Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 11.08.2021, Tallinn 2-21-7021 T G hagi AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks 1536 eurot Hageja: T G (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Asso Prii (Advokaadibüroo Supremia OÜ; asukoht Telliskivi 60, 10412 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja esindaja: K V, e-post: xxx Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hageja T G kasuks kahjuhüvitis summas 1536 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hageja T G kasuks menetluskulud summas 2956,50 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2956,50 eurot) tuleb kostjal asuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-21-7021 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.T G esitas 04.05.2021 hagi AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise 9000 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 2056 euro. Hageja kahjunõue koosnes ekspertarvamuste kuludest kokku summas 520 eurot ning õigusabikuludest 8 töötunni eest tunnihinnaga 160 eurot ehk kokku summas 1536 eurot (koos käibemaksuga).
2.Hageja esitas 01.07.2021 kohtule avalduse, milles palus võtta vastu hagis esitatud nõuetest loobumine osas, milles kostja on hageja nõuded peale hagi esitamist rahuldanud, s.o loobumine kindlustushüvitise nõudest summas 9000 eurot ning kahjuhüvitise nõudest summas 520 eurot. Kostja teatas 09.07.2021, et kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumise osas.
3.12.07.2021 määrusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-21-7021 menetluse hageja põhinõude 9520 euro osas. Kohus märkis 12.07.2021 määruses, et menetluskulude jaotuse osas peab kohus põhjendatuks lähtuda analoogia korras TsMS § 173 lg-st 5, jättes määruses menetluskulude jaotuse märkimata. Kohus selgitas, et menetluskulude jaotuse osas võtab kohus seisukoha tervikuna lõpplahendis.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitise summas 1536 eurot, mis koosneb hageja kohtueelsetest õigusabikuludest. Tulenevalt sellest, et kostja on rikkunud lepingut, on hageja olnud sunnitud kasutama kohtueelselt professionaalset õigusabi enda õiguste väljaselgitamiseks ning kaitsmiseks. Tuleb arvestada, et hageja ning tema abikaasa on eraisikud, kelle emakeel ei ole eesti keel (nad räägivad eesti keelt, kuid keeruliste juriidiliste dokumentide ning seaduste lugemine ning analüüs eesti keeles ei saaks olla eeldatav enamuse eraisikust kindlustusvõtjate poolt).
5.Esiteks on tinginud kvalifitseeritud õigusabi kasutamise vajaduse asjaolu, et kostja rikkus lepingut ning arvutas kindlustushüvitise välja ebaõige ekspertarvamuse alusel. Kuivõrd hageja sellega ei nõustunud ning soovis seda vaidlustada, siis oli vajalik enda õigusliku positsiooni väljaselgitamiseks ning vajalike tõendite hankimiseks, sh suhtlemiseks riiklikult tunnustatud ekspertidega kasutada õigusteenuseid. Riigikohus on asjas 3-2-1-138-10 (p 29) möönnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Suure kindlustusseltsi jaoks peab olema ettenähtav, et eraisikust (tarbijast) klient ei orienteeru detailsetes kindlustustingimustes ning võlaõigusseaduses sellisel määral, et suuta enda õigusi alati piisavalt kaitsta ning õigusalaste
2-21-7021 teadmistega isiku poole pöördumine on vajalik ning arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid ka igal juhul põhjendatud.
6.Teiseks on kostja hageja suhtes kahjukäsitlusprotsessis käitunud viisil, mis ei ole lepinguosaliste vahel aktsepteeritav. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (TsÜS § 138 lg 1) ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (lg 2). VÕS § 6 tulenevalt peavad pooled käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Muuhulgas hõlmab eelnev lepingupoolte kohustust mitte teineteist eksitada ega teineteise suhtes pettuslikult käituda. Kostja aga on selle vastu eksinud. Sisuliselt on kindlustusandja esindaja püüdnud jätta eesti keelt vaid piiratud ulatuses mõistvale, juriidilisi eriteadmisi mitteomavale tarbijast kliendile mulje, et vajalik on allkirjastada Sõiduki jäänuki üleandmisega seotud dokumendid, kuid tegelikkuses on kostja dokumentides kajastanud hageja ja kostja lõplikke kokkuleppeid kindlustushüvitise suuruse osas ning veelgi enam – sätestanud hageja loobumise kõikidest nõuetest kostja vastu.
7.Kindlustusandja on tarbijast hagejalt nõudnud dokumentide allkirjastamist, mis sisaldasid asjasse puutumatuid, ebaõigeid ning hagejat kahjustavaid sätteid, jättes samas mulje, et nende dokumentide allkirjastamine on vajalik jäänuki üleandmiseks ning täiendava, 30 000 euro suuruse kindlustusmakse tegemiseks. Tegemist võib olla väärteoga tarbijakaitseseaduse § 70 lg 1 ja 2 mõttes. Muuhulgas venis nende erimeelsuste tõttu kindlustushüvitisest 30 000 euro suuruse osa maksmine enam kui kuu aega – Hageja avaldas soovi vaidluse all mitteoleva summa ülekandmiseks 1.02.2021 ja 05.02.2021, kuid lõpuks kanti summa üle alles 12.03.2021.
8.Võlaõigusseaduse § 6 tulenevalt peavad pooled tsiviilõigussuhetes käituma teineteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest. Ka Eesti Kindlustusseltside Liidu poolt koostatud Kindlustuse hea tava kohaselt: - Kindlustusandja kohtleb kliente võrdselt ja õiglaselt, suhtudes klienti austavalt ja lugupidavalt; - Kogu kliendisuhte jooksul on tähtis, et klient oleks teadlik valikuvõimalustest ja teenindamise järgnevatest sammudest; - Kindlustusandja pakub kliendile igas mõttes laitmatut teenindust; - Kindlustusteenust osutades arvestab ja mõistab kindlustusandja kindlustuse sotsiaalset rolli ühiskonnas; - Kindlustusandja maksab hüvitise ulatuses, millele kindlustusvõtjal on lepingujärgne õigus. Kostja on oma eelpoolkirjeldatud tegevusega kõiki neid kohustusi rikkunud.
9.Kuna Hageja oli kaasanud protsessi lepingulise õigusteenuse osutaja, siis ei allkirjastanud ta esitatud kujul dokumente ning lasi neis enne allkirjastamist teha vajalikud muudatused. Eelnevast tulenevalt on selge, et kvalifitseeritud õigusabi kasutamine kohtueelselt on olnud põhjendatud ja vajalik. Lisaks lepingu rikkumisele on kostja keeldunud nõuet täitmast ka peale 29.03.2021 nõudekirja saatmist, pakkudes kompromissiks täiendavalt 900 eurost makset, mis ilmselgelt ei saanud olla hagejale vastuvõetav. Kliendile on õigusteenuseid osutanud vandeadvokaat tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks, alljärgnevalt: Asjaoludega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, suhtlemine kliendi ja ekspertidega – 3h; - Sõiduki üleandmisdokumentidega tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga, muudatuste läbirääkimine PZU esindajaga – 1h; - 29.03.2021 nõudekirja koostamine PZU-le - 4h. Kokku 8h, maksumusega 1 536 eurot koos käibemaksuga. Hageja on tasunud talle esitatud õigusteenuste arve summas 1536 eurot, mida kinnitab maksekorraldus (lisa 21). Hageja kahjunõue õigusabikulude hüvitamiseks summas 1536 eurot on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 mõttes otsene varaline kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja tegevusega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks kindlustuslepingut rikkunud, s.o oleks tasunud hagejale lepingujärgse kindlustushüvitise ning ei oleks üritanud hageja suhtes rakendada pettuslikku tegevust, siis ei oleks hagejal tekkinud vajadust seoses sellega teha kulutusi täiendavate ekspertiiside tellimisele ning õigusabile.
10.01.07.2021 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja on hagivastuses (p 3.9) viidanud, et tellis täiendava ekspertiisi R P, kes hindas sõiduki väärtuseks 54 000 eurot, mis ühtib hageja poolt
2-21-7021 tellitud kahe ekspertiisi tulemusega. Enda poolt tellitud ekspertiisi kostja hagejale ega kohtule esitanud ei ole. Küll aga kinnitab see, et hagejal on olnud algusest peale õigus, s.o kostja oli maksnud kindlustushüvitisena välja väiksema summa, kui oli sõiduki reaalne ning hageja tõenditega tõendatud turuväärtus ning vaatamata hageja poolt esitatud tõenditele, keeldus kostja põhjendamatult kindlustushüvitise väljamaksmisest. Seda sh peale seda, kui hageja lepinguline esindaja pöördus nõudekirjaga kostja poole 29.03.2021 (hagi lisa 3).
11.Hagiavalduse esitamine ja sellega kaasnevad menetluskulud olid kostjate teada ja ettenähtavad. Esiteks on kostjale kui suure turuosaga kindlustusseltsile aimatav, et kui klient on enda huvide esindamiseks kaasanud vandeadvokaadist esindaja, kes on esitanud nõudekirja, siis on nõudekirjas esitatud nõuete täitmata jätmisel risk, et klient pöördub kohtusse (sellele oli viide ka nõudekirjas). Lisaks sellele on hageja esindaja saatnud kostjale 20.04.2021 e-kirja (hagivastuse lisa 5), kus väljendab nõutust kostja keeldumise üle kindlustushüvitise ja kahjuhüvitiste maksmiseks, arvestades esitatud tõendeid ja asjaolusid. E-kirja lõpus viitab esindaja: Homme plaanisin hakata koostama pöördumist kohtule.
12.Kostja leiab, et ka kohtueelsed õigusabikulud ei ole põhjendatud ning kostja on antud juhul tõendanud, et hageja oleks saanud oma õigusi kaitsta sama tõhusalt ka ilma õigusabita st. pöördudes selleks lepitusorgani või tarbijavaidluste komisjoni poole. Hageja on hagiavalduses selgitanud, mis on tinginud vajaduse õigusabi kasutamise järele ning leiab, et see on olnud antud juhul põhjendatud ja vajalik. Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud väidetega. Esiteks ei saa kohtueelse õigusteenuse kasutamist põhjendamatuks muuta võimalus pöörduda lepitusorgani või vaidluste lahendamise komisjoni poole. Mõlema puhul on tegemist mittekohustuslike organitega, mille poolt tehtavad otsused ei ole osapooltele siduvad. Siduva otsuse (täitedokumendi) saamiseks tuleb aga siiski pöörduda kohtusse. Samuti on hageja korduvalt selgitanud, et ei hageja ise ega tema abikaasa ei valda eesti keelt sellisel tasemel, et see võimaldaks neil osaleda ametlikes asjaajamistes ning seda kinnitavad mh kirjavahetused kostjaga, mis on peetud inglise keeles. Lepitusorgani ning tarbijavaidluste lahendamise komisjoni töökeeleks on Eesti keel. Lisaks sarnanevad mõlemad menetlused oma olemuselt kohtumenetlusele - vajalik on esitada põhistatud avaldus, mis arvestab tõendeid, kehtivaid õigusakte ning pooltevahelisi kindlustustingimusi ning vastuseid ja seisukohti kindlustusseltsi vastustele ja seisukohtadele. Kindlustusseltse esindavad peaaegu eranditult nendes menetlustes juristid. Hageja ei mõista, miks tema või mõni muu era- või juriidiline isik peaks sellises olukorras asetama end kehvemasse positsiooni ning mitte kasutama kvalifitseeritud õigusabi. Lepitus või vaidlustusorganis lepingulise esindaja kaudu osalemine oleks aga veelgi suurendanud hageja kulutusi õigusabile, mis oleks omakorda olnud põhjendamatu, arvestades kostja senist jäika positsiooni kindlustushüvitise maksmisel ning üldist pahatahtlikku käitumist. Hagejal puudus põhjus eeldada, et kostja oleks ka nende menetluste tulemusel enda seisukohti muutnud.
13.Teiseks jääb hagejale selgusetuks, miks kostjale ei piisanud hageja poolt esitatud seisukohtadest ja tõenditest, et jõuda arusaamale kindlustushüvitise suuruse määramise ebaõigsusest ning miks näiteks lepitusorgani poolt esitatav seisukoht oleks olnud kostja jaoks veenvam. Hageja jaoks on loogiline, et kui pooled vaidlevad eseme turuväärtuse üle ning üks pool on esitanud ühe ekspertarvamuse ning teine pool on esitanud kaks riiklikult tunnustatud eksperdi arvamust, millede järeldus on sama, siis peaks teine pool kas a) aktsepteerima kahte, ühesuguse järeldusega tõendit või b) esitama täiendavalt ise tõendeid. Kostja ei ole esitanud hagejale enda poolt tellitud neljandat ekspertarvamust, vaid informeeris hagejat 07.05.2021 e-kirjaga (hagivastuse lisa 10): Kuivõrd meie poolt täiendavalt tellitud hinnang oli kõrgem kui esialgne hinnang, siis oleme nõus summaga 54000. Meenutame, et see toimus enam kui kuu aega peale nõudekirja esitamist ja nõudekirjas antud kohustuste täitmise tähtaja (02.04.2021) möödumist ning selleks hetkeks oli hageja juba esitanud kohtule hagiavalduse (04.05.2021).
14.Asjakohatu on ka kostja väide, justkui oleks pidanud hageja peale kostja 03.05.2021 teadet täiendava ekspertiisi tellimise kohta hoiduma hagiavalduse esitamisest. Esiteks oli Hageja
2-21-7021 korduvalt pöördunud kostja poole nõudega tasuda täiendav kindlustushüvitis ning kostja oli sellest keeldunud, pakkudes kompromissina 45 900 euro, s.o täiendavalt 900 euro maksmist (hagi lisa 6). See, et kostja informeeris hagejat 03.05.2021 täiendava ekspertiisi tellimisest, ei muuda hageja poolt hagi esitamist ning sellega kaasnenud kulusid põhjendamatuks. Esiteks olid hagejal juba selleks hetkeks tekkinud hagiavalduse koostamisega seotud kulud, kuna hagiavaldus oli lepingulise esindaja poolt selleks hetkeks juba koostatud – hagi koostamise alustamisest informeeriti kostjat juba 20.04.2021 (hagivastuse lisa 5). Hagi esitati 04.05.2021.
15.Ka ei oleks hageja pidanud peale kostja 03.05.2021 teadet jätma hagiavaldust esitamata. Kostja informeeris pelgalt, et on tellinud täiendava ekspertiisi, mitte ei esitanud tõendit, mis oleks kallutanud hagejat hagiavaldust mitte esitama või avaldanud valmisolekut tasuda hageja poolt esitatud nõuded. Olukorras, kus hageja on korduvalt palunud tasuda täiendav kindlustushüvitis, sh esitanud nõudekirja 29.03.2021, ei ole mõistlikult eeldatav, et hageja peaks ootama ülejärgmise kuuni kostja sammude ja otsuste osas. Kostja on suur kindlustusselts, kellele oleks pidanud olema koheselt selge, et hageja nõude vaidlustamiseks on vajalik tellida täiendav ekspertiis, kuna hageja oli juba kaks ühesuguse järeldusega ekspertiisi tellinud. Hagi esitamine ning sellega seonduvalt kulude kaasnemine oli risk, millest kostja oli teadlik. Hagejale ei saa ette heita enda õiguste kaitseks kohtusse pöördumist. Hageja hinnangul on käesoleval juhul tegemist põhimõttelise küsimusega, kas tarbijast eraisik, kellel puuduvad teadmised ja oskused vaielda suure kindlustusseltsiga (või mõne muu juriidilise isikuga), peaks loobuma enda õiguste kaitsest või on tal õigus kasutada õigusabi ja saada sellega kaasnevate kulude hüvitamist, kui selgub, et tal oli õigus ning kindlustusselts eksis.
16.04.08.2021 menetlusdokumendis leidis hageja, et hagis esitatud ning käesolevas menetluses jätkuvalt menetletavad nõuded on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Oluline on märkida, et kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud ega ümber lükanud hageja põhilisi väiteid seoses kostja töötaja hea usu põhimõtet ning ühtlasi kindlustuslepingut rikkuva tegevusega ning Kostja poolt kindlustushüvitise ebaõige tuvastamisega. Hageja rõhutab veelkord, et kindlustussuhtes on tema kui tarbija selgelt nõrgem pool, kellel peab olema õigus kasutada vajadusel kvalifitseeritud õigusabi. Kindlustustingimused on keerulised ning nende üle peetavaid vaidlusi lahendatakse kohtumenetlustes ja kindlustusandjatel on õigusosakonnad, kes nõustavad kindlustusandjat kindlustuslepinguga seonduvates vaidlustes kindlustusvõtjatega juba kohtueelselt. Ei oleks õiglane ja aus välistada kindlustusvõtja õigus kasutada sellises olukorras õigusteenuseid ja saada selles osas hüvitist, kui selgub, et kindlustusandja oli kindlustuslepingut rikkunud, sh arvestades tema töötaja hea usu põhimõtte vastast käitumist.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja teatas 15.06.2021 vastuses hagiavaldusele, et kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. T G (edaspidi hageja) ja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (PZU) (edaspidi kostja) sõlmisid 17.06.2020 kaskokindlustuse lepingu, mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr xxx kehtivusajaga 06.07.2020 – 05.07.2021. Kindlustustatud esemeks on sõiduauto xxx reg. nr. xxx ja soodustatud isikuks kindlustusvõtja (hagiavalduse lisa nr 1). Kindlustuslepingu osaks on PZU kindlustuslepingute üldtingimused U100/2020 ja kaskokindlustuse tingimused A300/2017.
18.5. jaanuaril 2020 teavitas hageja kostjat kahjujuhtumist. Kahjuteate kohaselt oli juhtum toimunud 31. detsembril 2020 ja kahjuteate sisu oli järgnev: Pidurdas, tee tundmatu jaei saanud juhtimisega hakkama. Auto sőitis teelt välja (Lisa 1). Sõiduki esialgne remondimaksumus oli 48 000 eurot (lisa 2) ja võttes arvesse sõiduki turuväärtust, ei olnud sõiduki taastamine otstarbekas. Sõiduki turuväärtuse hindamiseks tellis kostja hinnangu riiklikult tunnustatud eksperdilt R R. Ekspert hindas sõiduki turuväärtuseks 45 000 eurot (lisa 3) ning seega nõustus kostja hüvitama hagejale vastava hinnangu alusel 45 000 eurot ning kostja kohustus üle andma sõiduki jäänuki.
2-21-7021 Pooled sõlmisid kokkuleppe selles osas, et hageja annab kostjale üle jäänuki, kuid kahju suuruse osas pooled kokkulepet ei saavutanud. 29.03.2021 edastas hageja kostjale nõudekirja täiendava hüvitise tasumiseks ning kohtuvälise õigusabikulu hüvitamiseks (hagiavalduse lisa 3). Nõudekirjale oli hageja lisanud ekspertide T. A ja R. M hinnangud turuväärtuse osas, mõlemad eksperdid leidsid, et sõiduki turuväärtus on 54 000 eurot.
19.Kostja edastas hagejale kompromissiettepaneku, mille sisuks oli, et vaidluse kiirema ahendamise huvides hüvitada ekspertide arvamuste keskmine summa või alternatiivselt leppida ühiselt kokku täiendava eksperdi kaasamises ning hüvitada vastavalt eksperdi arvamuse kohaselt. Ühtlasi selgitas kostja hageja esindajale täiendavalt (olles seda selgitanud ka otsuses), et kohtueelsed õigusabikulud ei ole vajalikud kuivõrd kindlustusvaidlusi on võimalik lahendada ka tasuta Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevas lepitusorganis, mille menetlus on pooltele tasuta ega eelda õigusteadmiste olemasolu. Hageja vastas, et ta ei nõustu kostja ettepanekuga, kuid palus kostjal täiendavalt kaaluda võimalikku kompromissi (lisa 5). Kostja teavitas seejärel hagejat, et tellis täiendava ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt R P (lisa 6). R P hinnangul oli sõiduki turuväärtus 54 000 eurot. Seejärel hüvitas kostja R. P hinnangu alusel täiendavalt 9000 eurot (lisa 7). Samuti hüvitas kostja hagejale kostja poolt tellitud hindamisaktid kogumaksumuses 520 eurot (lisa 8).
20.Kostja ei nõustu tasuma kohtueelselt kostjale tekkinud õigusabikulusid ja samuti ei nõustu kostja menetluskulude kandmisega. Seega kostja arusaama kohaselt puudub antud juhul vaidlus kindlustushüvitise suuruse osas kuivõrd see on tasutud. Samuti puudub vaidlus ekspertiisiaktide hüvitamise osas. Vaidlus seisneb kohtueelselt kantud õigusabikulude (summas 1536 eurot) ja menetluskulude hüvitamises. Kindlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi korral viivitamata kindlaks tegema tekkinud kahju suuruse (VÕS § 489 lg 1). Tegemist on ühe kindlustusandja põhikohustusega. Samas VÕS § 477 kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Antud juhul tegigi kindlustusandja kahju suuruse võimalikult kiiresti kindlaks, kasutades kahju suuruse hindamisel riiklikult tunnustatud eksperdi abi ja otsustas hinnangu alusel hüvitada tegeliku kahju. Samas on praktikas tavapärane, et erinevad eksperdid jõuavad oma hinnangutes erinevatele järeldustele kuivõrd eksperdid kasutavad hinnangute andmisel erinevaid metoodikaid. Vähemlevinud hinnatava objekti puhul võivad arvamused olla ka diametraalselt erinevad. Samas, kuivõrd tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusega, siis puudub kindlustusandjal alus selles hinnangus kahelda. Samuti, kuivõrd ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu, siis käsitleb ka kindlustusandja tõendeid võrdsetena. Praktikas on tavapärane ka see, et kui kindlustusvõtja ei nõustu hinnanguga, siis on kindlustusvõtjal võimalik tellida hinnang mõnelt teiselt eksperdilt või pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva lepitusorgani poole. Samuti on tarbijast kindlustusvõtjal õigus pöörduda Tarbijavaidluste komisjoni poole. Mõlemal juhul on menetlus kindlustusvõtjale tasuta ega eelda õigusteadmiste olemasolu.
21.VÕS § 491 teine lause sätestab järgnevat: Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Antud juhul puudus hagejal kohustus nõuandja palkamiseks. Samuti oli kostja hagejale ja hageja esindajale ka korduvalt selgitanud, et hagejal on õigus soovi korral tellida täiendav eksperthinnang (mida hageja ka tegi) ning kui pooled kokkulepet ei saavuta, on võimalik vaidlus lahendada tasuta lepitusorganis või tarbijavaidluste komisjonis. Seega ei olnud kostja hinnangul hageja kulutused kohtueelsele õigusabile vajalikud kuivõrd samasuguse tulemus oleks saavutatud tõenäoliselt ka lepitusorganis või tarbijavaidluste komisjonis. Teatavasti peab kohus hindama, kas kohtueelse õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st. kas ilma selleta oleks kannatanu saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta (vt. VÕS I kommenteeritud väljaanne 2016, p 4.2.4, lk 678). Riigikohtu praktika kohaselt on tõendamiskoormis kostjal. Kostja on antud juhul tõendanud, et hageja oleks saanud oma õigusi kaitsta sama tõhusalt ka ilma õigusabita st.
2-21-7021 pöördudes selleks lepitusorgani või tarbijavaidluste komisjoni poole. Kostja on hagejale vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalusi ka korduvalt selgitanud (vt lisad 6, 9 ja 10).
22.Ühtlasi teavitas kostja hagejat ka enne hagiavalduse esitamist (lisa 6), et kostja on tellinud täiendava hinnangu ning peale selle saabumist vaatab juhtumi asjaolud täiendavalt üle. Hageja pöördus järgmisel päeval kohtu poole. Seega on kostja hinnangul tekitanud hageja endale menetluskulud antud hetkel ise, ootamata ära R. P arvamuse ja kostja täiendava seisukoha. R. P edastas arvamuse 7. mail 2021 ja samal päeval maksis kostja hagejale täiendava hüvitise välja. Seega isegi juhul kui hagi kuuluks kohtuväliste menetluskulude osas rahuldamisele, palub kostja jätta menetluskulud alternatiivselt osaliselt või täielikult TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda kuivõrd hageja oli hagi esitamisel teadlik, et kostja on tellinud täiendava eksperdiarvamuse, mis võib otsust muuta, kuid esitas siiski hagiavalduse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja sõlmisid 17.06.2020 kaskokindlustuse lepingu, mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr XXX kehtivusajaga 06.07.2020 – 05.07.2021 (I kd, tl 910). Kindlustustatud esemeks oli sõiduauto XXX reg. nr. XXX. Vaidlus puudub ka selles, et kindlustatud sõiduautoga leidis 31.12.2020 aset kindlustusjuhtum ning kostja nõustus hagejale hüvitama sõiduki kindlustusjuhtumi eelse turuväärtuse. Enne kohtusse pöördumist oli poolte vahel vaidlus sõiduki turuväärtuse ja seega kostja kindlustuskohutuse suuruse üle, kuid kohtumenetluse staadiumis on kostja nõustunud hageja ekspertide poolt tuvastatud sõiduki turuväärtusega summas 54 000 eurot ning kostja on hagejale 07.05.2021 hüvitanud ka vaidlusaluse summa 9000 eurot (II kd, tl 64). Samuti on kostja hagejale hüvitanud hageja kohtueelsete ekspertiiside kulud summas 520 eurot (II kd, tl 65).
24.12.07.2021 määrusega käesolevas asjas võttis kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-21-7021 menetluse hageja põhinõude 9520 euro osas. Seega lahendab kohus käesoleva otsusega üksnes poolte vaidluse hageja kahjunõude osas, mis hagi kohaselt koosneb õigusabikuludest 8 töötunni eest tunnihinnaga 160 eurot ehk kokku summas 1536 eurot (koos käibemaksuga). Vaidlusaluse summa suurust arvestades kohalduvad menetluses lihtmenetluse sätted (TsMS § 405). Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
25.Kohus leiab, et hagi hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 128 lg 3 on sätestatud, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahjuhüvitise nõude aluseks on mh VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on 09.02.2011 otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29 selgitanud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
2-21-7021
26.Kohus on asjas esitatud tõendid arvestades seisukohal, et ka käesolevas asjas oli hageja poolt kohtueelses vaidluse staadiumis kasutatud professionaalne advokaadi õigusabi hageja õiguste kaitseks vajalik. Kohus nõustub hagejaga, et kostja rikkus pooltevahelist kindlustuslepingut (vt I kd, tl 9-10) sellega, et arvutas kindlustushüvitise välja ebaõige ehk põhjendamatult madala hinnaga ekspertarvamuse alusel (vt I kd, tl 11-13). Kohus nõustub kostjaga, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 489 lg 1 peab kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ning tegemist on ühe kindlustusandja põhikohustusega. Samas ei nõustu kohus kostjaga, nagu oleks kostja antud juhul VÕS § 489 lg 1 sätteid järginud ja teinud kahju suuruse võimalikult kiiresti kindlaks. Kuigi kindlustusjuhtumi menetlemine toimus juba 2021. aasta jaanuari algusest (vt II kd, tl 6), ei olnud kostja ka vaatamata talle 29.03.2021 hageja poolt esitatud nõudele ja riiklikult tunnustatud ekspertide hinnangutele kahjuhüvitise suuruse osas (I kd, tl 4653, tl 102-104) jõudnud isegi 3. maiks 2021 selgusele kahjuhüvitise suuruse osas (vt II kd, tl 61). Ligi neljakuulist viivitust kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel ei saa antud juhul pidada mõistlikuks ega VÕS § 489 lg 1 nõuetele vastavaks.
27.Kostjapoolset viivitust kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel ei õigusta kostja soov kasutada kahju suuruse hindamisel riiklikult tunnustatud eksperdi abi ja neljanda ekspertiisi tellimine (mille puhul jõudis kostja ekspert kahjuhüvitise suuruse osas samale tulemusele kui kaks hageja eksperti). Kostja on hagivastuses kinnitanud, et „kuivõrd tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusega, siis puudub kindlustusandjal alus selles hinnangus kahelda“ (II kd, tl 2). Seetõttu puudub mõistlik põhjendus, miks kostja enda kinnituse vastaselt siiski kahtles hageja poolt tellitud riiklikult tunnustatud ekspertide hinnangutes (I kd, tl 51-53, tl 102-104) ja tasus riiklikult tunnustatud ekspertide poolt kindlaks tehtud kahjuhüvitise suuruse alles pärast hageja poolt kohtusse pöördumist. Seejuures ei saanud hageja poolt oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine tulla kostjale üllatusena, kuna hageja oli kostjat kohtusse pöördumisest informeerinud juba 20.04.2021 (II kd, tl 58). Hagejal puudus kohustus enne kohtusse pöördumist oodata ära kostja neljanda ekspertiisi tulemus või kostjapoolne kompromissipakkumine (vt I kd, tl 61).
28.Kohtu hinnangul oli hageja poolt antud juhul kohtueelse õigusabi kasutamine oma õiguste kaitseks vajalik, sest kostja rikkus oma kohustust õige kahjuhüvitise suuruse viivitamata kindlaks tegemiseks. Kostja rikkumise ja hagejale õigusabikulude tegemise näol tekkinud kahju oli põhjuslik seos, sest kui kostja oleks oma kohustusi kindlustusandjana täitnud ja tasunud hagejale viivitamata põhjendatud suuruses kahjuhüvitise, ei oleks hagejal olnud vajadust kostjaga vaielda ja õigusabikulusid kanda. Kuna hageja väited kahjuhüvitise suuruse osas osutusid vaidluses kostjaga põhjendatuks ning kostja nõustus hagejale tekkinud kahju täies ulatuses hüvitama, siis on hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks ka VÕS § 491 lg 1 (kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud). Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande III (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Tallinn 2021) kohaselt ei võta VÕS § 491 lg 1 teine lause kindlustusvõtjalt õigust kasutada kahju kindlakstegemisel advokaadi abi ning teistsugune kokkulepe oleks VÕS § 489 lg 4 kohaselt tühine.
29.Ilma advokaadi abita ei saanuks hageja oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hagejalt kui eraisikult ja tarbijalt ei võinud eeldada, et ta oleks vaidluses suure kindlustusseltsiga võimeline ise enda huve edukalt kaitsma, mida kinnitab ka asjaolu, et alles pärast hageja advokaadi korduvaid nõudekirju (I kd, tl 46-50; II kd, tl 58) ja alles pärast käesolevas asjas hagi esitamist nõustus kostja hageja seisukohtadega ja tasus hagejale vaidlusalused summad (I kd, tl 64-65). Kohus nõustub hagejaga, et hagejal oli vajalik enda õigusliku positsiooni väljaselgitamiseks ning tõendite hankimiseks, sh suhtlemiseks riiklikult tunnustatud ekspertidega kasutada õigusteenuseid.
2-21-7021
30.Põhjendamatu on kostja oletus, justkui polnuks hageja kulutused kohtueelsele õigusabile vajalikud kuivõrd samasuguse tulemuse oleks hageja saavutatud tõenäoliselt ka lepitusorganis või tarbijavaidluste komisjonis. Kohus ei saa spekuleerida, milline oleks olnud vaidluse tulemus lepitusorganis või tarbijavaidluste komisjonis, kuid kohus nõustub hagejaga, et kohtueelse õigusteenuse kasutamist ei saa välistada võimalus pöörduda lepitusorgani või vaidluste lahendamise komisjoni poole. Mõlema puhul on tegemist mittekohustuslike organitega, mille poolt tehtavad otsused ei ole osapooltele siduvad. Samuti märgib hageja õigesti, et ka nimetatud organites vaidluseks olnuks tal õigus kasutada kvalifitseeritud õigusabi, mis oleks hageja õigusabikulusid veelgi suurendanud. Samuti puudus hagejal alus eeldada, et kostja oleks nende menetluste tulemusel enda seisukohti ilma hageja advokaadi abita muutnud.
31.Tulenevalt eeltoodust on käesoleval juhul täidetud hagejale kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise näol tekkinud kahju hüvitamise eeldused. Kohus nõustub hagejaga, et hagiavalduse esitamine ja sellega kaasnevad menetluskulud olid kostjate teada ja ettenähtavad. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist nõudis hageja kostjalt juba 29.03.2021 (I kd, tl 46-50). VÕS § 103 lg 1 on sätestatud, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja pole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis vabandaksid temapoolset kohustuse rikkumist ja kahjuhüvitise väljamaksmisega viivitamist. Hinnates hageja kohtueelsete õigusabikulude suurust (õigusabi 8 töötunni eest tunnihinnaga 160 eurot ehk kokku summas 1536 eurot koos käibemaksuga) leiab kohus, et antud summa on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Nimetatud summas kulutuste kandmine on tõendatud (I kd, tl 177-178). Arvestades vaidluse olemust kostja kui professionaalse kindlustusandjaga võib hageja vandeadvokaadist esindaja õigusabi tunnitasu 160 eurot tund (millele lisandub käibemaks) mõistlikuks pidada. Samuti ei saa ülemääraseks pidada hageja kohtueelse õigusabi ajakulu 8 tundi, mis hõlmab mh 29.03.2021 põhjaliku nõudekirja koostamist. Advokaadi õigusabi oli kokkuvõttes ka tulemuslik, sest selle tulemusena langes ära pooltevaheline põhivaidlus kindlustushüvitise suuruse üle.
32.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hageja T G kasuks kahjuhüvitise summas 1536 eurot. Kohus ei hinda kohtuotsuses eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega määrab kohus vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Seejuures käsitleb kohus menetluskulude kindlaksmääramisel tervikuna nii käesoleva kohtuotsusega seotud menetluskulusid kui ka hagist osalise loobumisega seotud menetluskulusid. 12.07.2021 määrusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-21-7021 menetluse hageja põhinõude 9520 euro osas. Kohus märkis 12.07.2021 määruses, et menetluskulude jaotuse osas peab kohus põhjendatuks lähtuda analoogia korras TsMS § 173 lg-st 5, jättes määruses menetluskulude jaotuse märkimata. Kohus selgitas, et menetluskulude jaotuse osas võtab kohus seisukoha tervikuna lõpplahendis.
34.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus osaliselt hagist seetõttu, et kostja on hagis esitatud nõuded osaliselt tasunud pärast hagi esitamist. Kuna käesolevas asjas rahuldas kostja hagist loobumise ulatuses hageja nõude pärast hagi esitamist ja ülejäänud osas rahuldas kohus hagi, jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.
2-21-7021
35.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 600 eurot, tellinud tõlketeenuseid summas 43,9 eurot koos käibemaksuga ning kandnud tsiviilasjas nr 2-21-7021 õigusabikulusid 13,25 tunni ulatuses. Õigusteenuseid on osutatud tunnihinnaga 192 eurot koos käibemaksuga (hageja on eraisik ning tal puudub võimalus saada tagasi käibemaksu) kokku 13,25 h ulatuses.
36.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas tähtaegselt vastuväiteid esitanud ning kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulu summas 2544 eurot on käesolevas menetluses tervikuna põhjendatud ja vajalik. Arvestades vaidluse olemust kostja kui professionaalse kindlustusandjaga võib hageja vandeadvokaadist esindaja õigusabi tunnitasu 160 eurot tund (millele lisandub käibemaks) mõistlikuks pidada. Samuti ei saa ülemääraseks pidada hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 13,25 h, mis hõlmab mh põhjaliku hagiavalduse koostamist olukorras, kus kostja ei olnud vaidlusalust nõuet veel hagejale tasunud.
37.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on iseenesest põhjendatud hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 600 eurot (I kd, tl 179). Kuna aga seoses hagist osalise loobumisega tagastas kohus 11.08.2021 määrusega hagejale riigilõivu summas 187,5 eurot, siis saab kohus riigilõivu rahalise suurusena kindlaks määrata riigilõivu tagastamata jääva osa 412,5 eurot (600 – 187,5). Hageja taotlus tõlketeenuse kui menetluskulu hüvitamiseks summas 43,9 eurot jätab kohus rahuldamata, sest hageja taotlusest ega toimiku materjalidest ei ilmne vajadust käesolevas tsiviilasjas tõlketeenuse kasutamiseks.
38.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 2956,50 eurot (2544 + 412,5), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2956,50 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.