06.08.2021, Tallinna kohtumaja kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-129351
Tsiviilasi
Elisa Teleteenused AS hagi V L vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
384,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn), e-post [email protected], juhatuse liige S J P S (isikukood xxx), Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts (isikukood xxx, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: V L (isikukood xxx, elukoht xxx), Kostja lepinguline esindaja: Sulev Mander (isikukood xxx, Afford Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi. Mõista välja kostjalt V Llt (isikukood xxx) hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659) kasuks põhivõlgnevus summas 215,13 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 93,39 eurot. Mõista välja kostjalt V Llt (isikukood xxx) hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659) kasuks viivised põhinõudelt summas 215,13 eurot alates 24.05.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 0,05% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista kostjalt V Llt hageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 460 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360 eurot).
Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (460 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Toimetada kohtuostus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Elisa Teleteenused AS (hageja) esitas 07.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V L (kostja) vastu 392,91 euro nõudes. Pärnu Maakohus koostas 20.03.2018 maksekäsu, millele kostja esitas 10.04.2018 määruskaebuse. Pärnu Maakohus rahuldas määruskaebuse 09.05.2019 määrusega ja andis avalduse Pärnu Maakohtule hagimenetluse alustamiseks.
2.Pärnu Maakohus küsis 11.05.2018 määrusega hagi. Hageja esitas hagiavalduse tähtaegselt 23.05.2018. Pärnu Maakohus keeldus 28.05.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest kohtualluvuse puudumisel ning saatis hagi lahendamiseks Harju Maakohtule.
3.Harju Maakohus võttis hagi 26.06.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile. Kostja vastas hagile 23.07.2018. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 30.08.2018.
4.Hageja vähendas 30.08.2018 oma põhinõuet 10 eurot võrra (leppetrahv 100 eurolt 90 euroni).
5.Kohus lahendas 24.04.2019 määrusega lahendamata taotlused ja määras lõplikud tähtajad lõplike seisukohtade, taotluste ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning esitatule vastamiseks. Ühtlasi määras kohus, et lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
6.Hageja vastas 13.05.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
7.Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 215,13 eurot (hageja vähendas põhinõuet 10 euro võrra), sissenõudmiskulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 93,39 eurot ja edasiulatuvat viivist alates 24.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.
8.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: Pooled sõlmisid 09.01.2014 kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr L-xxx (edaspidi leping). Hageja osutas lepingu alusel kostjale järgmiseid teenuseid: XL-ZUUMnet aadressil xxx ning rentis teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja kohustus teenuse eest maksma vastavalt esitatud arvetele. Hageja on omapoolsed kohustused täitnud. Kostja on jätnud teenuste eest tasumata. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: A-22773472 summas 39,16 eurot (maksetähtaeg 28.02.2014); A-22946216 summas 22,99 eurot (maksetähtaeg 31.03.2014); A-23118797 summas 22,99 eurot (maksetähtaeg 30.04.2014); A23288554 summas 27,99 eurot (maksetähtaeg 31.05.2014); A-23451287 summas 0 eurot (maksetähtaeg 30.06.2014); TA-60237 summas 100 eurot (maksetähtaeg 30.06.2014, hageja vähendas nimetatud summat 90 euroni); A-23637543 summas 12 eurot (maksetähtaeg 31.07.2014). Kokku 215,13 eurot. Arve nr TA-60237 summas 100 eurot on leppetrahv (hageja vähendas summat 90 euroni). Arve nr A-23637543 summas 12 eurot on teenuse piiramise tasu. Arvel nr A-23288554 sisaldab võlahaldustasu 5 eurot. Muus osas on arved esitatud kokkulepitud teenuste eest, vastavalt konkreetsel ajahetkel kehtivale teenuste hinnakirjale. Hageja on saatnud kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja (esimese maksumus 15 eurot, teise maksumus 5 eurot). Lisaks on hagejale tekkinud seoses kostja makseviivitusega kulusid 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kokku 25 eurot. Kuivõrd kostja on võlgnevuse tasumisega viivituses, siis nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 93,39 eurot alates arve maksetähtaja järgnevast päevast kuni 23.05.2018 määras 0,05 % päevas (arve nr A-22773472 eest 30,25 eurot – viivitatud päevade arv 1544; A-22946216 eest 17,40 – viivitatud päevade arv 1513; A23118797 eest 17,06 – viivitatud päevade arv 1483; A-23288554 eest 20,33 – viivitatud päevade arv 1452; A-23637543 eest 8,35 – viivitatud päevade arv 1391). Hageja ei arvesta viivist viiviselt ega leppetrahvilt. Seega arvutab hageja viivist väiksemalt summalt kui põhivõlg. Kostjal oli kohustus teavitada oma andmete muutumisest. Hageja ei vastuta kostja ebaõigete andmete ja sellest tulenevate tagajärgede eest. Hageja nõue ei ole aegunud. Nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
9.Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on kokku 525 eurot, millest hagiavalduselt tasutud riigilõiv moodustab 100 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ja täiendavad 55 eurot hagiavalduse esitamise eest) ning lepingulise esindaja kulud moodustavad 425 eurot.
Kostja vastuväited
10.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata. Kostja toob esile järgmised asjaolud ja vastuväited: -
Hageja pole hagiavalduses märgituid arveid kostjale kunagi esitanud. Hageja ei ole tõendanud arvete esitamist kostjale. Samuti ei ole kostja saanud hagejalt võlateatisi ega hagihoiatust.
-
Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes võlahaldustasu summas 5 eurot. Kostja pole saanud ühtegi dokumenti selle kohta, et hageja on tegelenud kostja väidetava võla haldamisega.
-
Hageja pole esitanud dokumenti poolte vahel sõlmitud lepingu lõpetamise kohta.
-
Leppetrahv saab olla 90 eurot ja võlahaldustasu 2 eurot.
-
Kostja ei saa aru, miks arvestab hageja edasiulatuvat viivist põhinõudelt 225,13 eurot.
-
Hageja nõue on aegunud, kuivõrd hageja nõue muutus sissenõutavaks järk-järgult perioodil 28.02.2014-31.07.2014, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 07.12.2017, st rohkem kui kolm aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist.
11.Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud.
12.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu, kuna see ei vasta seaduse nõuetele ning puudub kulude detailne koosseis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, hageja täiendavad seisukohad ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
14.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (vt ka Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
15.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 09.01.2014 kliendi- ja teenuseosutamise leping nr. L-xxx (edaspidi leping). Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja osutama kostjale lepingujärgseid teenuseid ja kostja kohustus teenuste osutamise eest tasuma hagejale õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on oma kohustused täitnud, kuid kostja on jätnud teenuste eest maksmata.
16.Pooltevahelisest lepingust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 215,13 eurot, sissenõudmiskulude summas 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste summas 93,39 eurot hüvitamist.
17.Poolte vahel on vaidlus selles, kas (i) hageja nõue kostja vastu on aegunud; (ii) hageja on kostjale esitanud hagiavalduses märgitud arved, võlateatised ja hagihoiatuse; (iii) hageja võlahaldustasu summas 5 eurot on põhjendatud; (iv) pooltevaheline leping on lõppenud; (v) hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud; (vi) hageja viivisenõue on põhjendatud. Järgnevalt analüüsib kohus eeltoodud vaidluse all olevaid asjaolusid.
Aegumine
18.Kõigepealt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu võivad olla aegunud tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS), kuivõrd kostja esitas aegumise vastuväite. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on TsÜS §-de 146 ja 147 alusel aegunud, kuivõrd hageja nõue muutus sissenõutavaks järk-järgult perioodil 28.02.2014-31.07.2014, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 07.12.2017, st rohkem kui kolm aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja on seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud, kuna TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Lepingus kokku lepitud internetiteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumisele tuleb tehingust tuleneva nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb aegumise üle otsustamise eeldusena tuvastada, millal muutus hageja väidetav nõue sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise kohustust) kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Pooltevahelise lepingu põhjal on selge, et tasu sissenõutavaks muutumine on seotud arvete esitamisega, kuivõrd kostja pidi lepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Ka Riigikohus on 12.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 tehtud otsuse punktis nr 11 märkinud, et TsÜS § 147 lg 3 teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Kolleegium leidis, et nii see võib olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast. Antud juhul on tavaline, et internetiteenuse osutamisel muutuvad arved sissenõutavaks nende esitamisega. Antud asjas põhineb hageja nõue järgmistel arvetel: 1) A-22773472, maksetähtaeg 28.02.2014; 2) A-22946216, maksetähtaeg 31.03.2014; 3) A-23118797, maksetähtaeg 30.04.2014; 4) A23288554, maksetähtaeg 31.05.2014; 5) A-23451287, maksetähtaeg 30.06.2014; 6) TA-60237, maksetähtaeg 30.06.2014; 7) A-23637543, maksetähtaeg 31.07.2014. Eeltoodud arved on kostja jätnud tasumata. Hageja on arved kostjale edastanud ajavahemikus 01.02.201401.07.2014 ning arved muutusid sissenõutavaks pärast maksetähtaegu, st ajavahemikus 01.03.02.2014-01.08.2014. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna antud asjas muutusid nõuded sissenõutavaks arvete esitamisega, mistõttu algas nõuete aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil hageja kui õigustatud isik võis arve esitada. Seega algas lepingus kokku lepitud internetiteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt 2014. aasta lõppemisest. TsÜS 147 lg 3 teise lause kohaselt peab nõude aegumistähtaja alguseks olema kalendriaasta lõppenud. Seega algas hageja lepingust tuleneva internetiteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2015 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2017 kell 24.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 07.12.2017. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg ei olnud hagi (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamise ajaks möödunud.
