2-20-127853/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja sisunõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasjanumber. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu või kautsjonit tasuma, võib ta taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

intressimaksed osamaksetelt 27.02.2017-28.05.2017 kokku 197,48 eurot. Hageja viitab, et kohtupraktikas on leitud, et pooled võivad kokku leppida, et intressi arvutatakse teisiti kui laenujäägilt. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja ka lepingutest xxx ja xxx tulenevad võlgnevused tagastama maksegraafiku alusel. Seetõttu ei ole tegemist olukorraga, kus pooltel oleks olnud kokkulepe intressi arvutamiseks muul viisil, kui konkreetsete osamaksetega sissenõutavaks muutuvates summades. Kuna hageja pole esitanud asjaolusid, mis võimaldaks kohtul hinnata lepingute xxx ja xxx alusel esitatud intressinõude põhjendust, jätab kohus nimetatud osas intressinõude rahuldamata. Hageja teatas, et kostjale saadeti ülesütlemise teatis, nõude loovutamise teatis ja 8 meeldetuletuskirja. Lepingu ülesütlemise avaldust ega nõude loovutamisest teavitamist ei saa pidada meeldetuletuskirjaks VÕS § 1132 tähenduses. Asjaolusid, millal saadeti kostjale meeldetuletuskirju, ei ole kohtule esitatud ka täiendavas seisukohas. Seetõttu puuduvad asjaolud, mille põhjal kohus saaks tuvastada, kas kostjale saadeti 8 meeldetuletuskirja või mitte, sh kas meeldetuletused saadeti VÕS § 1132 lg-s 3 nimetatud tähtaegasid järgides. Hageja nõudis hagis viivist viivisemääraga 8% aastas. Täiendava seisukoha kohaselt oli lepingu järgi hageja õigustatud nõudma viivist lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses viivisemääras. Lepingute kohaselt olid viivisemäärad 41,00% ja 45,20%. Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Eelduslikult tuleb hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16, p 13). Seadusjärgne viivisemäär on alates lepingute sõlmimisest olnud 8,00%. Seega ületavad lepingujärgsed viivisemäärad seadusjärgset enam kui 3 korda ja kohus loeb vastavad kokkulepped tühiseks. Kuna viivisekokkulepped on tühised, mõistab kohus viivise välja seadusjärgses määras. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jätab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise osale kostja kanda ja rahuldamata jäetud osale hageja kanda ehk 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist summas 1115,00 eurot, millest 275,00 eurot on riigilõiv ja 840,00 eurot õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi kokku 7 t, tunnitasumääraga 120,00 eurot/t (km-ta). Tegemist oli lihtsa võlavaidlusega ja nõue esitati tüüphagina. Seetõttu peab kohus põhjendatud hagi koostamise tööajaks 2 t. Kohus peab täiendava seisukoha koostamise tööaega põhjendatuks 1 t ulatuses, sest esindaja oleks pidanud asjaga tutvumisel suutma nõude aluseks olevad asjaolud esitada juba hagiavalduses algset nõuet analüüsides ja kirja pannes. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks 90,00 eurot/t. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 545,00 eurot, millest 275,00 eurot on riigilõiv ja 270,00 eurot põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 506,85 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik