2-25-13281/3 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Esialgne võlausaldaja Holm Bank AS ja X (kostja) sõlmisid 25.10.2023 tarbijakrediidilepingu nr 52310250077, mille alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis 25.10.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 08.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Holm Bank AS loovutas 27.12.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitas kohtusse hagi 14.08.2025, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 4874,67 eurot, intressi 410,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 502,39 eurot ja viivise alates 15.08.2025 kuni põhinõude summas 4874,67 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 13,49% aastas. Kohus võttis hagi menetlusse 26.08.2025. Kostja sai hagiavalduse kätte 27.08.2025, kuid vastust ei esitanud. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (22,88%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 1335,88 eurot ning arvestati keskmisteks kohustusteks (finantskohustused + elatusmiinimum/majapidamiskulud) 975,07 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist 2

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 338 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 630 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.