Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-13715
Kohtuasi
Ek Trans OÜ, Hakera OÜ, C.U, X.K, D.D ja AIPEE Invest OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning juurdepääsuõiguse tagamiseks kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike märgete tegemiseks tahteavalduste asendamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26. juuni 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Ilusäde OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I Ek Trans OÜ (registrikood 14098600) Avaldaja II Hakera OÜ (registrikood 10944133) Avaldaja III C.U (isikukood XXX) Avaldaja IV X.K (isikukood XXX) Avaldaja V D.D (isikukood XXX) Avaldaja VI AIPEE Invest OÜ (registrikood 16519879) Avaldajate lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers Puudutatud isik I Ilusäde OÜ (registrikood 11998728), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Puudutatud isik II Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 26. juuni 2024 määrus muutmata.
2.Ilusäde OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Europe1 SPV1 OÜ esitas 01.09.2021 Pärnu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning juurdepääsuõiguse tagamiseks kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike märgete tegemiseks tahteavalduste asendamise nõudes. 21.09.2021 avalduse terviktekstis paluti lugeda avaldajaks Ek Trans OÜ (avaldaja I). Avaldaja palus määrata, et avalduses nimetatud kinnisasjade igakordsetel omanikel ja nendelt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Lagle teed (kinnistusosakonna registriosa nr 10975950) juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavale teele.
1.1.Avalduse kohaselt ostis avaldaja I Europe1 SPV1 OÜlt 15.09.2021 avalduses nimetatud 26 kinnistut. Kinnistutele puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele (Luige tee, registriosa nr 15394750). Avaldaja palus määrata juurdepääsu üle Ilusäde OÜ-le (puudutatud isik) kuuluva Lagle tee kinnistu (registriosa nr 10975950). Avalduses nimetatud kinnistud asuvad Lagle tee ääres ning selleks et jõuda avalikult kasutatava teeni on vajalik läbida puudutatud isiku kinnistul olevat teed. Avaldaja I soovib kinnistutele arendada elamud. Ehituse ning arenduse sujuvamaks tagamiseks on vaja kinnistutele ligipääsu. Samuti soovivad tulevased elanikud saada oma koju juurdepääsu. Avaldaja I ostis kinnistud Europe 1 PV1 OÜlt, kes ostis kinnistud kohtutäituri enampakkumiselt, kus võlgnikuks oli ettevõte, kelle juhatuse liikmeks on puudutatud isiku juhatuse liige, mistõttu on avaldajal kahtlus, et puudutatud isik võib hakata takistama ligipääsu kinnistutele. Puudutatud isiku esindajaga on omavahel juurdepääsu tee osas korduvalt suheldud, kuid vajalikke kokkuleppeid tee kasutamise osas ei ole saavutanud. Kinnistutele on võimalik ligi pääseda vaid läbi puudutatud isikule kuuluva kinnistu. Puudutatud isikuga on suhelnud tee reguleerimise osas ka kohalik omavalitsus, kuid ka kohaliku omavalitsusega ei ole puudutatud isik olnud valmis kokkuleppeid sõlmima.
2
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldajal I puudub õigus nõuda juurdepääsu määramist asjaõigusseaduse § 156 alusel, sest juurdepääs avalduses nimetatud kinnistutele on määratud detailplaneeringuga ning sõidukitega juurdepääsu õigus tekib siis, kui avaldaja kinnistutele on väljastatud ehitusload. Selline õigus saab tekkida alles pärast seda, kui Lagle tee on valmis ehitatud ja sellele on väljastatud kasutusluba. Kui kohus määraks juurdepääsuõiguse enne tee valmimist, jääksid puudutatud isiku õigused kaitseta ning see tekitaks puudutatud isikule kahju poolelioleva tee rikkumise näol. Lagle tee ei ole hetkel suure massiga sõidukite liikluseks sobiv. Avaldajale juurdepääsuõiguse andmine muudaks tee valmis ehitamise võimatuks. Puudutatud isik ei ole keelanud avaldajal I ega tema õiguseelnejal liikuda kinnistutele või sealt ära jalgsi või väiksema sõidukiga. Lisaks oleks võimalik pääseda kinnistuteni ka teisest suunast. Kui kohus rahuldab avalduse, tuleb panna avaldajale ka kohustus juurdepääsutee rajamiseks ning avaldajalt tuleb välja mõista puudutatud isiku kasuks õiglane tasu.
3.Pärnu Maakohtu 29.01.2024 kohtumäärusega lubas kohus tulenevalt osade avalduses nimetatud kinnistute võõrandamisest avaldajatena menetlusse astuda Hakera OÜ-l (avaldaja II), C.U-l (avaldaja III), X.K-l (avaldaja IV), D.D-l (avaldaja V) ja AIPEE Invest OÜ-l (avaldaja VI).
4.Avaldajad esitasid 17.05.2024 avalduse tsiviilasjas esitatud avalduse tagasivõtmiseks, paludes jätta avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldajate soov menetluse lõpetamiseks tuleneb Pärnu Maakohtu 29.02.2024 lahendist tsiviilasjas nr 2-22-16332, kus kohustati asjast puudutatud isikut Ilusäde OÜ-d andma üle kinnistu Lagle tee (millele juurdepääsu nõuti) omandiõigus Raksijõe Arenduse OÜ-le. Kuna viimane ei tee elulisi takistusi avaldajatele juurdepääsu küsimuses, siis puudub ka avaldajatel eluline vajadus Raksijõe Arenduse OÜ-ga (kui uue omanikuga) siinset vaidlust jätkata. Siiski on oluline märkida, et menetluse lõpetamise põhjus ei tulene avaldajatest, vaid puudutatud isikust (Ilusäde OÜ). Teisisõnu – tagasivõtmine ei tähenda antud juhul, et avaldajad oleksid kohtusse pöördunud alusetult. Menetluse kestel on avaldajatest sõltumatutel asjaoludel tehtud otsus, mille tõttu on langenud ära vajadus menetluse jätkamiseks. Seejuures ei saanud sellise asjade käiguga avaldajad avalduse esitamisel arvestada.
5.Puudutatud isik esitas 27.05.2024 kohtule seisukoha, milles ei vaielnud vastu avalduse tagasivõtmisele, kuid leidis, et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta avaldajate kanda, sealhulgas mõistes avaldajatelt välja puudutatud isiku poolt kantud menetluskulud summas 10 064,30 eurot. Käesolevas menetluses esitatud avaldajate nõuet puudutatud isik rahuldanud ei ole. Käesolevas asjas puudub mis tahes põhjus asuda seisukohale, et menetluskulude tervikuna avaldajate kanda jätmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Avaldajad on pöördunud alusetu või vähemalt tugevasti vaieldava nõudega kohtusse ilma tegeliku vajaduseta (puudutatud isik ei ole faktiliselt avaldajatele üle oma kinnistu juurdepääsu jala või tavapäraste sõidukitega kunagi keelanud), tekitades selliselt puudutatud isikule märkimisväärsed menetluskulud, ja soovivad siis ühel hetkel ilma mis tahes loogilise põhjuseta oma avalduse tagasi võtta. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel peaks avaldajate arvates puudutatud isik kandma riski, et tema eriõigusjärglane, kes saab võib-olla (veel ei ole saanud) vaidlusaluste kinnistute omanikuks, ei tee elulisi takistusi avaldajatele juurdepääsu küsimuses, mistõttu avaldajatel puudub eluline vajadus uue omanikuga siinset vaidlust jätkata. Kinnistusregistri andmete kohaselt on vaidlusaluse kinnistu omanik jätkuvalt puudutatud isik ning kogu avaldajate käsitlus nende „elulise vajaduse kadumise osas“ on täielikult hüpoteetiline.
3
6.Asjast puudutatud isik Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) esitas 27.05.2024 seisukoha, milles ei vaielnud vastu avalduse tagasivõtmisele ega menetluskulude jaotusele nii, et poolte kõik menetluskulud jäävad nende endi kanda.
7.Avaldajad esitasid 04.06.2024 seisukoha, mille kohaselt puudub vaidlus, et avaldajate kinnistutelt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Lisaks on juurdepääs maakorralduslikult võimalik (kasutades puudutatud isikule kuuluvat teed, mis on märgitud transpordimaaks). Samuti pole puudutatud isik esitanud menetluses ühtegi adekvaatset põhjendust, miks tema huvid juurdepääsu takistamiseks on kaalukamad avaldajate huvist saada enda kinnistutele juurdepääs. 14.10.2021 vastuses avaldusele on puudutatud isik tuginenud sisuliselt üksnes tee väljaehitamise kohustusele ehk märkinud, et enne tuleb tee valmis ehitada ja seejärel saab juurdepääsu tagada. Siinkohal väärib aga rõhutamist, et sisuliselt 2,5 aasta jooksul (arvestades antud seisukohast) pole puudutatud isik võtnud ühtegi sammu tee väljaehitamise suunal. Seega on kõik materiaalõiguslikud eeldused juurdepääsu avalduse rahuldamiseks täidetud. Seejuures on alusetu ja otseselt pahatahtlik puudutatud isiku seisukohas avaldatu, justkui pole kunagi tehtud takistusi kinnistutele juurdepääsuks. Puudutatud isik on läbivalt menetluse käigus juurdepääsu seadmisele vastu seisnud, esitades argumente peatse tee väljaehitamise kohta. Puudutatud isikul on olnud korduvalt võimalusi pakkuda kompromissi või avaldus omaks võtta, seda aga tehtud pole. Lisaks on oluline märkida, et avaldajad tõid juba algses avalduses välja, et on proovinud kohtuväliselt puudutatud isikuga jõuda juurdepääsu küsimuses kokkuleppeni, kuid see pole õnnestunud.
