Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaselts PlusPlus Capital 4. veebruari 2021. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Jätta menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude suurus vastavalt asja lahendamise tulemusele kohtuasja lahendava maakohtu otsustada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-20-124770 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29. juunil 2020. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3546.02 euro saamiseks. Kohus tegi 14. juunil 2020. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2.Võlgnikule X-le (kostja) üritati makseettepanekut kätte toimetada järgmistel aadressidel: 14. juulil 2020. a aadressil xxx (tagastatud); 6. augustil 2020. a aadressil yyy (tagastatud); 3. septembril 2020. a aadressil mmm, Ukraina (tagastatud hoiutähtaja möödumisel); 14. juulil 2020. a, 6. augustil 2020. a; 3. septembril 2020. a saadetud teavitus e-posti aadressidel sss (puudub vastus) ning rrr (puudub vastus). Kostja endise tööandja personalijuht kinnitas 6. augustil 2020. a telefoni teel, et kostja oli tööviisaga neil tööl, mis lõppes 15. aprillil 2020. a. Kostja on Ukrainasse tagasi sõitnud ning ootab tööandja kõnet, et saaks tööle tagasi tulla. Kostja endine tööandja andis kostja aadressi: mmm, Ukraina.
3.Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus 11. novembri 2020. a määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
4.Hageja esitas 24. novembril 2020. a Harju Maakohtule hagiavalduse, millega palus kostjalt hageja kasuks välja mõista Swedbank AS ja kostja vahel 3. augustil 2017. a sõlmitud laenulepingust nr 17-100384-AL tuleneva põhinõude summas 2651.86 eurot, intressid summas 117.42 eurot, viivis 874.85 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajast kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt 2651.86 eurot 0,038356% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud: riigilõiv summas 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot ning kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
5.Kostja ja Swedbank AS sõlmisid 3. augustil 2017. a laenulepingu nr 17-100384-AL, mille kohaselt laenas Swedbank AS kostjale 4000 eurot sõiduki ostmiseks ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 26. kuupäevaks kuni viimase osamakse tasumiseni 26. märtsil 2019. a. Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p 4.1 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 26. aprilli 2018. a osamaksest.
6.Tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest teavitas Swedbank AS kostjat 29. juunil 2018. a laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja tähtpäevast kinni ei pidanud, muutus laenu tagastamine sissenõutavaks 17. juulil 2018. a.
2-20-124770
7.Swedbank AS loovutas kostjaga 3. augustil 2017. a sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude
21.augustil 2018. a hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja oli toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile kkk.
8.Maakohus võttis 25. novembri 2020. a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohus edastas
27.novembril 2020. a menetlusdokumendid (hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse) B AS töötaja Q e-posti aadressile ooo. B, B AS personalitalituse spetsialist vastas kohtule 27. novembril 2020. a ning andis teada, et kostja ei tööta enam seal.
9.Kohtute infosüsteemist nähtub, et hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes 16. detsembril 2020. a kell 00:00. Kostja vastuväited
10.Vaatamata kohtu määratud vastamise tähtajale ei vastanud kostja hagiavaldusele. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2021. a tagaseljaotsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2651.86 eurot, intressid 117.42 eurot, viivise 874.85 eurot, sissenõudekulu 35 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajast kuni põhinõude viivise põhinõudelt 2651.86 eurot alates 25. novembrist 2020. a kuni põhinõude täitmiseni 0,038356% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus otsustas, et kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Kohus otsustas kostjale toimetada tagaseljaotsuse kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 350 eurot, mis koosneb hageja poolt tasutud riigilõivust ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Maakohus tegi tagaseljaotsuse põhjendava ja kirjeldava osata.
