OK Incure Oà hagi M M vastu pÔhivÔla ja viivise vÀljamÔistmiseks
Tsiviilasja hind
8939,35 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OK Incure Oà (registrikood 11542046; asukoht MustamÀe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja A-L V (e-post xxx) Kostja: M M (isikukood: xxx; elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.MÔista vÀlja kostjalt M M`alt hageja OK Incure Oà kasuks kostja ja xxx vahel 16.07.2019.a sÔlmitud lepingust nr xxx tulenev pÔhivÔlgnevus summas 6 958,05 eurot ja seisuga 22.01.2021 sissenÔutavaks muutunud viivis summas 648,15 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
VÀlja mÔista kostjalt M M`alt hageja OK Incure Oà kasuks menetluskuludena 500 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale vÔib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul, alates otsuse apellandile kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus vÔidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse vÔi taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
2-21-1034 esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NĂUDED
1.OK Incure OĂ (hageja) esitas 22.01.2021.a Harju Maakohtule hagi M M (kostja) vastu vĂ”la nĂ”udes. Hageja taotleb vĂ€lja mĂ”ista kostjalt hageja kasuks 16.07.2019 laenuandjaga xxx ja kostja vahel sĂ”lmitud laenulepingu muutmise kokkulepest nr xxx tulenev pĂ”hivĂ”lgnevus summas 6 958,05 eurot ja viivist laenusummalt mÀÀras 0,067 % alates laenulepingu ĂŒlesĂŒtlemisele jĂ€rgnevast pĂ€evast 24.11.2019 kuni 22.01.2021 (hagiavalduse esitamiseni). Seega moodustab viivise suuruseks alljĂ€rgneva arvestuse alusel 1 981,30 eurot. Samuti palub hageja jĂ€tta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja, M M 16.07.2019 laenuandjaga xxxlaenulepingu, mille tingimuste kohaselt lepiti sai kostja laenu 6 958,05 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 84 kuu jooksul intressimÀÀraga 15,90 % aastas. Vastavalt laenulepingu eritingimustele kohaldatakse viivist mÀÀras 0,067% pĂ€evas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jĂ€ttes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning vĂ€ikelaenu laenulepingu tingimuste jĂ€rgi oli xxx Ă”igus vastavalt ĂŒldtingimuste p-le 5.5.2 laenuleping ĂŒles öelda ning nĂ”uda kogu vĂ”lasumma tasumist kui klient on tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt viivituses vĂ€hemalt kolme ĂŒksteisele jĂ€rgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vĂ€hemalt kahenĂ€dalase tĂ€iendava tĂ€htaja puuduva summa tasumiseks. xxx ĂŒtles laenulepingu erakorraliselt ĂŒles 23.11.2019 nĂ”udes kogu vĂ”lgnevuse kohest tasumist. Samas teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nĂ”ude OK Incure OĂ Ìle.
3.Vaatamata hageja pĂŒĂŒdele vĂ”lgnikult vĂ”lgnevus kĂ€tte saada kohtuvĂ€liselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistĂ”ttu on hageja pöördunud oma Ă”iguste kaitseks kohtusse.
KOSTJA VASTUVĂITED HAGILE
4.Kostja on seisukohal, et kostja on OK Incure-ile teinud ĂŒlekandeid nĂ”ude vĂ€hendamiseks summas 460 eurot. Kostja on lisanud sellekohased maksekorraldused. Kostja palub vĂ€lja selgitada, kas kostja tasutud laekumised on pĂ”hinĂ”udest maha juba arvestatud vĂ”i kuidas on OK Incure seda raha kasutanud. Kostja selgitab, et kostjal puudub tĂ€ielik ĂŒlevaade, kuidas on kostja laekumisi kasutatud. Lisaks leiab kostja, et viivise mÀÀr saab olla pĂ€evas maksimaalselt 0,066%, aga hageja on ĂŒmardanud viivise summas 0,067% peale. Kostja leiab, et see ei pruugi olla Ă”iglane kostja suhtes. Kostja selgitab, et kostja on rahaliselt halvas seisus ja tema vastu on mitmeid nĂ”udeid kogunenud. Kostja mĂ€rgib, et ta ei ole nĂ”us menetluskulusid ĂŒksi tasuma. Kostja selgitab, et saab aru, et ta ei ole suuteline maksma ja ei olnud enne suuteline juba ka xxx enam laenumakseid tasuma, kuid kahjuks ei tulnud ka pank vastu, et kuumakset vĂ€hendada ja nii see ka inkassofirmale edastati. Ainuke lahendus, mida pank pakkus, oli refinantseerida pĂ”hinĂ”udena kĂ”ik kogunenud intressi ja viivisesummad, mis suurendasid pĂ”hivĂ”lga veel oluliselt. KokkuvĂ”tvalt see ei aidanud samuti, vaid kogu makstud pĂ”hiosa aastatega muutus hoopis omakorda uueks laenuks kogunenud intressi ja viivise nĂ€ol. Vastutus tuleb vĂ”tta
2-21-1034 mÔlemal poolel, mitte vaadata ainult laenuvÔtja poole, et kuidas ta sai nii palju laene endale vÔtta. Laenuandja samuti on vastutav selle eest, et inimesed ja ettevÔte leiaks raskel ajal kompromisse.
