Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ta

seda

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 29.09.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja elukaaslased ajal, mil hageja aitas kostjal soetada murutraktori koos haagisega. Selleks korraldas hageja lepingu sõlmimise ja teostas makseid 21.12.2018 järelmaksulepingu põhiselt, võimaldades seeläbi kostjal järelmaksulepingu alusel soetatud esemed omandada. Kostja lubas hüvitada hagejale kõik murutraktori ning selle haagise soetamiseks tehtud kulud. Hageja teostas makseid kokku 1900,35 eurot ning ülejäänud maksed esemete soetamise eest tasus juba kostja ise summas 697,65 eurot (25981900,35). Murutraktor koos haagisega on alates soetamisest olnud terve aja kostja valduses ja jäi kostjale ka pärast poolte kooselu lõppemist. Olenemata asjaolust, et hageja on omapoolsed kokkuleppelised kohustused täitnud, pole kostja hagejale tehtud kulutusi hüvitanud, nagu kokku oli lepitud. Kuivõrd kostja ei olnud kokkuleppe kohaselt oma hüvitamiskohustust täitnud, esitas hageja kostjale 22.06.2020 nõudekirja. Nõudekirjas määras hageja kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks hiljemalt 06.07.2020. Kostja poolt mingisugust reaktsiooni nõudekirjale ei järgnenud, seega peab hageja ainukeseks võimaluseks oma õiguste maksmapanekuks pöördumist kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1900,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 35,12 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja esitas 27.10.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt palub hagi jätta rahuldamata. Kostja märgib, et väär on väide, mille kohaselt hageja aitas kostjal soetada murutraktori koos haagisega. Nimetatud esemed soovis osta poolte kooselu ajal hageja ainuisikuliselt, samas kui kostja avaldas arvamust, et neid ei ole vaja. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja lubas hüvitada hagejale kõik murutraktori ning selle haagise soetamiseks tehtud kulud. Sellesisulist kokkulepet ei ole pooled kunagi sõlminud ja hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kokkuleppe olemasolu tõendamiseks. Poolte vahel Messengeris peetud vestlustest ei nähtu, et kokku oleks lepitud selles, et kostja hüvitab hagejale traktori ja haagise soetamiseks tehtud kulutused. Kokkulepet ei sõlmitud ka suuliselt, rääkimata selle kirjalikust fikseerimisest dokumendis. Kostja toob esile, et pooled sõlmisid hoopis kokkuleppe, et alates 2019. aasta augustist hakkab traktori ja haagise järelmaksu osamakseid tasuma kostja. Nagu tõendab pooltevaheline kirjavahetus Messengeris, tegi hageja kokkuleppest juttu 31.07.2019 ning kostja möönis selle olemasolu, kirjutades, et peab vaatama, kust ta osamaksete tasumiseks raha saab. Samas avaldas hageja, et kui kostja selle välja ostab, on traktor tema. Kostja täitis oma lubaduse ja tasus alates 11.09.2019 lepingujärgseid makseid ise. Ekslik on hageja väide, et ülejäänud maksed murutraktori ja haagise soetamise eest tasus kostja ise summas 697,65 eurot. Tegelikult kostja poolt kõnesolevate asjade eest tasutud summa on suurem. Kostja tasus viie kuu vältel murutraktori ja haagise soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel kokku 1 000,25 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole hagis seoses kahju tekitamise käsitlusega kahju hüvitamise eelduste täidetust nõuetekohaselt põhistanud ega esitanud tõendeid nende esinemise kinnitamiseks. Selle asemel on hagiavalduses esitatud faktilisi asjaolusid teadvalt ebaõigesti ja mittetäielikult kajastav käsitlus, millel puudub objektiivse tegelikkusega igasugune