19.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded ja õiguskaitsevahendid kostja vastu on põhjendatud. Ühtlasi käsitleb kohus järgnevalt kostja esitatud vastuväiteid. I kehtiv võlasuhe
20.Eelnevalt (p-s 15) sai tuvastatud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 09.01.2014 kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr. L-xxx. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja osutama kostjale lepingujärgseid teenuseid ja kostja kohustus teenuste osutamise eest tasuma hagejale õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt tsiviilasja materjalidele on kohtu hinnangul selge, et pooltevaheline leping on lõppenud. Nimelt hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja 10.04.2014 edastanud kostjale hoiatuskirja tasumata arvete tõttu lepingu lõpetamise kohta ning kuna kostja kirjale ei reageerinud ega arveid ei tasunud, lõpetas hageja pooltevahelise lepingu 01.06.2014. Eeltoodust tulenevalt on hageja andnud kostjale VÕS § 114 lg 1 mõttes täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks, kuid kuna kostja oma võlgnevusi ei likvideerinud, ütles hageja õigustatult lepingu 01.06.2014 seisuga üles. II lepingu rikkumine
21.VÕS § 100 näeb ette, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eelnevalt (p-s 15) sai tuvastatud ka see asjaolu (mille üle pooled ka ei vaidle), et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, kuivõrd on jätnud lepingujärgsete arvete eest tasumata. Seega on kostja lepingut rikkunud. III vastutus
22.Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväiteid hagile ning tuvastab, kas kostjapoolne lepingu rikkumine võiks olla kostja toodud asjaoludel vabandatav.
23.VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Asja materjalide kohaselt väidab kostja, et ta pole arveid varem näinud ning hageja ei ole arveid talle esitanud. Kuivõrd hageja on tõendanud, et ta on arved, võlateatised ja hagihoiatuse kostjale edastanud, siis on põhjendamatud kostja väited selles osas, et ta pole neid kätte saanud. Hagiavaldusest nähtuvalt ning hageja esitatu kohaselt on hageja esitanud eeltoodud arved kostjale lepingus märgitud ja kostja toodud aadressile xxx, xxx ning ka kostja e-posti aadressile xxx, mille kostja on andnud hagejale liitumislepingut sõlmides ning mille õigsust ta on oma allkirjaga kinnitanud. Lisaks on hageja märkinud, et kostja pole hagejat teavitanud ka võimalikust aadressi ega muude andmete muutumisest, mistõttu edastas hageja arved, võlateatised ja hagihoiatuse eeltoodud aadressidele. Hageja edastas kostjale ka 20.04.2017 võlateatise võla summas 261,68 eurot tasumiseks hiljemalt 27.04.2017 ning 28.04.2017 hagihoiatuse võlgnevuse summas 262,58 euro tasumiseks hiljemalt 05.05.2017.
24.Seega, kuna poolte vahel oli kehtiv leping, kostja rikkus lepingut ja vastutab lepingu rikkumise eest, siis on hagejal õigus kasutada kostja suhtes seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
25.Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja põhinõue summas 215,13 eurot. Hageja põhinõue moodustub kostja poolt tasumata jäetud arvetest: A-22773472 summas 39,16 eurot
26.Põhjendamatud on kostja vastuväited hageja poolt nõutava võlahaldustasu osas, kuivõrd pooled on lepingus (p 10.3.) kokku leppinud, et lepingu p-s 9.6. sätestatud kohustuse (arvete tasumise kohustuse) rikkumisel on hagejal mh õigus nõuda kostjalt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Lepingule lisatud hinnakirja kohaselt on võlahaldustasu suuruseks märgitud 5 eurot. Võlahaldustasu summas 5 eurot rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega ega maksnud arveid. Seega on hageja nõue võlahaldustasu hüvitamiseks põhjendatud.
27.Hageja nõue teenuste piiramise tasu osas summas 12 eurot on samuti põhjendatud, kuivõrd pooled on selles lepingus kokku leppinud ning lepingu lisaks oleva hinnakirja järgi on teenuste piiramise tasuks 12 eurot. Nimelt lepingu punkti 5.2.1 kohaselt pidi kostja tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel oli hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Hageja hoiatas arvega nr A23118797 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve summas 12,00 eurot.