4
Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Pärnu Maakohus jättis 26.06.2024 määrusega läbi vaatamata avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning juurdepääsuõiguse tagamiseks kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike märgete tegemiseks tahteavalduste asendamise nõudes seoses avalduse tagasivõtmisega ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
8.1.Määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 (mis kohaldub läbi TsMS § 477 lg 6) alusel läbi vaatamata. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Sisuliselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule antud lai kaalutlusõigus menetluskulude jaotamise küsimuses ning läbi TsMS § 477 lg 1 on kohtule avatud põhimõtteliselt kõik TsMS § 162 ja/või § 163 juures kirjeldatud menetluskulude jaotuse viisid. Lähedasim asjassepuutuv hagimenetluse menetluskulude säte on TsMS § 168 lg 4. Õiguskirjanduses (TsMS I komm § 168 p 3.5. d)) on märgitud, et lisaks TsMS § 168 lõikes 4 märgitule tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldiste põhimõtetega, sh TsMS § 162 lõikega 4. Oluline on hinnata, kas kohtusse pöörduti põhjendatult või mitte. Maakohus leidis, et olukorras, kus avaldaja puudutatud isikuga kohtuväliselt kokkuleppele ei saanud, oli vaja avaldus esitada. Menetlus kestis üle 2,5 aasta, mille jooksul oli puudutatud isik läbivalt seisukohal, et tema kohustuseks on tee oma kinnistul välja ehitada, kuid ei teinud selleks mitte ühtegi tegevust. Avaldajate taotlusel pidi kohus juurdepääsu tagamiseks kohaldama ka esialgset õiguskaitset. Avaldajate kinnitusel ei ole vajadust Raksijõe Arenduse OÜ-ga kui kinnistu tulevase omanikuga kohtuteed vaidluse puudumisel jätkata. Eeltoodust tulenevalt puudub mõistlik põhjus menetluskulude jätmiseks kellegi menetlusosalise kanda ning õiglane on need jätta neid kandnud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas 23.07.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista avaldajatelt puudutatud isiku kasuks solidaarselt välja puudutatud isiku menetluskulud summas 10 064,30 eurot ning viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.Määruskaebuse kohaselt on maakohus andnud käesoleva tsiviilasja menetluse tinginud asjaoludele ja ka menetluses esitatud seisukohtadele ja menetluses tuvastatule ebaõige hinnangu. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab avalduse tagasivõtmisel menetluskulud avaldaja. Puudutatud isiku hinnangul ei esine käesoleva tsiviilasja puhul ühtegi kaalukat asjaolu eelnimetatud reeglist kõrvalekaldumiseks.
5
10.1.Maakohus on menetluskulude jaotamisel pidanud oluliseks, et algne avaldaja Europe1 SPV1 OÜ ei saanud puudutatud isikuga kokkuleppele, mistõttu oli vaja avaldus esitada. Eelnimetatud seisukoht on ebaõige. Europe1 SPV1 OÜ ei pöördunud enne avalduse esitamist kordagi puudutatud isiku poole taotlusega saada juurdepääs avalikule teele puudutatud isikule kuuluva kinnisasja kaudu. Avaldajad ei tugine sellisele väitele oma avalduses ja ei ole menetluses esitanud ka ühtegi tõendit, et seda oleks tehtud. Puudutatud isik on juba oma esmases vastuses avaldusele juhtinud tähelepanu, et avaldaja poolt menetluse algatamine on täiesti põhjendamatu. Avaldajal ei saa olla õigust kasutada vaidlusalust Lagle teed enne selle valmimist ja kasutusloa väljastamist, sh ei ole avaldajal õigust alustada oma kinnistutel ehitustegevust enne ehituslubade väljastamist ning ehitusload väljastatakse detailplaneeringu kohaselt avaldajale alles pärast Lagle teele kasutusloa andmist. Nimetatud asjaolud olid või pidid olema avaldajale enne käesoleva kohtumenetluse alustamist teada. Samas rõhutab puudutatud isik veel kord, et faktiliselt puudutatud isik ei keelanud enne avaldaja poolt kohtumenetluse alustamist avaldajal puudutatud isiku kinnistu (tee) kasutamist eeldusel, et sellega teed ei rikuta, st eelkõige ei sõideta teel raskemate sõidukitega (vt 14.10.2021 seisukoha p 15). Puudutatud isiku õigust keelata oma kinnistul asuva tee kasutamist raskemate sõidukitega tunnistas ka Tallinna Ringkonnakohus 14.02.2022 kohtumääruses.