KOHTUOTSUSE PĂHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku kĂ”igi materjalidega on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lĂ€htudes nĂ”udest. Sama paragrahvi teise lĂ”ike kohaselt pooltel on vĂ”rdne Ă”igus ja vĂ”imalus oma nĂ”uet pĂ”hjendada ja vastaspoole esitatu ĂŒmber lĂŒkata vĂ”i sellele vastu vaielda. Pool mÀÀrab ise, mis asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse ĂŒksnes asjas esitatud ja kogutud tĂ”enditele. TsMS § 436 lg 7 jĂ€rgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud Ă”iguslike vĂ€idetega.
6.Pooled ei vaidle selle jĂ€rgmiste faktiliste asjaolude ĂŒle: ï· kostja, M M sĂ”lmis 16.07.2019 laenuandjaga xxx laenulepingu, mille tingimuste kohaselt lepiti sai kostja laenu 6 958,05 eurot. ï· Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jĂ€ttes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. ï· xxx ĂŒtles laenulepingu erakorraliselt ĂŒles 23.11.2019 nĂ”udes kogu vĂ”lgnevuse kohest tasumist ning teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nĂ”ude OK Incure OĂ Ìle. ï· Kostja on tasunud hagejale 460 eurot vĂ”lgnevuse katteks. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lĂ€htudes nĂ”udest. Nimetatud sĂ€tte lg 2 kohaselt on pooltel vĂ”rdne Ă”igus ja vĂ”imalus oma nĂ”uet pĂ”hjendada ja vastaspoole esitatu ĂŒmber lĂŒkata vĂ”i sellele vastu vaielda. Pool mÀÀrab ise, mis asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited.
8.Tulenevalt TsMS § 438 lĂ”ikest 1 ja TsMS § 436 lĂ”ikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nĂ”ude lahendamisel kontrollida nĂ”ude Ă”iguslikku alust sĂ”ltumata sellest, kas tarbija ise on nĂ”udele vastuvĂ€iteid esitanud vĂ”i mitte. VĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab vĂ”i kohustub andma tarbijale krediiti vĂ”i laenu.
9.xxx on andnud kostjale laenu oma majandus- vĂ”i kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VĂS § 1 lg 5 tĂ€henduses. Poolte vahel sĂ”lmitud laenulepingut nr xxx muudeti 16.07.2019.a ning lepingu kohaselt oli kostja laenusumma muutmise tulemusel kokku 6958,05 eurot. 16.07.2019 sĂ”lmitud laenulepingu nr xxx muutmise lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse mÀÀr on 18,49% (dtl 33). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse mÀÀr 2019. aasta juulis (16.07.2019 lepingu sĂ”lmimisel) oli 19,37%. VĂS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tĂŒhine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse mÀÀr aastas ĂŒletab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse mÀÀra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse mÀÀr ei ĂŒletanud lepingute sĂ”lmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse mÀÀra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv.
2-21-1034
10.Kostja ei ole esitanud vastuvÀiteid vÔlgnevuse olemasolu ega pÔhinÔude suuruse suhtes. Hageja on oma nÔude olemasolu tÔendanud (vt dtl 31-38) ja kostja vastuvÀited (dtl 48-59) ei anna alust hagi rahuldamata jÀtmiseks.
