Määrata ELTK Trans OÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks Asle Rannaste (isikukood xxxxxxxxxxx).
5.Määrata ajutise halduri Terje Eipre töötasuks 1635,20 eurot, millele lisandub käibemaks 327,04 eurot, kokku 1962,24 eurot.
6.Menetluskulud jätta ELTK Trans OÜ kanda.
7.Hüvitada riigi vahenditest menetlusabi korras ajutise halduri tasu 700,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel teostada väljamakse OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. 1(4)
8.Puudujääv ajutise halduri tasu mõista välja võlgniku juhatuse liikmelt Asle Rannaste’lt (isikukood xxxxxxxxxxx), s.o. kokku summas 1261,44 eurot.
9.Avaldada teade ELTK Trans OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Kohtumäärus saata menetlusosalistele, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.21.05.2021 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avalduse võlgniku ELTK Trans OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kohus võttis avalduse menetlusse 04.05.2021 määrusega ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre.
3.21.06.2021 esitas Terje Eipre ajutise halduri aruande. Aruandest selgub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt kogusummas 49 678,72 eurot, kuid vara mille arvelt oma kohustusi täita võlgnikul puudub.
4.Kohus määras 29.06.2021 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
6.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
2(4)
7.Aruandest selgub, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 49 678,72 eurot. Võlgnikul puudub väärtust omav ja realiseeritav vara. Kohus tuvastas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Ühtlasi puuduvad võlgnikul võimalused täiendavate vahendite hankimiseks, kuna ettevõte on majandustegevuse lõpetanud. Arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine.
8.Võlgnikul puudusid juba 2020. aasta alguseks vahendid võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks ning ettevõtte majandustegevust polnud 2020. aasta kevadel võimalik jätkata tulenevalt juhatuse liikme tervise halvenemisest. Võlgniku maksejõuetus seisneb varade ja rahaliste vahendite ebapiisavuses, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.
9.Võlgniku maksejõuetus on tingitud peamiselt, kuid mitte ainult, ebamõistlikest investeeringutest vanadesse veoautodesse ning juhatuse liikme tervise halvenemisest. Samuti on mõjutanud võlgniku maksejõuetust oluliselt COVID-19 olukord. Arvestades menetluse käigus kogutud andmeid on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (PankrS § 22 lg 5).
10.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
11.Kohus määras 29.06.2021 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kohtu deposiiti tasutud.
12.Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. Võlgnik tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
13.PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja
3(4)
arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
11.Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1635,20 eurot, millele lisandub käibemaks 327,04 eurot, kokku 1962,24 eurot. Kohus leiab, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, on halduri tasu põhjendatud.
12.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot.
13.Kuivõrd võlgniku varast ei jätku halduri tasu väljamakseks ja kohtu deposiiti ei ole tasutud, siis hüvitatakse menetlusabi korras ajutise halduri tasu osaliselt riigi vahenditest. Riigi poolt hüvitamisele kuuluv summa on 700, 80 eurot (sisaldab käibemaksu).
14.ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele määrata võlgniku juhatuse liige Asle Rannaste.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.