehitus- vms tolmuga ning puudub mängufiltri sujuvaks liikumiseks vajalik õhuvool. Vajalik on mänguplaadi eemaldamine ning asendamine uue termoplastplaadiga või olemasoleva süvapuhastamine ja lihvimine. Korvpallimasinate korvirõnga liikuvmehhanismid ja mootor on saanud tugevaid tolmukahjustusi. Mootori töös on kõrvalised helid ja liikuvate osade töö ei ole sujuv. Asjatundja soovitab vahetada mängulaua kõik liikuvad osad, ekraanid ja läbipõlenud LED valgustid. Hinnangu kohaselt on kokkuvõttes kõikide seadmete seisukord halb ja seadmeid ei saa sihtotstarbeliselt kasutada.
18.Kostja vastuväidetele kahju tekkimise ja asjatundja arvamuse kohta (kostja 10.05.2021 menetlusdokumendi p 3.1. – 3.4.) märgib ringkonnakohus järgmist.
18.1.Kuigi kostja esitas oma kahjunõude kuus kuud peale kahju tekkimist, tuvastas ringkonnakohus, et kostja informeeris hagejat koheselt seadmete kahjustumisest ja palus teha ettepanekuid nende puhastamiseks.
10(13)
18.2.Pooltevahelise üürilepingu p-d 11.1., 4.4.14. ja 4.4.15. näevad ette teadete kättetoimetamise teisele poolele allkirja vastu või tähitud postiga; kohustavad üürnikku võtma kasutusele kõik mõistlikud abinõud ruumide kaitsmiseks tulekahju, vee ja muude riskide eest ning viivitamatult teatama üürileandjale igast ruumides toimunud avariist, tulekahjust jms, võttes viivitamatult tarvitusele abinõud tagajärgede likvideerimiseks. Nimetatud normid ei välista nende kokkulepete rikkumise korral kahjunõuete esitamist hiljem. Lepingu punktides ei ole sätestatud sanktsioone nende punktide rikkumise eest. Lisaks on tõenditest tulenevalt ilmne, et pooltevahelises praktikas toimus suhtlemine ja pretensioonide esitamine ka muude sidevahendite kaudu, millest on võimalik järeldada, et pooled olid vastastikkuse käitumisega konkludentselt muutnud lepingu p-st 11.1. tulenevat tingimust pretensioonide esitamiseks allkirjastatult või tähitud postiga. Teine pool saab väljendada lepingu muutmiseks nõustumust ka kaudse tahteavaldusega. Sealjuures saab VÕS § 20 lg 3 kohaselt nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise. Kui kostja esitas hagejale pretensioone muul viisil kui see oli lepingu p-s 11.1. kokku lepitud, hageja aga reageeris neile (vähemalt osaliselt) ja ei nõudnud pretensioonide esitamist allkirjastatult või tähitud postiga, saab sellest järeldada kostja pakkumust muuta lepingut viisil, et pretensioonid esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja hageja nõustumust sellega (VÕS § 13 lg 3; vt ka RKTKo nr 215-5027).
18.3.Hageja kriitika kostja asjatundja arvamuse kohta on põhjendamatu. Kostja ei pidanud pöörduma oma väidete tõendamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi poole. Asjaolu, et asja tundev isik on Krediidiinfo andmetel (I kd, tl 176) masinate ja seadmete rendifirma SG BILLIARD OÜ juhatuse liige, ei sea kahtluse alla asjatundja teadmisi. Äriregistri väljavõttest (I kd, tl 191) ja äriühingu kodulehe väljavõttest (I kd, tl 192 – 194) nähtuvalt on SG BILLIARD OÜ asutatud 18.02.1998, on tegelenud üle 20 aasta erinvate seadmete, mängude, mängulaudade ja mänguaparaatide müügi, rendi ja hooldusega. Arvestades asja tundva isiku pikaajalist kogemust, puudub alus kahelda tema pädevuses. Asjatundja arvamus põhineb sageli subjektiivsetel hinnangutel ja prognoosidel. Asjatundjad peavad rakendama oma kutsealal oodatavat hoolsust ja kasutatavat metoodikat, et anda arvamus oma parimate teadmiste kohaselt (vt RKTKo nr 3-2-1100-15 p 29). Tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis. Tõend peab olema asjakohane (TsMS § 238 lg 1) ja lubatav (TsMS § 238 lg 2) (vt RKTKo nr 3-2-1-181-15 p 51). Nimetatud tunnustele N arvamus vastab. Kuivõrd asjas on esitatud ka teisi tõendeid vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks, on tegemist ühe asjas hinnatava tõendiga koosmõjus teistega.
18.4.Kuigi hageja on viidanud kostja esitatud võõrkeelse tõendi (kirjavahetus S-ga) puhul TsMS §-s 33 sätestatule, on ta nende sisu tulenevalt enda menetlusdokumendist mõistnud ega ole palunud esitada eestikeelset tõlget selle sisu mõistmiseks.
18.5.Asjatundja N arvamus ja S esitatud seisukohad ei ole omavahel vastuolus. Kui esimene peab võimalikuks seadmete parandamist, siis teine leiab, et see on tulenevalt volitatud hooldaja asumisega Inglismaal ebarentaabel. Hageja ei ole tõendanud, et seadmeid on võimalik remontida odavamalt kui kostja nõutud kahjuhüvitis.
19.Kokkuvõtvalt saab tõenditest teha järeldused, et vähemalt kaks korda üürilepingu kehtivuse ajal (s.o augustis ja novembris 2018) tungis kostja kasutuses olnud ruumidesse sellisel määral ehitustolmu, et see oli klientidele häiriv ja seadmetele kahjulik. Kuigi kõikide fotode tegemise
11(13)
kuupäevad ei ole tuvastatavad, saab seda järeldada kõigi tõendite nende kogumis hindamisel. Tolmu seadmetesse tungimise tagajärjel on nende olukord halb ja neid ei ole enam võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Seadmete remontimine ei ole majanduslikult mõttekas, uute seadmete soetamise maksumus on 12 127,17 eurot. Kostja informeeris hagejat koheselt üüriesemel tekkinud olukorrast (ruumidesse tekkinud ehitustolmust) ja pakkus välja, et hageja puhastab ruumid ning seadmed. Samuti palus kostja hoiduda edaspidisest batuudikeskuse töö takistamisest. Puuduvad andmed, et hageja oleks midagi seadmete puhastamiseks või sellega seotud kahju korvamiseks kostjale ette võtnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et seadmete kahjustumine võis tekkida mingil muul põhjusel kui ehitustolmu tungimine ruumidesse.
20.Ehitustöödest tekkinud tolmu ladestumine seadmetele on selline ettenägematu mõjutus, mida kostja ei saanud ilma tööde teostamisest teadmata ja vastava hoiatuseta ära hoida. Kui kostja oleks teadnud ehitustolmu tekkimisest, oleks ta saanud nt seadmed kinni katta või ruumidest ajutiselt eemaldada. Põhjendatud on kostja seisukoht, et hageja rikkus üürisuhte olemusest tulenevat kohustust hoiduda üürnikule kahju tekitamisest (VÕS § 2, § 23 lg 1 p 1 ja 4 ning lg 2). Heas usus tegutsev üürileandja pidanuks tegema üürnikuga koostööd ja hoiatama üürnikku tolmu tekitavate töödega alustamisest. Seega rikkus hageja lepingut ja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), sest rikkumine pole vabandatav.
21.Kostjale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja kahju tekkimine pidi olema hagejale lepingu sõlmimisel ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Ehitustolmu ruumidesse tungimise tagajärjel seadmete kahjustumise tõttu on kostjale tekkinud kahju 12 127,17 euro ulatuses ja see kahju on põhjuslikus seoses hageja tegevuse / tegevusetusega (VÕS § 127 lg 4).
22.Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal.
23.Maakohus tuvastas, et lepingu kohaselt oli kostja poolt maksetega hilinemisel kokkulepitud viivise määraks 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas. Maakohus lähtus viivise arvestamisel lepingu lõppemise päevast 20.03.2019 ja arvestas viivised kostja nõudelt nimetatud asja seisuga. Nimetatule ei ole pooled vastu vaielnud. Kuna ringkonnakohus arvestab kostja menetlusliku tasaarvestusega, mille kostja tegi 12 127,17 euro osas oma 27.06.2019 menetlusdokumendis, on hageja viivise arvestus 813,57 euro suuruselt põhinõudelt kostja nõude põhjendatuse korral arvutatavad kuni eelnimetatud kuupäeval nõude esitamiseni (VÕS § 197 lg 2). Hageja viivise suuruseks 27.06.2019 seisuga on, arvestades võlaperioodis olnud 100 päevaga ja võlgnevuse summaga 813,57 eurot, 40,68 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel).
24.Kostja esitas menetlusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma kahju hüvitamise nõude 12 127,17 eurot hageja vastu hageja võimaliku üüri ja viivise nõudega, mis ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt on (813,57 + 40,68) 854,25 eurot, kattuvas ulatuses. Olukorras, kus poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud, on hagi rahuldamata jätmise põhjus see, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2). V
25.Menetlusökonoomia seisukohast ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata ülejäänud kostja tasaarvestuse nõudeid, mis seonduvad alates 2017. a märtsist aastate jooksul esitatud väidetavalt
12(13)
alusetute üldvee, haldusteenuse, heakorratööde ja veekadude arvetega 6321,60 euro ulatuses ja saamatajäänud müügituluga 53 514 euro ulatuses.
26.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Seoses sellega ei hinda ringkonnakohus, kas maakohus jagas menetluskulud õigesti.
27.Kolleegium jätab rahuldamata hageja taotluse kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus menetleb kostja avaldust TsMS § 331 lg 1 sätestatud korras, mis sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja avaldus ei põhjustanud menetluse lahendamise viibimist. Kostja esitas avalduse 1-päevase hilinemisega ning hagejal on olnud aega sellele vastamiseks.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.