11.Kostja on teinud vĂ”lgnevuse tĂ€itmiseks makseid. Laekumised summas 460,00 eurot on hageja lugenud laenulepingu nr 500075258 osas menetluses kogunenud intressi katteks summas 404,01 eurot, lepingu ĂŒlesĂŒtlemise seisuga kogunenud laenuhaldustasu katteks summas 11,57 eurot ja tasumata osamaksetega seotud viivise katteks summas 7,07 eurot ning meeldetuletuskulu katteks summas 12,45 eurot. Eeltoodule lisandub sissenĂ”udmiskulu summas 50 eurot, mida hageja on otsustanud tĂ€ies ulatuses mitte sisse nĂ”uda ning seega on kostja poolt sooritatud maksetest kaetud eeltoodud summast 24,90 eurot (dtl 60).
12.Vastavalt VĂS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele tĂ€itmiseks kohustuslik. VĂS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus tĂ€ita nĂ”uetekohasel viisil ning kindlaksmÀÀratud tĂ€htajal vastavalt lepingus vĂ”i seaduses sĂ€testatule. VĂS § 82 lg 7 jĂ€rgi muutub kohustus sissenĂ”utavaks, kui vĂ”lausaldajal on Ă”igus nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nĂ”uetekohaselt tĂ€itnud ning kogu vĂ”lgnevust tĂ€htajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VĂS §-st 100. Nimelt sĂ€testab VĂS § 100, et kohustuse rikkumine on vĂ”lasuhtest tuleneva kohustuse tĂ€itmata jĂ€tmine vĂ”i mittekohane tĂ€itmine, sealhulgas tĂ€itmisega viivitamine. Seega on vĂ”lausaldajal ehk hagejal Ă”igus vastavalt VĂS § 101 lg 1 p 1 nĂ”uda kostjalt kohustuse tĂ€itmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista pĂ”hivĂ”lgnevus summas 6 958,05 eurot.
13.Hageja nĂ”uab kostjalt pĂ”hinĂ”udelt viivise mÀÀraga 0,067% pĂ€evas tasumist. Hageja pĂ”hjendab viivisenĂ”uet sellega, et vastavalt laenulepingu ĂŒldtingimustele on osamakse tasumise tĂ€htpĂ€evaks osamakse tasumata jĂ€tmise korral krediidiandjal Ă”igus nĂ”uda tasumata pĂ”hiosalt viivist 0,067 % alates laenulepingu ĂŒlesĂŒtlemisele jĂ€rgnevast pĂ€evast 24.11.2019 kuni 22.01.2021 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja leiab, et hagejapoolne viivisemÀÀr 0,067% pĂ€evas on kostjale kahjustav. Kostja leiab, et seadusjĂ€rgne viivisemÀÀr on 0,066% pĂ€evas.
14.Kohus mĂ€rgib, et VĂS § 113 lg 1 kohaselt vĂ”ib rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse VĂS §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nĂ€htud kĂ”rgem intressimÀÀr kui seadusjĂ€rgne viivisemÀÀr, loetakse viivise mÀÀraks lepinguga ettenĂ€htud intressimÀÀr. Kostja pole esitanud kohtule tĂ”endeid, millest vĂ”iks jĂ€relduda kostja poolt vĂ”la tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nĂ”ude sellel pĂ”hjusel rahuldamata jĂ€tta. Kostja pole esitanud kohtule ka tĂ”endeid, mis tĂ”endaksid kostja Ă”igust lepingut mitte tĂ€ita ja jĂ€tta tasumata maksegraafiku osamaksed. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tĂ”endeid sellele kohta, et kostja oleks nĂ”ude rahuldanud. Seega on viivisenĂ”ue iseenesest pĂ”hjendatud, kuid kohus ei nĂ”utu viivisemÀÀraga.