10.2.Maakohus leidis põhjendamatult, et menetluskulude poolte endi kanda jätmist õigustab ka asjaolu, et kohtumenetlus kestis üle 2,5 aasta, mille jooksul oli puudutatud isik läbivalt seisukohal, et tema kohustuseks on tee oma kinnistul välja ehitada, kuid tegevusi selleks ei teinud. Esiteks selgitas puudutatud isik menetluses läbivalt, et tee väljaehitamist takistab oluliselt asjaolu, et avaldaja teed kasutab (vt nt 14.10.2021 seisukoha p 13-14). Teiseks, 19.10.2022 kohtuistungil rääkis puudutatud isik mitte tema enda poolt ehitustegevuse mitteteostamisest, vaid sellest, et avaldaja ei ole seal midagi teinud, ehkki esitas oma väidetavate, tegelikkuses mittetoimunud tööde eest puudutatud isikule arveid (vt 19.10.2022 kohtuistungi protokoll, ajatempel 00:10:54). Samal kohtuistungil puudutatud isiku seaduslik esindaja ka kinnitas, et tee väljaehitamist on kavas alustada esimesel võimalusel. Maakohus viitab oma määruses ka kohtu 20.07.2023 järelpärimisele puudutatud isikule, jättes samas tähelepanuta, et 11.08.2023 on puudutatud isik viidatud järelpärimisele vastanud, selgitades, et on tekkinud põhjendatud kahtlused selles, kas puudutatud isikul üldse tee väljaehitamise kohustus on ning samas on puudutatud isik kohut informeerinud ka avaldajaga peetud läbirääkimistest tee avaldaja poolt omandamise teemal. Jääb arusaamatuks, kuidas saab sellise selgituse valguses puudutatud isikule ette heita tee väljaehitamise viibimist, rääkimata sellest, et väljaehitamise temaatika sidumine menetluskulude jaotamise küsimusega on kummastav ja arusaamatu juba iseenesest.
10.3.Lisaks pidas kohus menetluskulude jaotamise kontekstis oluliseks asjaolu, et kohus pidi kohaldama asjas esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole samastatav asjas tehtava lahendiga ja esialgse õiguskaitse kohaldamisel puudub mis tahes seos küsimusega menetluskulude jaotamisest. Ka ei olnud kohtu poolt kohaldatud mahus esialgse õiguskaitse kohaldamine tegelikkuses vajalik, kuna väiksemate sõidukitega ja jalgsi juurdepääsu üle oma kinnistu ei ole puudutatud isik avaldaja(te)le kunagi keelanud.
6
10.4.Kohus leidis, et menetluskulude poolte endi kanda jätmist õigustab ka asjaolu, et avaldajate kinnitusel ei ole vajadust Raksijõe Arenduse OÜ-ga kui kinnistu tulevase omanikuga kohtuteed vaidluse puudumisel jätkata. Jääb täiesti arusaamatuks, millisel alusel peaks puudutatud isik, kes on avaldaja(te) poolt kohtusse pöördumise tõttu kandnud suuri menetluskulusid ja ei saa avaldajate poolt avalduse tagasivõtmise tõttu oma õiguste eest lõpuni seista, kandma riski, mis seondub sellega, et väidetavalt tee uus omanik puudutatud isiku võimaliku eriõigusjärglasena vaidluse jätkamisest huvitatud ei ole. Kokkuvõttes leiab puudutatud isik, et maakohus on teinud ebaõige ja tema suhtes äärmiselt ebaõiglase lahendi. Menetluse edasine käik
11.Avaldajad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
12.Pärnu linn (Pärnu linnvalitsuse kaudu) oli seisukohal, et kui kohus peab vajalikuks avaldajate ja puudutatud isiku menetluskulude välja mõistmist, siis palub Pärnu linn jätta need täies ulatuses avaldajate ja puudutatud isiku kanda.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on puudutatud isik vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotamise osas.
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.TsMS § 475 lg 1 p-st 131 ja § 6181 lg-st 1 tulenevalt lahendatakse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asi hagita menetluses, mille võib algatada üksnes avalduse alusel. Maakohus jättis praeguses asjas avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2, § 477 lg 6 alusel läbi vaatamata, sest avaldajad võtsid selle tagasi. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui hagita menetluse avaldus jääb läbi vaatamata, saab kohus sellisel juhul jaotada menetluskulud muu hulgas TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt RKTKm, 13.05.2020, 2-16-5794, p 13). TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet ( RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29; RKTKm 13.10.2020, 2-16-5794, p 12). 7
16.1.Lisaks on nii õiguskirjanduses kui Riigikohtu praktikas leitud, et menetluskulude jaotamisel hagita menetluses on TsMS § 477 lg 1 kaudu kohaldatav ka TsMS § 168 (TsMS I komm (2017), § 168, p 3.1.a ja § 172 p 3.1.a, RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 14). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid (vt RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 9).
16.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul menetluskulude poolte endi kanda jätmisel ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et vaidluse asjaolusid arvestades oli praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Asjas ei ole tehtud lahendit avaldajate kasuks ega kahjuks, vaid avaldajad võtsid avalduse tagasi seetõttu, et Pärnu Maakohtu 29.02.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-16332 kohustati puudutatud isikut andma üle Lagle tee kinnistu (mille kaudu kinnisasjadele juurdepääsu taotleti) omandiõigus Raksijõe Arenduse OÜ-le. Avaldajad põhjendasid, et kinnisasja tulevane omanik Raksijõe Arenduse OÜ ei tee neile takistusi juurdepääsu küsimuses, mistõttu puudub vajadus vaidlust jätkata. Määruskaebusele esitatud vastuses on avaldajad täpsustanud, et Raksijõe Arenduse OÜ on avaldaja I koostööpartner. Seega ei võtnud avaldajad avaldust tagasi seetõttu, et nad ei soovinud enam saada avalduses nimetatud kinnisasjadele juurdepääsu Lagle tee kinnisasja kaudu, vaid seetõttu, et olukord oli tsiviilasjas nr 2-22-16332 tehtud lahendist tulenevalt muutunud. Tsiviilasjas puudus sisuline vaidlus selle üle, et avalduses nimetatud kinnisasjadeni ei ole juurdepääsu avalikult teelt ning et juurdepääs on võimalik saada Lagle tee kinnistu kaudu. Avalduse kohaselt vajasid avaldajad kinnistutele ligipääsu igat liiki transpordivahendiga, et ehitada kinnistutele eramuid ning kinnisasjade omanikud kohtuväliselt enne avalduse esitamist juurdepääsu küsimuses lahendust ei leidnud. Puudutatud isik vaidles avaldusele läbivalt vastu, tuues oma vastuväidetes välja, et juurdepääsu määramine ei ole põhjendatud, kuna avalduses nimetatud kinnistustele on juurdepääs määratud detailplaneeringuga üle puudutatud isiku omandis oleva Lagle tee, kuid detailplaneeringu järgi ei ole avaldajal I õigust talle kuuluvatel kinnistutel ehitamist alustada enne kui Lagle tee on valmis ehitatud ja sellele on väljastatud kasutusluba, pärast mida võõrandatakse transpordimaa kohalikule omavalitsusele. Samas nähtub asja materjalidest, et kohtumenetluse ajal (ligikaudu 2,5 aastat) ei toimunud tee ehitamises olulisi arenguid, mistõttu ei saanud ka avaldajad ehitustegevusega edasi liikuda. 19.10.2022 kohtuistungil kinnitas puudutatud isiku esindaja, et ta soovib tee valmis ehitada ning et tal on see plaanis esimesel võimalusel (I kd lk145), 11.08.2023 seisukohas viitas puudutatud isik aga, et tal võib kohustus tee väljaehitamise osas hoopis puududa (I kd lk 193). Asja materjalide põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et avaldus kinnistutele juurdepääsu saamiseks oleks olnud täielikult põhjendamatu või et kohtumenetlus algatati ilma reaalse vajaduseta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ka asjaolust, et käesolevas asjas on esialgse õiguskaitse korras reguleeritud vaidlusalust õigussuhet kahel korral, võib järeldada, et kohtu poole ei pöördutud põhjendamatult. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et puudutatud isiku menetluskulude tema enda kanda jätmine oleks antud juhul tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
16.3.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal et maakohtu määrus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata.
8
17.Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, peab kolleegium põhjendatuks, sarnaselt maakohtu menetluskulude jaotusele, jätta menetluskulud ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.