28.Hageja leppetrahvi nõude osas leiab kohus, et ka see on põhjendatud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled on lepingus leppetrahvi osas kokku leppinud. Algselt nõudis hageja küll leppetrahvi summas 100 eurot, mis ei vastanud lepingus kokku lepitule, kuivõrd lepingu p 3 näeb ette 90-eurose leppetrahvi. Selles osas on hageja oma nõuet kostja vastu oma 30.08.2018 seisukohas korrigeerinud, mistõttu nõuab hageja kostjalt 225,13 euro asemel 215,13 euro tasumist.
29.Lisaks on põhjendatud hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagi materjalidest nähtuvalt on hageja 10.04.2014 edastanud kostjale hoiatuskirja tasumata arvete tõttu lepingu lõpetamise kohta ning kuna kostja kirjale ei reageerinud ega arveid ei tasunud, lõpetas hageja pooltevahelise lepingu 01.06.2014. Seega on hagejal kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue VÕS § 1132 lg 2 p 1 mõttes. Hageja on võla sissenõudmiseks saatnud kostjale 2 tasulist kirja (esimene 15 eurot ja teine 5 eurot). Lisaks on hagejal makseviivitusega seoses tekkinud muud kulud summas 5 eurot.
30.Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja viivisenõue summas 93,39 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Lepingu punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata põhisummalt kalendripäevas. Seega tuleb rakendada lepinguga kokkulepitud intressimäära. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.05.2018 järgmiselt: 1) Arve nr A22773472, võlgnetav summa 39,16 eurot, maksetähtaeg 28.02.2014, viivitatud päevade arv 1544, viivis 30,25 eurot; Arve nr A-22946216. võlgnetav summa 22,99 eurot, maksetähtaeg 31.03.2014, viivitatud päevade arv 1513, viivis 17,40 eurot; 3) Arve nr A-23118797, võlgnetav summa 22,99 eurot, maksetähtaeg 30.04.2014, viivitatud päevade arv 1483, viivis 17,06 eurot; 4) Arve nr A-23288554, võlgnetav summa 27,99 eurot, maksetähtaeg 31.05.2014, viivitatud päevade arv 1452, viivis 20,33 eurot; 5) Arve nr A-23637543, võlgnetav summa 12,00 eurot, maksetähtaeg 31.07.2014, viivitatud päevade arv 1391, viivis 8,35 eurot. Arvestatud viivised kokku summas 93,39 eurot.
31.Eelpooltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning leiab, et põhjendatud on hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuse summas 215,13 eurot, sissenõudmiskulude summas 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste summas 93,39 eurot osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista menetluskulud summas 525 eurot, mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 425 eurot (koos käibemaksuga).
36.Hagejat esindas lepinguline esindaja. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lepingulise esindaja töö ning riigilõivu eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
37.Hageja ei ole oma menetluskulude nimekirjas märkinud teda esindanud juristi tasumäära. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär, mis vastaks kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning millist tasumäära saaks Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks, on 120 eurot. Seega loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks tasumääraks 120 eurot.
38.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).
Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta.
39.Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
40.Kuivõrd hageja ei ole esitanud menetluskulude detailset nimekirja, võtab kohus menetluskulude kindlaksmääramise aluseks käesoleva tsiviilasja materjalid ning määrab vastavalt kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse.
41.Hageja on käesolevas tsiviilasjas koostanud kokku kolm menetlusdokumenti. Hageja 23.05.2018 koostatud hagi on 5 lk ning sellele on lisatud kokku 8 lisa. Kohtu hinnangul on hagi sisu poolest lihtsamapoolne ning sellele ei ole lisatud keerukaid tõendeid. Kohus loeb hagi koostamisel põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Hageja 30.08.2018 koostatud seisukoht on 3 lk, millest sisu ca 1 lk. Kohtu hinnangul on seisukoht sisult lihtsamapoolne, mistõttu loeb kohus selle koostamise ajakuluks 0,5 tundi. Hageja 13.05.2019 koostatud lõplikud seisukohad on mahult 2 lk ning kohus loeb ka 13.05.2019 seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Seega on käesolevas tsiviilasjas, arvestades tsiviilasja käiku ja materjale, hageja õigusabikulude põhjendatud ning vajalik ulatus kokku 3 tundi.
42.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 ja § 139), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot.
43.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 460 eurot ilma käibemaksuta (100 eurot riigilõiv ja 360 eurot lepingulise esindaja tasu 3 töötunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis).
44.Kohus märgib vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist (TsMS § 177 lg 4) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtu täiendavad selgitused
45.TsMS § 178 lg-d 2 ja 4 näevad ette, et hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna mõlema poole seisukohalt moodustab kaebuse ese üle 200 euro, siis saavad mõlemad pooled menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.