Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1) T. J. (hageja) nõuab R. V.-lt (kostja) üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse 3409 eurot tasumist. Nõuete aluseks on hageja ja kostja vahel 01.10.2024 sõlmitud eluruumi üürileping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse eluruumi (korter aadressil XXX) ning kostja kohustus tasuma hagejale üüri ja kõrvalkulusid. Vastavalt üürilepingule oli üür 720 eurot kuus, millele lisandusid kommunaalkulude maksed. 12.05.2025 teatas kostja hagejale, et korteri võtmed on postkastis ning kostja koos perega lahkus korterist. Vastavalt üürilepingule oli kostjal kohustusi lepingu kehtivuse ajal kokku summas 7658,55 eurot, mis koosnesid: 1) üüri kohustustustest summas 5319 eurot (kaasa arvatud osaline mai – summas 279 eurot); 2) kommunaalkuludest koos elektri ja TV/interneti teenustega summas 2269,55 eurot + 70 eurot (mai) = 2339,55 eurot. Lepingu kohustuste kogusummast 7658,55 eurot on kostja tasunud kokku 4249,50 eurot. Kostja üürilepingu järgne võlg hageja ees on hagiavalduse esitamise seisuga 3409,05 eurot (7658,55 - 4249,50 = 3409,05). Ümardatult on kostja võla summa hageja ees 3409 eurot. Vaatamata korduvatele lubadustele võlg hagejale tasuda ei ole kostja oma võlgnevust tasunud. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

2 (3)

Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.