2-21-9986/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus S. R. esitas kohtule 22.06.2021 pankrotiavalduse, millest nähtub, et tal on kohustusi 66 084.59 euro ulatuses. Võlgnik on arvel töötukassas ja saab igakuiselt toetust summas ca 818.00 eurot. Võlgnikule kuulub korteriomand registriosa numbriga xxxx, asukohaga xxxx, väärtusega ca 22 000.00 eurot (seatud hüpoteek AS-i S kasuks) ning sõiduauto xxxx (reg. märgiga xxxx), väärtusega maksimaalselt 2 000.00 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 08.07.2021 määrusega on S. R. ajutiseks halduriks nimetatud Svetlana Pilden. Ajutine haldur esitas aruande 06.08.2021. Võlgnik teatas 12.08.2021, et ta on ajutise halduri aruandega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada S. R. pankrot. S. R. pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et alates 20.03.2013 kuulub võlgnikule korteriomand, asukohaga xxxx, üldpinnaga 70,9 ruutmeetrit. Korter oli soetatud S AS-is võetud eluasemelaenu abiga.

Korteriomandit koormavad S AS-i kasuks seatud hüpoteegid, summades 19 500.00 eurot ning 4 150.00 eurot. Müügiportaalis city24.ee puuduvad analoogsed müügikuulutused. KV.ee müügiportaalis müüakse hetkeseisuga xxxx alevikus asuv sarnane korter, hinnaga 37 900.00 eurot. Omaniku hinnangu kohaselt on korteri turuväärtuseks 22 000.00 eurot. Liiklusregistris on võlgniku nimele alates 07.12.2020 registreeritud sõiduauto xxxx, reg.märgiga xxxx, esm. reg. aasta 2004. Võlgniku hinnangu järgi on auto väärtuseks 2 000.00 eurot. Müügiportaalis auto24.ee pakutakse hetkeseisuga üks 2004 ehitusaasta xxxx, hinnaga 7 290.00 eurot. Kuni 19.01.2021 kuulus võlgnikule sõiduauto xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta 2006. Sõiduk on võõrandatud E. R., s.o võlgniku isale, kuid 13.04.2021 on registrile esitatud teatis sõiduki taas võlgnikule võõrandamise kohta, kuid seoses omanikuvahetuse õigeaegse vormistamata jätmisega oli sõiduk ajutiselt kustutatud. Võlgniku hinnangu järgi on tegemist vanarauaga, kuna autovõtmed on kadunud. Kuni 12.03.2018 kuulus võlgnikule xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta 1995; kuni 17.02.2017 xxxx, reg mägiga xxxx, esm. reg. aasta 2005; kuni 17.06.2017 xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta 2002; kuni 29.06.2017 xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta 1994; kuni 25.07.2017 xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta 1998; kuni 22.09.2017 xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta 1996 (lammutatud); kuni 26.04.2019 xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg.aasta 2002 (lammutatud); kuni 30.12.2020 xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta 2000. Võõrandamislepinguid ei ole võlgnik alles hoidnud. Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Võlgniku pensionikonto saldo on Xxxx 21 747,880 osakut, orienteeruva väärtusega 27 944.07 eurot. Tegemist on II samba pensioniosakutega. Võlgniku nimele on avatud kontod S AS-is mille saldo oli 15.07.2021 seisuga 17.94 eurot. S ASi konto jääk on 0.24 eurot. C AS-is avatud konto jääk on null. Võlgniku sissetulekuks on palk ca 900.00 eurot kuus. 06.08.2021 teatas võlgnik, et on taas töötu. Võlgniku avalduse kohaselt muu vara puudub. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 64 976.38 euro ulatuses. Täitemenetlused on peatatud, võivad lisanduda täitemenetluse kulud ning viivised. Lisandub ka KÜ nõue, summa on täpsustamata. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud vara, hinnangulises väärtuses 24 000.00 eurot ning rahalisi kohustusi kokku ca 64 976.38 eurot. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik on töötu, võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgnik on avaldanud, et seoses 2020 aastal hästi tasustatava töökoha kaotamisega ei suutnud ta rohkem täita oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Võlgnik on seletanud, et kasutas laenatud raha peamiselt reisimiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et lisaks eluasemelaenule on võlgnik võtnud regulaarselt muid laene, ja seda siis alates 2016 aastast. Võlgniku sissetulek oli kuni 2020 augustini keskmisest kõrgem, kuna lisaks igakuisele palgale on võlgnik saanud ka boonuseid ja seda siis sama tema

poolt regulaarselt võetud väikelaenude ulatuses (kuni 5 000.00 euroni). Nimetatud asjaolu valguses jääb loogiliselt seletamatuks laenude võtmine reisimise eesmärgil. Haldur ei ole ka tuvastanud reisikulusid võetud laenude summa suuruses ulatuses. Tihtipeale olid saadud laenud võetud sularahas välja. Võlgnik on täpsustanud, et ostis ja müüs luksusautosid, mis oli tema suurim harrastus. Võlgniku seletuse kohaselt tõi ostetud luksusautode müük vaid kahjumi. Eespooltoodust tulenevalt leiab haldur, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine. Maksejõuetuse tekkimise ajaks võib lugeda 2020 aastat, mil võlgnik kaotas kõrgelt tasustatud töö. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga ei olnud tuvastatud asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur hetkeseisuga tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 10 töötunni eest kokku summas 1 150.00 eurot (lisandub käibemaks 230.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 115.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 150.00 eurot (lisandub käibemaks 230.00 eurot). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.