15.Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nĂ”ue on kokku lepitud tĂŒĂŒptingimustes, toob see erinevalt VĂS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tĂŒhisuse ja vĂ”imaluse nĂ”uda viivist vaid seaduses sĂ€testatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus mĂ€rkinud, et tĂŒĂŒptingimuse tĂŒhisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on Ă”iguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 jĂ€rgi. Kui pooled vaidlevad tĂŒĂŒptingimuste ĂŒle, peab kohus kontrollima tĂŒĂŒptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
2-21-1034
16.Kohus on seisukohal, et xxx ja kostja vahel sĂ”lmitud lepingu lepingutingimus, millega xxx ja kostja lepivad kokku, et viivise mÀÀr on 24,15% aastas ja 0,067% iga laenu tagastamisega viivitatud pĂ€eva eest, on tĂŒhine. Viivise nĂ”ue, mis ĂŒletab kolmekordset seadusjĂ€rgset viivisemÀÀra, on tĂŒhine. Kostjaks on tarbija ning xxx on kutse- vĂ”i majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemÀÀr, on tarbijat ebamĂ”istlikult kahjustav ja ĂŒletab seadusjĂ€rgset mÀÀra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sĂ€testatud viivisemÀÀraga. AinuĂŒks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamĂ”istlikult kahjustavas viivisemÀÀras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat mÀÀra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise mÀÀramine tĂŒĂŒptingimustes toob kaasa kokkuleppe tĂŒhisuse ja vĂ”imaluse nĂ”uda viivist vaid seaduses sĂ€testatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenĂ”utavaks muutunud viivise vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 113 lg 1 sĂ€testatud viivisemÀÀra jĂ€rgi (8% aastas).
17.VĂS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 jĂ€rgi on tĂŒhine vĂ€hemalt selline tarbijaga sĂ”lmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemÀÀr ĂŒletab kolmekordset seadusjĂ€rgset viivisemÀÀra. SeadusjĂ€rgne viivisemÀÀr tuleneb VĂS § 113 lg-st 1 ja VĂS §-st 94, mis alates 01.01.2016 kuni kĂ€esoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis on mĂ€rgitud aastaseks viivisemÀÀraks 24,15% (0,067 x 360), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjĂ€rgne viivisemÀÀr. Kohus leiab, et tĂŒĂŒptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tĂŒhine. Viivise arvestuse algus 24.11.2019 Kokku
Viivise arvestuse lÔpp 22.01.2021
VÔlgnevus, eur
Viivitatud pÀevade arv
6958,05
Viivise mÀÀr aastas / 360 pÀeva 8% / 360
Viivise summa, eur 648,15 648,15
18.Kostja pole esitanud kohtule tĂ”endeid, millest vĂ”iks jĂ€relduda kostja poolt vĂ”la tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nĂ”ude sellel pĂ”hjusel rahuldamata jĂ€tta. Kostja pole esitanud kohtule ka tĂ”endeid, mis tĂ”endaksid kostja Ă”igust lepingut mitte tĂ€ita ja jĂ€tta tasumata maksegraafiku osamaksed. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tĂ”endeid sellele kohta, et kostja oleks nĂ”ude rahuldanud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lĂ€htudes nĂ”udest. Nimetatud sĂ€tte lg 2 kohaselt on pooltel vĂ”rdne Ă”igus ja vĂ”imalus oma nĂ”uet pĂ”hjendada ja vastaspoole esitatu ĂŒmber lĂŒkata vĂ”i sellele vastu vaielda. Pool mÀÀrab ise, mis asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited. Kohtu hinnangul on hageja esitatud pĂ€rast lepingu lĂ”ppemist ning 22.01.2021 seisuga sissenĂ”utavaks muutunud viivise nĂ”ue kostja vastu pĂ”hjendatud 648,15 euro ulatuses.
19.KokkuvÔttes mÔistab kohus kostjalt hageja kasuks vÀlja pÔhivÔlgnevuse 6958,05 eurot ja seisuga 22.01.2021 sissenÔutavaks muutunud viivise summas 648,15 eurot. Hageja sissenÔutavaks muutunud viivis jÀÀb 333,15 euro ulatuses rahuldamata (981,30-648,15). Menetluskulude jaotus
20.Kohus mÀÀrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 jÀrgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud vÔrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid vÔrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vÔi ei jÀta menetluskulusid tÀielikult vÔi osaliselt poolte endi kanda. KuivÔrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jÀtab kohus menetluskulud kostja kanda.
2-21-1034
21.TsMS § 174 lg 1 nÀeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pÔhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmÀÀrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mÔistab kohus kulud vÀlja pÔhjendatud ja vajalikus ulatuses.
22.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekÀsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilÔiv summas 500 eurot.
23.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. Kui koos menetluskulude jaotusega mÀÀrati kindlaks hĂŒvitatavate menetluskulude suurus, saab hĂŒvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).