lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-3522/24

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-3522/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2493
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 2, 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 164 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjasTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesPKS § 23PKS § 68TsMS § 102 lg 1Abieluasja kohtualluvusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-3522/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.08.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-3522

Tsiviilasi

X hagi Y vastu valduse vabastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. augusti 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 17. augusti 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-3522 muutmata.
2.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Y kanda.
4.Määrata kindlaks X-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Ylt X kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 579,19 eurot.
5.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanne
TsMS § 371Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 423Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 463 lg 2Kohtumäärus
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus menetles X (hageja) hagi Y (kostja) vastu aadressil XXX, Tallinn asuvas hoones paiknevate ruumide (elamu) valduse vabastamise nõudes.
2.Kostja esitas 12. aprillil 2021 vastuse hagile ja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.
3.Hageja esitas 22. juulil 2021 hagist loobumise avalduse ja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja selgitas, et kostja kolis elamust välja ja vabastas selle valduse 27. juunil 2021.
4.Kostja nõustus hagist loobumise avaldusega ja palus jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Kostja väidete kohaselt oli hagi õiguslikult perspektiivitu ja sisuliselt ainetu ning kostja ei andnud mõistlikku põhjust hagi esitamiseks. Samuti, kuna pooled olid hagi esitamise hetkel abielus, siis oli tegemist hagilise perekonnaasjaga. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus lõpetas 17. augusti 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) menetluse hagist loobumise tõttu, jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2872,08 eurot ja rahuldas hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel, kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga hagi läbi vaatamata jätmise osas. Asjas ei esine absoluutseid menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ning kohtule ei ole siduv kostja hinnang hagi perspektiivituse osas ega hageja õiguskäsitlus. Ainuüksi pooltevaheline abielu ei muuda valduse vabastamise nõuet hagiliseks perekonnaasjaks. Asjaolude, kas poolte vahel oli sõlmitud tasuta kasutamise leping ning kas tegemist oli perekonna eluasemega, tuvastamine toimunuks menetluse käigus. Pelgalt asjaolu, et pooled olid abielus, ei anna alust käsitada hageja lahusvara perekonna ühise eluasemena. Hageja lepingulise esindaja ajavahemikus 8. kuni 18. märtsini 2021 teostatud toimingud ei olnud põhjendatud, kuid ülejäänud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning nende kulu kuulub kostjalt väljamõistmisele. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt oli hagi perspektiivitu. Hagi menetlusse võtmine ei välista selle läbi vaatamata jätmist. Juhul, kui kohus ei nõustunud kostja seisukohtadega, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, oleks kohus pidanud seda põhjendama. Samuti on tegemist hagilise perekonnaasjaga. Kohaldatavad on perekonnaseaduse (PKS) sätted, eelkõige PKS § 23. Vindikatsiooninõue oleks tulnud igal juhul jätta rahuldamata. Lisaks kolis kostja elamust välja, sest poolte abielu lahutati ning pooled olid selleks ajaks saavutanud teatava üksmeele lastega suhtluskorra osas, mitte seetõttu, et ta oleks hageja nõuet tunnustanud.
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

2 (6)