12.Kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Kohus ei pidanud põhjendatuks välja mõista õigusabikulu, kuivõrd õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida, ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd antud juhul ei ole millegagi tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Samuti leidis kohus, et vaidluse lihtsust arvestades ei ole põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas 4. veebruaril 2021. a Harju Maakohu 8. jaanuari 2021. a kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, millega vaidlustas kohtuotsuse osaliselt ning palus kohtulahendi tühistada osas, millega jäeti apellandi õigusabikulud välja mõistmata. Hageja palus teha kohtuotsuse tühistatud osas uue otsuse, millega määrata kindlaks hageja õigusabikulude rahaline suurus ja
2-20-124770 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagimenetluse õigusabikulu summas 420 eurot ning määrata apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
14.Hageja põhjendas õigusabikulude tekkimist ja oli seisukohal, et hageja õigusabikulu 3.5 tundi hagimenetluses on mõistlik ja põhjendatud. Aktsiaseltsil PlusPlus Capital puuduvad juristid ning hagejale jääb arusaamatuks, kuidas peaks apellant ennast ise esindama. Seevastu PlusPlus Legal OÜ tegeleb juriidiliste küsimustega. Hageja märkis, et tema esindaja tunnihinda on peetud kohtupraktika järgi põhjendatuks ja mõistlikuks. Ebaselgeks jäi hagejale ka see, kas vähendatud on tunnitasu või hagi koostamisele kulunud aega või mõlemaid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsus TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule alates eelmenetluse staadiumist menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, sest menetlusdokumendid ei olnud kostjale õiguspäraselt kätte toimetatud ning sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
16.TsMS § 75 lg-st 1 tuleneb kohtule kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust omal algatusel. Ka Riigikohus on selgitanud, et kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-16, p 12). Praegusel juhul ilmnesid kostja andmed Pärnu Maakohtu poolt Harju Maakohtule üleantud maksekäsu kiirmenetluse dokumentidest. Lisaks kahele e-posti aadressile oli märgitud ka kostja Ukraina aadress. Samuti selgus Pärnu Maakohtu 11. novembri 2020. a hagimenetlusse üleandmise määrusest, et kostja endise tööandja info kohaselt on kostja naasnud Ukrainasse. Arvestades, et kohtule esitati kostja elukoha aadress Ukrainas, pidi maakohus aru saama, et kostja elukoht võib olla Ukrainas ning lähtuma sellest ka kohtualluvuse kontrollimisel.
17.TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 4 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Eesti on sõlminud Ukrainaga Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping), mis tulenevalt õigusaktide hierarhia reeglitest on Euroopa Liidu määruste ja Eesti siseriikliku õiguse ees prioriteetne.
18.Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Seega üldreegli kohaselt peaks Eesti kohus käesolevat tsiviilasja menetleda saama juhul, kui kostjal on Eestis elukoht. Samuti tuleb arvestada Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg-ga 2, mis võimaldab Eesti kohtul menetleda asja ka siis, kui kostja elukoht ei ole Eestis, kuid pooled on leppinud kirjalikult kokku, et vaidlus lahendatakse Eesti kohtus ja kokkuleppega ei muudeta Ukraina kohtu ainupädevust (erandlikku kohtualluvust).
2-20-124770
19.Käesoleval juhul on kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenuleping, millele kehtivad väikelaenulepingu tüüptingimused (vt hagiavalduse lisa 1.3). Väikelaenulepingu tüüptingimuste punktis 12.1 on kokku lepitud, et kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui laenusaaja elukoht pole hagi esitamise ajal teada, lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlused Eesti kohtutes. Kohtualluvuse kokkulepe on kirjalik ja sellega ei ole muudetud Ukraina kohtu ainupädevust, mistõttu vastab see Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 2 nõuetele.
20.Kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise lubatavust reguleerib Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 2 ning Eesti-Ukraina õigusabileping ei viita selles osas TsMS sätetele. Lepingulistes vaidlustes kohalduva õiguse määramist reguleerivad Eesti kohtutes õigusabilepingud, valdkondlikud erikonventsioonid, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määrus 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus), 1980. a lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon (1980. a Rooma konventsioon), rahvusvahelise eraõiguse seadus ja 1994. a tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kuna nii rahvusvahelised lepingud kui ka Euroopa Liidu õigusaktid on riigisisese õiguse ees prioriteetsed, tuleb kõigepealt hinnata, kas kohaldub mõni lepingulistes vaidlustes kohalduvat õigust reguleeriv rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu määrus. Rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa Liidu määruste omavaheline vahekord sõltub nende rakendussätetest.
21.Antud juhul tulevad kohalduva õiguse määramisel rahvusvahelistest lepingutest ja Euroopa Liidu määrustest kõne alla Eesti-Ukraina õigusabileping, Rooma I määrus ja Rooma konventsioon. Rooma I määrus asendab selle art 21 lg 1 järgi liikmesriikides Rooma konventsiooni ja seda kohaldatakse art 28 järgi lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast 17. detsembrit 2009. a. Vaidlust ei ole, et konfidentsiaalsuslepingutes sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped on sõlmitud pärast 17. detsembrit 2009. a. Samas ei piira Rooma I määrus selle art 25 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt Eesti-Ukraina õigusabilepingu kohaldamist, mistõttu tuleks kohalduv õigus määrata Eesti-Ukraina õigusabilepingu alusel.
22.Eesti-Ukraina õigusabileping reguleerib seoses lepingutega üksnes lepingu vormile kohalduva õiguse kindlaksmääramist. Nimelt näeb Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 32 lg 1 ette, et tehingu vorm määratakse selle teostamise koha seadusandluse järgi. Kohtualluvuse kokkulepe peab Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi olema kirjalikus vormis. Käesoleval juhul on kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud kirjalikus vormis Swedbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus.
23.Kuivõrd Eesti-Ukraina õigusabileping ei reguleeri kohtualluvuse kokkuleppele kohalduvat materiaalõigust, tuleb pöörduda Rooma I määruse poole. Rooma I määruse art 1 lg 2(e) järgi ei kohaldata Rooma I määrust kohtualluvuse kokkulepetele, st need jäävad Rooma I määruse sisulisest kohaldamisalast välja. Praegusel juhul tuleb seega kohtualluvuse kokkulepetele kohalduv materiaalõigus määrata riigisisese õiguse, täpsemalt REÕS alusel.
24.REÕS § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Seega tulenevalt REÕS § 32 lg-st 1 koostoimes REÕS §-ga 34 kohaldub lepingupooltele praegusel juhul Eesti õigus. Sellest tulenevalt tuleb analüüsida tüüptingimuste lepingu osaks saamist VÕS § 35 jj alusel. On alust arvata, et väikelaenulepingu tüüptingimuste dokumendi punktis 12.1 kokku lepitud tingimused on saanud lepingu osaks ning need on kehtivad. Seega kuulub käesolev kohtuvaidlus Eesti kohtualluvusse ning kohus peaks kohaldama vaidluses Eesti õigust.
2-20-124770
25.TsMS § 69 lg 1 järgi on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. See tähendab, et menetlusõiguslike normide puhul tuleb samuti kohaldada Eesti siseriiklikku õigust, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid norme. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kuivõrd asja materjalid viitasid sellele, et kostja elab Ukrainas, oleks kohus pidanud kohaldama TsMS § 316, mis reguleerib menetlusdokumendi kättetoimetamist välisriigis.
26.TsMS § 316 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. Seega, kui kohus tahtis menetlusdokumendi kätte toimetada Ukrainas, pidi kohus lähtuma menetlusdokumendi kättetoimetamisel Ukrainaga sõlmitud õigusabilepingust tulenevate normidest.
27.Menetlusdokumendi kättetoimetamiseks Ukrainas on Eesti kohtul kaks võimalust. Esiteks võib Eesti kohus taotleda õigusabi korras abi Ukraina justiitsasutuselt, teiseks võib Eesti kohus toimetada Eesti kodanikele menetlusdokumendi neis riikides kätte Eesti saadiku või pädeva konsulaarametniku vahendusel. Muid viise Eesti-Ukraina õigusabileping ette ei näe. Seega saab kättetoimetamist pidada nõuetekohaseks siis, kui see on toimunud Eesti-Ukraina õigusabilepingu reegleid järgides. Vastasel juhul võib Ukraina otsuse tunnustamisest ja täitmisest keelduda (õigusabilepingu art 42 p 1). (Kõve, V; Järevkülg, I. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2017. TsMS § 316, p 3.2.2-3.2.2.4.)
28.TsMS § 316 lg 3 annab võimaluse menetlusdokumente välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vorminõuetele või võib kätte toimetada ka TsMS §-s 314 sätestatud korras. Käesoleval juhul, kui menetlusdokument soovitakse saata Eesti õigusabilepingu partnerriiki Ukrainasse, ei saa seda TsMS § 316 lg 3 alusel teha, sest Ukrainaga sõlmitud õigusabileping ei võimalda Eesti kohtul saata menetlusdokumenti otse saajale tähitult, lihtkirja või faksiga. (Kõve, V; Järvekülg, I. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2017. TsMS § 316, p 3.3)
29.Seega pidi maakohus kostjale materjalide edastamisel lähtuma Eesti-Ukraina õigusabilepingust ning vältima muid kättetoimetamise viise. Samas isegi juhul, kui jaatada avaliku kättetoimetamise võimalikkust, ei ole kohtu hinnangul täidetud TsMS §-st 317 tulenevad eeldused. Menetlusdokumentide avalikult kohtu määruse alusel kätte toimetamist võimaldab TsMS § 317 lg 1. Kuivõrd käesoleval juhul anti maksekäsu kiirmenetlus maakohtule üle hagimenetluseks TsMS § 486 lg 1 p 2 kohaselt, võiks kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte TsMS § 317 lg 12 avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused.
30.Avaliku kättetoimetamise esimene keskne eeldus on see, et kohtule ei ole teada, kus on menetlusosalise elu- või viibimiskoht. Teadmatus TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes hõlmab kõiki konkreetses menetluses hageja esitatud andmete kontrollimist ja kohtu enda jõupingutusi menetlusosalise viibimiskoha teadasaamiseks. Kui kostja elukoht oli kohtule või hagejale teada, ei ole alust dokumenti avalikult kätte toimetada (Kõve, V; Järvekülg, I. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2017. TsMS § 317, p 3.2).
31.Tsiviilasja materjalidest võis aru saada, et kostja elab Ukrainas ning sellest tulenevalt üritada talle ka menetlusdokumente kätte toimetada. Kuigi maksekäsu kiirmenetluse raames
2-20-124770 üritati kostja Ukraina aadressile menetlusdokumente toimetada ning see nurjus, ei saa olla kindel, et tähitud kirjaga saadetud dokumendi puhul märke „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“ põhjuseks on aadressilt minema kolimine. Seega oli maakohtule teada, et kostja elukoht oli Ukrainas, kuid täiendavaid mõistlikke jõupingutusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks TsMS § 316 lg 2 alusel või isiku elukoha täpsustamiseks kohus tsiviilasja materjalide järgi ei rakendanud.
32.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole kostjale õiguspäraselt menetlusdokumente kätte toimetanud, sest tulenevalt TsMS § 316 lg-st 2 pidanuks lähtuma Eesti-Ukraina õigusabilepingust. Lisaks ei oleks maakohus tohtinud ka TsMS § 317 lg 12 alusel kostjale menetlusdokumente avalikult kätte toimetada. Nimetatuga rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kuna sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb maakohtu otsus TsMS § 646 koostoimes TsMS § 656 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
33.Kuivõrd asi saadetakse tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist, ei hinda ringkonnakohus hageja väiteid õigusabikulude väljamõistmise kohta.
34.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.