kokkupuude ja mille kostja esitatud tõendid ühemõtteliselt ümber lükkavad. Poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud mistahes käsunduslepinguna käsitatavat tehingut või muud kokkulepet murutraktori ja haagise soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks. Nimetatud esemed soetas hageja kostja nõusolekuta ning pooled leppisid hiljem kokku üksnes selles, et kostja hakkab hageja asemel järelmaksulepingu alusel tasumisele kuuluvaid osamakseid tasuma, samas kui hageja lubas järelmaksuga ostetud asjad sõltumata juhtuvast kostjale jätta. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja märgib, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et murutraktor ja haagis on selle omandamise hetkest kuni tänase päevani kostja valduses, kasutuses ja käsutuses. Seega ei ole pooltel vaidlust muuhulgas selle üle, et kostja on vaidlusaluse murutraktori ja haagise omanik. Järelikult poolte kokkulepete tulemusel jõuti selleni, et kostja murutraktorit tahtis, selle omandas ja seeläbi hageja tegevuse heaks kiitis. Kohustus hüvitada hagejale käsundi täitmiseks mõistlikud kulud ehk murutraktori ja haagise kostjale omandamiseks tehtud osamaksed tuleneb võlaõigusseadusest käsunduslepingu regulatsioonist. Hageja vastab kokkuvõtvalt kostja vastust läbivale väitele, et hageja ja kostja vahel puudub võlasuhe ja/või leping murutraktori ja haagise kontekstis, et kõik hageja ja kostja vahelise käsunduslepingu kohaldamise tingimused on käesolevas menetluses tõendatud. Käsundiks on käesoleval juhul müügilepingu sõlmimine ja lepingu alusel osamaksete tegemine, eesmärgiga omandada kostjale murutraktor ja selle haagis. Kostja on käesoleval juhul ise tõendanud, et kostjal oli tahe murutraktori omandamiseks olemas. Samuti on käesolevas asjas asjaolude tervikkogumi pinnalt tõendust leidnud nii kostja aktiivse (lepingute ülevõtmine) kui passiivse tegevuse läbi (murutraktori valdamine tänase päevani), et kostja on heaks kiitnud murutraktori ostmise ja selle omandamise, seeläbi (ja otseselt lepingute ülevõtmisega) ka selle omandamise protsessiks vajaliku müügilepingu ja järelmaksulepingu sõlmimise. Samade asjaolude põhjal on kostja andnud vähemalt kaudse tahteavalduse TsÜS § 68 lg 3 mõttes eelviidatud sisuga käsunduslepingu sõlmimiseks. Kostjal oli ka selge huvi just sellise sisuga käsunduslepingu sõlmimiseks, kuivõrd kostjal puudusid majanduslikud vahendid murutraktori ja haagise iseseisvalt finantseerimiseks. Seega on hageja täitnud kostjale teenust (murutraktori ja haagise omandamise finantseerimine), mis vastab kostja huvidele ja seda ilma tasuta. Kostjal lasub kohustus hagejale tasuda finantseerimiseks tehtud kulutused. Kostja seisukoht hageja seisukohale Kostja peab vajalikuks hageja 17.11.2020 seisukoha valguses täiendavalt selgitada, et pelgalt poolte vahel pärast 21.12.2018 järelmaksulepingu nr xxxxxxxx sõlmimist ja osalist täitmist kokkulepitu, et kostja hakkab hageja eest tasuma kõnealuse lepingu alusel tasumisele kuuluvaid igakuiseid osamakseid (seda olukorras, kus kõnealuse lepingu pooleks ehk ostjaks jäi endiselt hageja), ei anna veel alust järeldusteks, et hageja sõlmis eelnimetatud lepingu vastavalt kostjalt saadud käsundile ning viimane lubas hüvitada hagejale kõik murutraktori ja selle haagise soetamiseks tehtud kulud. Antud juhul peab lepingu sõlmimist ja selle väidetavaid tingimusi tõendama hageja. Alles pärast hageja poolt käsunduslepingu sõlmimise tõendamist saaks tulla kõne alla kostja kohustus tõendada kokkuleppe olemasolu, mis välistab kostja poolt käsundi täitmiseks kantud mõistlike kulude hüvitamise. Kostja hinnangul ei ole hageja enda väiteid käsunduslepingu ja kulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimisest tõendanud. Kostja peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt toimus murutraktori ja haagise ostmine tollal kostjaga koos elanud hageja initsiatiivil ning seda vaatamata kostja skepsisele. Poolte kooselu vältel kasutas traktorit ja haagist sihtotstarbeliselt selle ostjaks olnud hageja. Lisaks ilmneb kohtule esitatud tõenditest, et pooled jõudsid pärast kooselu lõppemist, s.o 31.07.2019 peetud sõnumivahetuse käigus lõpuks kokkuleppele, et kostja tasub

edaspidi hageja eest järelmaksulepingu järgsed osamaksed ja traktor koos haagisega jääb talle. Enne seda pidas end ostetud asjade omanikuks hageja. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil vande all ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja sõlmis 21.12.2018 järelmaksulepingu nr xxxxxxxx krediidisummaga 2098 eurot Tööriistamaailm OÜ arve nr xxxxxx alusel murutraktori ja haagise ostmiseks summas 2598 eurot. Hageja tasus antud lepingu alusel sissemakse 500 eurot ja maksegraafiku alusel kokku 1900,35 eurot. Kostja jätkas igakuiste maksete summas 200,05 eurot tasumist alates 11.09.2019 kuni 11.01.2020 kokku summas 1000,25 eurot, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte. Murutraktor ja haagis on käesoleval ajal kostja valduses ja omandis. Pooled vaidlevad sele üle, kas hageja täitis kostja käsundit viidatud järelmaksulepingu sõlmimisel ja murutraktori koos haagisega omandamisel ning kas hagejal on sellest tulenev tasunõue kostja vastu. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled tõlgendavad erinevalt pooltevahelist sõnumivahetust kiirsuhtlusportaalis Facebook Messenger (edaspidi Messenger). Kohus peab eelnevast tulenevalt tuvastama poolte ühise tegeliku tahte. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s 29. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, kohaldub VÕS § 29 lg 3, mis sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et teine lepingupool teadis või pidi lepingu sõlmimisel teadma tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest lepingu

tõlgendamisel tuleb lähtuda (vt nt Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1112-15, p 15; 16. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist ning kaaluda, kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt ka Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1112-15, p 15; 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 18). Kohus leiab, et käsunduslepingu sõlmimine tõendamist leidnud ei ole. Kohus, kuulanud pooled vande üle ja hinnanud kohtule esitatud kuvatõmmiseid pooltevaheliste vestluste sõnumitest Messengeris, leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt oleks kostja lubanud hüvitada hagejale murutraktori ja haagise soetamiseks tehtud kulud. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide selle kohta, et hageja aitas kostjal soetada murutraktori koos haagisega. 09.12.2018 Messengeri vestlusest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale sõnumi „Traktorit vaja kallis“, millele kostja on vastanud „Palju asju vaja aga saab ka ilma“. Antud sõnumi, järelmaksulepingu ja kostja seletusega vande all on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja ei ole andnud hagejale käsundit viidatud esemete soetamiseks, vaid hageja soetas antud esemed omal initsiatiivil, sõlmides ise ka oma nimel järelmaksulepingu, olles ise selle pooleks. Kui kostja oleks andnud käsundi endale murutraktori ja haagise soetamiseks, siis oleks kohane olnud, et vastava lepingu pooleks oleks olnud kostja mitte hageja. Ka asjaolust, et kostja hiljem aitas leida internetist sooduspakkumisi antud toodetele ja saatis hagejale vastavaid linke, ei saa teha järeldust käsundi kohta. Pooltevahelistest sõnumitest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale murutraktori ja haagise soetamiseks tehtud kulutused, vastupidi, 07.03.2019 kostja sõnumiga „Võtsid ju traktori ka endale kohustuseks“ , millele hageja on vastanud „Mis ka ei juhtu.. jääb sulle“ on tõendatud, et pooled pidasid vastavaid kulutusi hageja kohustuseks ja murutraktor koos haagisega jääb kostjale ning kostja ei pea hüvitama hagejale tehtud kulutusi. Asjaolu, et ka hageja ise pidas ennast antud esemete omanikuks, on tõendatud pooltevahelise sõnumivahetusega 05.05.-07.05.2019, mille kohaselt kostja on kirjutanud „Tere, kui oled oma õnnelikult reisilt tagasi siis võid oma asjade järgi tulla. Kõike kaunist teile“. Seejärel arutasid pooled, mis traktorist peaks saama. 06.05.2019 sõnumis on hageja kirjutanud „Tean aga kui välja viskasid, eks võtan siis kaasa.. üritan müüa“. 07.05.2019 sõnumis on hageja palunud kostjal traktorist koos käruga pilte teha, et esemeid müüki panna. Kui hageja ei oleks pidanud ennast antud esemete omanikuks, siis ei oleks ta saanud neid kaasa võtta ja otsustada nende müügi üle. Asjaolust, et hiljem traktori müügist loobuti, ei saa teha ka vastupidist järeldust. Poolte 31.07.2019 sõnumivahetusest nähtuvalt on pooled arutanud selle üle, kuidas toimub järelmaksu osamaksete tasumine alates augustist 2019. Antud sõnumivahetusega on tõendatud, et pooled olid saavutanud kokkuleppe, et antud osamaksete tasumist jätkab alates augustist 2019 kostja, kuivõrd hageja tõstatas selle küsimuse ja kostja möönis kokkuleppe olemasolu, märkides, et peab vaatama, kust osamaksete tasumiseks raha saab. Kostja seletuse kohaselt võttis ta pereliikmelt selleks laenu. Samas avaldas hageja sõnumis, et kui kostja selle välja ostab, saab traktori omanikuks kostja, mida tõendab hageja sõnum „Ostad välja ja ongi sinu“. Asjaolu, et kostja tasus alates 11.09.2019 järelmaksulepingukohased osamaksed täies ulatuses, on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega. Kohus leiab, et hageja viidatud sõnumit ei saa tõlgendada selliselt, et kostja oleks pidanud hagejale tasuma ka hageja makstud

osamaksed, kuivõrd poolte sõnumivahetusest seda ei nähtu. Ka hageja ise ei osanud kohtuistungil selgitada, millal lepiti kokku selles, et kostja hüvitab hagejale viimase tehtud osamaksed. Pooled on kohtu hinnangul suhelnud üksnes seoses edasiste osamaksete tegemisega, kuna kostja avaldas sõnumivahetuses muret osamakse suuruse üle ja märkis, et peab vaatama, kust selleks raha saab. Kui pooled oleksid kokku leppinud ka hagejapoolsete maksete tasumises kostja poolt, oleks sellesisuline arutelu pidanud loogiliselt ka pooltevahelises sõnumivahetuses kajastuma, kuivõrd teisi asjaga seotud teemasid käsitleti sõnumivahetuses. Seda enam, et kostja esiletoodu kohaselt pidi ta maksete tegemiseks laenu võtma ja hageja oli teadlik kostja teistest finantskohustustest. Kohus on seisukohal, et ka hageja enda edasine käitumine tõendab, et pooltel sellesisuline kokkulepe puudus, kuna hageja ei esitanud kordagi kostjale vastavat nõuet enne, kui pooltel tekkis erimeelsus hageja isiklike asjade äraviimise osas kostja juurest veebruaris 2020. Hageja ei ole kohtu hinnangul toonud esile asjaolusid ega andnud arvestatavat selgitust, mis takistas hagejal selgesõnaliselt oma tahe sõnastada selliselt, millisena hageja seda täna sisustada soovib. Kohtu hinnangul ei saa lepingu tõlgendamisel arvestada selgitusi, millega lepingupool püüab talle lepinguga ettenähtud õigusi meelevaldselt laiendada ning anda lepingule tagantjärele sisu tingimustega, milles kokku ei ole lepitud, kuid mille üle läbirääkimisteks lepingu sõlmisel takistused puudusid. Kohus on seisukohal, et eelnevaga on tõendamist leidnud käsunduslepingu puudumine poolte vahel. Kohtu hinnangul sarnaneb pooltevaheline kokkulepe VÕS § 259 lg 1 kinkelepingu regulatsioonile. Antud sätte kohaselt kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Poolte tahte tõlgendamise teel asub kohus seisukohale, et pooled olid kokku leppinud selles, et kostja jätkab järelmaksulepingukohaste osamaksete tasumist hageja eest, millega võtab lepingu täitmise hageja asemel üle VÕS § 78 lg 1 mõttes, mille kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Järelmaksulepingu tingimuste p 2 sätestab, et kauba omandiõigus läheb ostjale üle viimase osamakse sooritamisega. VÕS § 233 lg 1 kohaselt kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Ostjaks oli järelmaksulepingu järgi hageja. Seega pidi hageja saama kostjapoolse viimase osamakse sooritamise järgselt murutraktori ja haagise omanikuks. Pooled leppisid kokku, et murutraktori ja järelhaagise omanikuks saab pärast osamaksete täies ulatuses tasumist kostja. Eelnevast tulenevalt on omand VÕS 259 lg 1 alusel kostjale poolte kokkuleppe alusel tasuta üle läinud ning kostjal puuduvad omandi üleandmisest tulenevad kohustused hageja ees. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eelneva alusel ei ole kostja ka hageja arvel alusetult rikastunud, kuna murutraktori ja haagise omandamine kostja poolt toimus vastavuses poolte poolt kokkulepitud tingimustele. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. Kostja menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.