10.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja ei vaidlustanud maakohtu määrust tsiviilasja menetluse lõpetamise osas. Selles osas, sh riigilõivu pooles ulatuses tagastamise osas, on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja TsMS § 463 lg 2 alusel jõustunud. Kuivõrd kostja ei ole maakohtule ette heitnud TsMS § 175 lg 1 rikkumist menetluskulude kindlaksmääramisel, siis kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas.
11.Pooled vaidlevad jätkuvalt menetluskulude jaotuse üle. Hageja loobus hagist, sest kostja vabastas elamu valduse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegu tuli menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel jätta kostja kanda. Maakohus on menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kohaldanud kaalutlusõigust ega ole selle piire ületanud. Maakohus on põhjendanud, miks ta jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus ei ole seda tehes menetlusõiguse norme rikkunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Kolleegiumi hinnangul ei anna maakohtu määruse muutmiseks alust kostja käsitlus, mille kohaselt oli hagi õiguslikult perspektiivitu ja sisuliselt ainetu, mistõttu oleks hagi edasise menetlemise korral tulnud jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
12.1.Kostja arvates ei olnud kohane maakohtu tuginemine sellele, et puudusid menetlusse võtmisest keeldumise alused. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Hagi läbi vaatamata jätmise alused (TsMS § 423) kattuvad suures osas hagi menetlusse võtmisest keeldumise alustega (TsMS § 371). Perspektiivituse kriteeriumid on sätestatud nimetatud paragrahvide lg-tes 2. Õige on maakohtu käsitlus, et erinevalt TsMS § 371 ja § 423 lg-test 1 ei kujuta viidatud paragrahvide lg-tes 2 sätestatud alused endast absoluutseid hagi lubatavuse eelduseid, vaid kohtul on kaalutlusõigus, kas sellist hagi menetleda või mitte. Hagi menetlusse võtmise määrusest nähtuvalt leidis maakohus, et ei esine TsMS § 371 lg-tes 1 ja 2 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid (tl 32 pöördel). Seega ei ole alust seada kahtluse alla, et maakohus on hagi edulootust hinnanud.
12.2.Kolleegium ei nõustu ka kostja käsitlusega, mille kohaselt oli hagi õiguslikult perspektiivitu, sest hageja nõude aluseks ei saanud olla hagiavalduses märgitud asjaõigusseaduse § 80 lg 1 ja tasuta kasutamise lepingut reguleerivad võlaõigusseaduse § 389 jj. Kolleegium selgitab, et hageja nõue oleks olnud perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Maakohus märkis õigesti, et tähtsust ei ole sellel, kas ja millistele õigusnormidele on hageja ise viidanud, sest kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ning vaidlusaluste asjaolude tuvastamine toimunuks asja sisulise arutamise käigus. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei saanud pidada hagi perspektiivituks materiaalõigusliku nõudealuse puudumise tõttu. Isegi kui hageja nõuet ei oleks võimalik hinnata hagis viidatud õigusnormide alusel, võinuks hageja nõude rahuldamine olla võimalik PKS § 23 alusel, millele tugineb ka kostja, või pärast abielu lahutamist PKS § 68 alusel. Seega ei olnud praegusel juhul tegemist olukorraga, kus hageja nõude rahuldamine ei oleks võimalik mitte ühegi normi alusel ning maakohus võttis õigesti hagi menetlusse, et anda hagis esitatud asjaoludele õiguslik kvalifikatsioon ning selgitada välja hageja nõue (vt ka Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).

3 (6)

12.3.Lisaks ei saa kohus hagist loobumise korral menetluskulude jaotuse üle otsustamisel hakata hindama seda, kas hagi kuulub sisuliselt rahuldamisele või mitte, seega on asjakohatu kostja viide sellele, et hagi oleks tulnud jätta rahuldamata.
13.Alternatiivselt on kostja leidnud, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 või TsMS § 164 lg 1 alusel. Kolleegium kostja käsitlusega ei nõustu.
13.1.Iseenesest on õige kostja arusaam, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid. Samas ei nõustu kolleegium kostja seisukohaga, et praeguses asjas tuleb kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Praegu ei ole maakohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mida oleks õiglane ja mõistlik lugeda sedavõrd erandlikuks, et õigustada TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.
13.2.Kostja leidis, et alternatiivselt on tegemist hagilise perekonnaasjaga, sest asjas on kohaldatavad PKS sätted. Kolleegium märgib, et ainuüksi asjas PKS sätete võimalik kohaldamine ei muuda asja hagiliseks perekonnaasjaks TsMS § 164 mõttes. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega sõltub TsMS § 164 lg 1 kohaldamine sellest, kas tegemist on abieluasjaga. Hagilise abieluasja mõiste avab TsMS § 102 lg 1, mille järgi on abieluasi ka tsiviilasi, kus lahendatakse abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu. Selle alla kuuluvad abikaasade vahelised nõuded, mille kohtuliku kaitse võimaluse näeb PKS ette. Kuivõrd PKS võimaldab esitada nõudeid seonduvalt perekonna ühise eluasemega lahuselu korral PKS § 23 alusel ja abielu lahutamise korral PKS § 68 alusel, siis sõltub praegusel juhul asja liigitamine abieluasjaks sellest, kas elamu näol oli tegemist perekonna ühise eluasemega PKS tähenduses. Maakohus märkis õigesti, et ainuüksi asjaolu, et pooled olid abielus, ei anna alust käsitada elamut perekonna ühise eluasemena. Hageja on asja materjalidest nähtuvalt kostja käsitluse elamu kui perekonna seni ühiselt kasutatud eluruumi kohta kahtluse alla seadnud. Hageja tõi esile, et poolte vahel ei ole abielulisi suhteid ega ka perekonnana ühist elukohta alates 2018. aastast, mil kostja kolis elamust välja ja asus elama Ameerika Ühendriikidesse ning on käinud Eestis üksnes lastega kohtumise eesmärgil (koolivaheaegadel), kusjuures sel ajal veetnud suurema osa ajast mujal kui vaidlusaluses elamus. Sellele vaatamata on hageja sõnul kostja pärast Eestisse tulekut 2020. a märtsis hageja tahte vastaselt elamus viibinud ja keeldunud lahkumast. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti märkinud, et asjaolu, kas elamu oli seni kasutusel perekonna ühise eluasemena, tuvastamine toimunuks menetluse käigus. Seega nõuab praegusel juhul selle kindlaks tegemine, kas tegemist on hagilise abieluasjaga TsMS § 164 lg 1 tähenduses, kohtuasja sisulist lahendust.
13.3.Kolleegium on seisukohal, et menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2) arvesse võttes ei ole mõistlik praegusel juhul menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tuvastada, kas tegemist oli perekonna ühise eluasemega PKS tähenduses, ning pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerida, sest isegi kui tegemist oleks hagilise perekonnaasjaga, ei muudaks see praeguse juhtumi asjaolusid arvestades menetluskulude jaotust olukorras, kus kostja on hageja nõude rahuldanud. TsMS § 164 lg 2 võimaldab jaotada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Maakohus tuvastas, et hageja on elamu omanik. Hageja on kohtu ette toonud ja tõendanud, et ta nõudis korduvalt alates 22. märtsist 2020, s.o ligikaudu aasta enne kohtusse pöördumist kohtuväliselt kostjalt elamu valduse vabastamist (tl 12, 13 ja 17 pöördel), 4 (6)

kuid kostja vaatamata korduvatele lubadustele (tl 15 pöördel ja 20 pöördel), ei teinud seda enne, kui hageja oli nõudega kohtusse pöördunud. Seega pöördus hageja kohtusse põhjendatult. Kolleegiumi hinnangul on esile toodud asjaolud sellised, mis annaksid aluse õigluse põhimõttest lähtudes jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 2 alusel kostja kanda.

14.Kolleegium leiab, et maakohtu järelduse, mille kohaselt tuleb menetluskulud praeguses asjas jätta kostja kanda, muutmiseks ei anna alust ka kostja viide sellele, et ta kolis elamust välja abielu lahutuse ja lastega suhtluskorra osas teatava üksmeele saavutamise tõttu, mitte seetõttu, et ta oleks hageja nõuet tunnustanud.
14.1.Menetluskulude jaotus hagist loobumisel sõltub peamiselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud. Kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud kandma kostja. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-55-13, p 13). Praeguses asjas esitas hageja nõude valduse vabastamiseks, milline eesmärk menetluse kestel saavutati, sest kostja kolis elamust pärast hagi esitamist välja (vt ka Riigikohtu 31. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-10, p 27). Seega saab lugeda kostja TsMS § 168 lg 5 mõttes hageja nõude täitnuks ning menetluskulud tuli selle sätte järgi jätta kostja kanda.
14.2.Kostjal on iseenesest võimalik tuua esile asjaolud, mis lubavad hinnata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane, mh võib selle asjaoluna tulla kõne alla võimalus nõude rahuldamiseks kohtuvaidluseta (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Praeguses asjas kolleegiumi hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Kostja on menetluse kestel hageja nõudele vastu vaielnud (tl 39–41). Samuti kinnitavad asja materjalid, et kostja jätkas vaatamata hageja korduvatele pöördumistele elamu kasutamist (vt käesoleva määruse p 13.3). Toimiku materjalidest ei nähtu seegi, kas ilma kohtuvaidluseta oleks kostja rahuldanud hageja nõude. Seetõttu ei saa väita, et hageja pöördus kohtusse alusetult. Kostja ei ole ka esile toonud teisi asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
16.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.1.Hageja menetluskulude nimekirja järgi seisnevad hageja menetluskulud ringkonnakohtus lepingulise esindaja kuludes 579,19 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Menetluskulude nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta) hagejat esindades kokku toiminguid 3 tunni ja 1 minuti ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on hageja taotletavad lepingulise esindaja kulud määruskaebemenetluses TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
16.2.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks määruskaebemenetluse menetluskuludena välja mõista 579,19 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 5 (6)
17.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel. Ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 kohaselt edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium