nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood: 11052490 asukoht: Endla tn 15, Tallinn, 10122) Kostja: I. B. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx) Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi I. B. vastu võla väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
2-21-5720 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja parkinud sõidukit xxxx hageja hallataval parkimisalal ning sõidukile xxxx on hageja poolt vormistatud leppetrahv nr 0031055747, aeg 26.08.2020 20:57:57, aadressil Pärnu mnt 45, Tallinn. Leppetrahvi vormistamise põhjus: parkimiskorraldusnõuete eiramine. Sõiduk oli pargitud väljaspool parkimiskohti, kõnniteel. Pärnu mnt 45 on eraparkla. Parkimistingimused asuvad sissesõidul parklasse (Lisa 2 foto sissesõidul asuvatest tingimustest).
2.Kostja on esitanud leppetrahvi kohta vaide, mille on AS Ühisteenused komisjon läbi vaadanud ning jätnud rahuldamata. Kostja on leppetrahvi tasunud, kuid pöördunud leppetrahvi vaidlustamiseks tarbijavaidluste komisjoni. Tarbijavaidluste komisjon on kostja avalduse rahuldanud ning leidnud, et leppetrahv 0031055747 on õigusliku aluseta.
3.Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot.
4.AS Ühisteenused parkimistingimuste punkti 13 järgi on sõidukijuht kohustatud parklat kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Parkimistingimuste punkti 8 järgi on parkimistingimuste rikkumise korral parkla operaatoril õigus vormistada leppetrahv.
5.Pärnu mnt 45 parklas on maha joonitud parkimiskohad, see tähendab, et operaator on selgelt märgistanud kohad, kus on lubatud parkida. Liiklusseadus § 21 lg 4 p 4 järgi ei ole lubatud parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Liiklusseadus § 20 lg 4 p 3 järgi tohib sõidukit parkida kõnniteel ainult juhul kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. Kohas, kus sõiduk xxxx pargitud oli, vastav märgistus puudus.
6.Võttes arvesse, et sõiduk on pargitud kõnniteel, väljaspool teekattele märgitud parkimiskohti, ei ole kostja parklat kasutades järginud sõidukijuhi hoolsuskohustust ega lähtunud paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest ning on sellega rikkunud parkimistingimuste punkti 13. Eelnevalt toodud asjaoludele tuginedes ei nõustu hageja tarbijavaidluste komisjoni otsusega ning on seisukohal, et leppetrahvi vormistamine on õigustatud..
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja esitas 19.04.2021 vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et kostja parkis asfalteeritud kohale. Parkimiskoht meenutab laia pere jaoks mõeldud parkimiskohta sammuti pole antud kohas parkimist keelavaid teemärgiseid või märke ning mingit osa platsist ei ole liikluskorralduvahenditega määratud kõnniteeks. Parkimistingimuste punkt 13 järgi on sõidukijuht kohustatud parklat kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Parkimiskoha juures ei ole kusagil asfaldil, platsil ega selle kõrval oleval alal märgitud parkimiskohti valge joonega. Samuti ei ole parkimiskohal, millel kostja parkis ühtegi keelavat silti parkimiseks. Sama parkla teiselpool ääres on parkla operaator selgelt märgistanud kollaste joone ja kividega ala, millel parkida ei tohi. Nimetatud kohal seda tehtud ei ole. Juhul, kui selles kohas parkimist oleks
2-21-5720 soovitud keelata, tulnuks see vastavalt tähistada, nagu see on tehtud lähima hoone juures teemärgisega.
8.Ühisteenused ei ole rahuldanud Tarbijakaitse nõuet parkimise eest määratud leppetrahvi summa kostjale tagasikanda kuigi on möödas juba üle nelja kuu peale Tarbijakaitse 19-1/2013439-018 otsuse avaldamist. Menetluskulud peaks täies mahus kandma hageja. Kuna kohtu poole pöördumine on algatatud nende poolt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Pooltel ei ole vaidlust, et kostja on parkinud sõidukit xxxx hageja hallataval parkimisalal ning sõidukile xxxx on hageja poolt vormistatud leppetrahv nr 0031055747, aeg 26.08.2020 20:57:57, aadressil Pärnu mnt 45, Tallinn. Leppetrahvi vormistamise põhjuseks on operaator märkinud parkimiskorralduse nõuete eiramine. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on esitanud leppetrahvi kohta vaide, mille on AS Ühisteenused komisjon läbi vaadanud ning jätnud rahuldamata. Kostja on leppetrahvi tasunud, kuid pöördunud leppetrahvi vaidlustamiseks tarbijavaidluste komisjoni. Tarbijavaidluste komisjon on kostja avalduse 19.12.2020.a otsusega rahuldanud ning leidnud, et leppetrahv 0031055747 on õigusliku aluseta.
13.Hageja leiab, et leppetrahv on põhjendatud, kuivõrd sõiduk oli pargitud väljaspool parkimiskohti, kõnniteel. Pärnu mnt 45 on eraparkla. Parkimistingimused asuvad sissesõidul parklasse (dtl 7-8).
14.Hageja on esile toonud, et kostja on rikkunud pooltevahelise parkimislepingu punkti 13, mille kohaselt on sõidukijuht kohustatud parklat kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhistest.
2-21-5720 Parkimistingimuste punkti 8 järgi on parkimistingimuste rikkumise korral parkla operaatoril õigus vormistada leppetrahv.
15.Kostja on esile toonud ja fotodega (dtl 25-26) tõendanud, mh on samalaadsed fotod (dtl 5) esitanud ka hageja, et nimetatud parkimiskoht ei ole piiritletud parkimist keelavate tähistega.
16.Poolte esitatud fotodel ei nähtu, et tegemist on selgelt piiritletud kõnnitee alaga, millele parkimise on parkla operaator vastavate märgistega välistanud. Vastupidiselt ei paikne nimetatud alal ühtegi parkimist piiravat märki ega tõket. Liikluskorralduse rikkumisega oleks tegemist juhul, kui parkla operaator oleks selgelt piiritlenud nimetatud alal parkimise nagu seda on tehtud parkla teisel osal (dtl 25). Hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et kostja oleks parkinud alale eirates teemärgiseid. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud koht, kuhu kostja parkis oleks käsitletav kõnniteena. Kohtu hinnangul on tegemist parkimisplatsi osaga, mille piirilt saab alguse hooviala kõnnitee, kuid mis ei jätku hageja märgistuse puudumise tõttu hageja hallataval platsil. Kui hageja oleks soovinud vaidlusalausel alal parkimise keelata, oleks ta saanud seda teha märgistades vaidlusaluse ala kollase joonega. Praegu seda tehtud ei ole.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja ei ole parkimisalal rikkunud hageja ettenähtud parkimistingimusi ning seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 158 sätestatud leppetrahvi. Menetluskulude jaotus
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hagejate kanda. TsMS § 165 lg 1 esimese lause järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.
12.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
13.Kuivõrd kohus jätab hageja hagi kostja vastu rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole kohtule esile toonud, et kostjal oleks tekkinud jäesolevas asjas menetluskulud. Seega määrab kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.