nende Hageja R. L. (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar (e-post [email protected]) Kostja: M. L. (isikukood: xxxx; e-post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria MägiRohtmets (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-3522 menetlus R. L. hagis M. L. vastu valduse vabastamise nõudes seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2872,08 eurot.
3.Rahuldada hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 1050,00 eurot R. L. arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
R. L. esitas 05.03.2021.a hagi M. L. vastu valduse vabastamise nõudes. Harju Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse.
2.Kostjad esitasid 12.04.2021.a vastuse hagile.
3.30.07.2021.a esitas hageja avalduse hagiavaldusest loobumiseks, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud ning valduse vabastanud. Avaldaja palub tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust ning jätta menetluskulud kostja kanda.
1(5)
4.Kostja ei vaidle hageja loobumise taotlusele vastu ent ei nõustu menetluskulude jaotusega. Kostja hinnangul peaks menetluskulud kandma hageja.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
6.Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
7.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
8.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 477 lg 1, TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 2100,00 eurot (300+1800). Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 1050,00 eurot tuleb tagastada ja kanda see R. L. arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
14.30.07.2021.a esitas hageja avalduse hagiavaldusest loobumiseks, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud ning valduse vabastanud. Kostja ei vaidle nimetatud asjaolule vastu, et on valduse peale hagi esitamist vabastanud.
15.TsMS § § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab 2(5)
asja menetluse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
16.30.07.2021.a avalduses on ostja leidnud, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja põhjendab seisukohta järgnevalt: Kostja tõi 12.04.2021 menetlusdokumendi II peatükis esile, et hageja on tuginenud valele õiguslikule alusele, kuivõrd VÕS § 389 jj sätestatud tasuta kasutamise lepingu sätted ei ole kohaldatavad abikaasade omavahelistele suhetele (s.o koos elavate abielus olevate isikute puhul ei ole võimalik rääkida nn tasuta kasutamise võlasuhtest). Sestap leidis kostja, et hagi on õiguslikult perspektiivitu ning, et seetõttu esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja esitas ka vastava taotluse. Kuivõrd kohus ei ole seda taotlust jõudnud lahendada enne kui hageja oma hagist loobuda soovis, siis tugineb kostja jätkuvalt argumendile, et hagi oli õiguslikult perspektiivitu ja kuulus läbi vaatamata jätmisele. Kui hagi oleks jäänud läbi vaatamata, siis tulnuks hagejal hüvitada kostjale viimase menetluskulud (TsMS § 168 lg 2). Seega leiab kostja, et kuivõrd hageja on pöördunud kohtusse perspektiivitu hagiga, mille kohus oleks pidanud edasise menetluse jooksul jätma läbi vaatamata, siis järelikult tuleb praeguses olukorras, kus hageja on ise oma perspektiivitust hagist loobunud, jätta asja menetluskulud hageja kui alusetu kohtumenetluse põhjustanud isiku kanda (TsMS § 168 lg 4). Alternatiivsena, isegi kui hagi oleks olnud menetluslikult kõlbulik, siis ei oleks see sisuliselt ikkagi rahuldamisele kuulunud. Kostja tõi 12.04.2021 menetlusdokumendis esile, et AÕS § 83 lg 1 järgi ei ole võimalik vindikatsiooninõuet esitada, kui isikul on õiguslik alus asja vallata. Vaidlus puudub, et hagi esitamise ajal olid hageja ja kostja abielus. Järelikult oli kostjal õiguslik alus elamus elamiseks ja seal viibimiseks (PKS § 23). Seega oli hagi ka sisuliselt ainetu, mistõttu tulnuks hagejal hagi edasise menetlemise korral nii või teisiti kostja menetluskulud hüvitada (TsMS § 162 lg 1). Kuna aga hageja ise loobus oma ainetust hagist, siis tuleb hagejal kostja menetluskulud hüvitada. Kohtusse pöördumise aja seisuga oli hagi vaieldamatult nii õiguslikult kui ka sisuliselt perspektiivitu/ainetu. Kostja ei andnud mistahes mõistlikku põhjust oma käitumisega hagi esitamiseks. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kui asjatu kohtumenetluse põhjustanud isiku kanda (TsMS § 168 lg 4). Alternatiivsena, jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui kohus peaks leidma, et asja menetluskulude hageja kanda jätmine ei oleks õiglane, palub kostja alternatiivselt kohtul jätta asja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja tugineb siinkohal nii TsMS § 162 lg 4 (mis võimaldab kohtul kõiki asjaolusid arvestades otsustada teistsuguse menetluskulude jaotuse, kui muud asjaomased TsMS-i sätted) kui alternatiivsena TsMS § 164 lg 1. Viimase puhul kommenteerib kostja, et kuna pooled olid vaieldamatult hagi kohtusse esitamise hetkel abielus, siis kohaldusid seetõttu ka tolle hetke seisuga pooltele vaieldamatult PKS-i sätted, s.o tegemist oli nö hagilise perekonnaasjaga. Kuna hagiliste perekonnaasjade menetluskulude jaotuse üldreegli (TsMS § 164 lg 1) kohaselt jäävad hagiliste perekonnaasjade menetluskulud poolte endi kanda, siis analoogia korras on võimalik käesoleval juhul TsMS § 164 lg 1 sätet ka kohaldada. Sestap palub kostja kohtul alternatiivsena jätta asja menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4; § 164 lg 1).
17.Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega hagi läbivaatamata jätmise osas. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmine on kohtu õigus mitte kohustus. Kohus on käesoleva tsiviilasja menetlusse võtnud, see tähendab, et kohus on tuvastanud, et asjas ei esine nö. absoluutseid menetlusse võtmise keeldumise aluseid ning need alused ei esine ka peale hagi menetlusse võtmist. Kostja hinnang hagi perspektiivsusele ei ole kohtu jaoks siduv, niisamuti ei ole kohtu jaoks siduv hageja õiguskäsitlus. Õigust kvalifitseerib ning kohaldab kohus.
18.Kostja leiab, et kuivõrd pooled olid hagi esitamise ajal abielus, on tegemist käesoleval juhul hagilise perekonnaasjaga ning TsMS § 164 lg-st 1 tulenevalt peaks pooled oma menetluskulud ise kandma. Tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaande lk 782 p 3.1 kirjeldab, et TsMS ega PKs ei anna hagilisele perekonnaaasjale legaaldefinitsiooni. Kommentaaride kohaselt loetakse hagiliseks perekonnaasjaks hagilisi abieluasju (abielu lahutamine, abielu kehtetuks tunnistamine, abielu puudumise tuvastamine, ühisvara jagamine jms), lisaks põlvnemisasjad ning ülalpidamisasjad.
3(5)
Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi eelpooltooduga. Hageja on esitanud valduse vabastamise nõude. Kohtu hinnangul on meelevaldne kostja lähenemine, mille kohaselt pelgalt pooltevaheline abielu muudab asjaõigusseaduse alusel valduse vabastamise nõude hagiliseks perekonnaasjaks. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus selgitab, et AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vaidlus puudub selles, et hageja on Xxxx omanik. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Asjaolu, kas poolte vahel oli sõlmitud tasuta kasutamise leping, kas tegemist oli perekonna eluasemega PKS § 23 mõttes on faktilised asjaolud, mille tuvastamine toimunuks menetluse käigus. Pelgalt asjaolu, et pooled olid abielus, ei anna kohtu hinnangul kostjale automaatset õigust käsitleda hageja lahusvara PKS § 23 mõttes perekonna ühise eluasemena, ehk ei anna kostjale automaatselt õigusliku alust kinnisasja valdamiseks.
19.Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on kostja hageja nõude rahuldanud pärast hagiavalduse esitamist, kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele.
20.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskuludeks on õigusabikulud kokku summas 1968,01(806,41+1161,60) eurot ning riigilõiv summas 2100 eurot (millest 1⁄2 kuulub tagastamisele seoses avaldusest loobumisega).
Valduse vabastamise hagi koostamine. 2h 33min Hagi lõplik vormistamine, lisade komplekteerimine. 33min Puuduste määrusega tutvumine ja kliendile edastamine 10min Kirjavahetus kliendiga riigilõivu ja menetlusabi küsimuses. 19min Puuduste kõrvaldamine tsiviilasjas nr 2-21-3352. 20min Menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas nr 2-21-3352 20 min Kostja seisukohaga tutvumine ja kirjavahetus kliendiga 40 min Kostja vastuse osas seisukoha koostamine tsiviilasjas nr 2-21-3522. 3h 38min Kirjavahetus kliendiga, vastuse täpsustamine ja lisade komplekteerimine. 20min Kokku 50m, millest RAHALISE ARVESTUSETA 30min. Kliendile e-kirja koostamine seoses menetluse lõpetamisega. 10min Hagi tagasivõtmise avalduse koostamine tsiviilasjas nr 2-21-3522 30min Kirjavahetus kliendiga hagist loobumise või tagasivõtmise küsimuses. 10min Hagi tagasivõtmise avalduse ümber vormistamine hagist loobumise avalduseks. 20min Kliendi e-kirjale vastuse koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas nr 2-21-3522. 15min
22.Kohus leiab, et toimingud kuupäevadel 08.03.21-18.03.21 ei ole põhjendatud. Puudustega esitatud menetlusdokumentides puuduste kõrvaldamine ei ole seesugune menetluskulu, mille tekkimist vastaspool saaks mõjutada. Puudustega menetlusdokumentide esitamine on esitaja riisiko. Seega ei kuulu nimetatud kulud hüvitamisele vastaspoole poolt 0,81h ulatuses.
23.Ülejäänud esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ning vajalikud ja kuuluvad seetõttu vastaspoolelt väljamõistmisele mahus 9,49h, mis esindaja tunnitasu arvestades vastab 1822,08 eurole (9,48x160+20%). Kokku on hageja kohtukulud ja õigusabikulud menetluses 2872,08 (1822,08+1050), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
25.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse