L. J. hagi Lüganuse valla (Vallavalitsuse kaudu) vastu mittevaralise kahju nõudes
Hagihind
2 000 eurot, lihtmenetlus (TsMS § 405)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.juunil 2021.a.
Menetlusosalised
Hageja :
L. J. (IK xxx, xxx; e-post: xxx)
Vandeadvokaadi abi Marina Kelpman (Advokaadibüroo Tarmo Hageja esindaja (riigi Pilv ja Partnerid; Paju 2, 50603 õigusabi korras): Tartu; [email protected])
Kostja:
Kostja lepinguline esindaja:
Lüganuse Vald (Vallavalitsuse kaudu) (Keskpuiestee 20. Kiviõli; Lüganuse vald; e-post: [email protected]) Vandeadvokaat Julia Kisseljova (Ellex Raidla Advokaadibüroo; epost: [email protected])
RESOLUTSIOON
L. J. hagi jätta rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta poolte enda kanda. L. J.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kukkus L. J. 06.02.2021.a. Kiviõlis, Viru tn 5 Maxima kaupluse juures oleval ülekäigurajal. Kukkumise põhjustas libe ja liivatamata tee. Libedusetõrje kohustus lasub vallavalitsusel. Kukkumise tagajärjel diagnoositi L. J.l S20.4-pindmine rindkerevigastus, rindkere tagaseina muud pindmised vigastused. Hiljem tekkisid jalale verevalumid. L. J. vigastused on fikseeritud SA Ida-Viru Keskhaiglas. Ambulatoorse epikriisi nr 62633335 kohaselt libedal teel kukkumise tõttu kaebas hageja valu seljas ning tema liikumine oli piiratud. Anamnees: 06.02.2021.a. kell 12.00 kukkus õues seljale, 09.02.2021.a. valu seljas, abaluude piirkonnas, liikumine piiratud. Hageja väidab, et saadud vigastuse tõttu oli L. J. pea kaks nädalat kodus voodirežiimil, tundes pidevat valu ja kannatusi. Valuvaigistitena manustati hagejale tugeva valuvaigistava toimega preparaate: Paracetamoli 500mg 2 tabletti korraga kuni 6 tabletti 24 tunni jooksul ja Ibuprofeni 400 mg korraga kuni 3 tabletti 24 tunni jooksul. Üldseisundi halvenemisel soovitati hagejal koheselt pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Hageja toimetulek ja igapäevane elu oli pärast kukkumist oluliselt häiritud. Seljavalude tõttu ei saanud hageja öösiti magada, liikumine oli piiratud. Kukkumise tagajärjel oli häiritud hageja osalemine igapäevaelus, hageja pidi taluma nii füüsilist kui hingelist valu ja kannatusi. Seoses tervisekahjustusega vajas hageja pidevat ravi. Oluliselt halvenes hageja elustandard. Toimunust kirjutas hageja artikli ajalehele MK Estonia (venekeelne artikkel pealkirjaga „Kellelgi pole asja“).
2.Hageja tugineb nõude õigusliku alusena VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, mille kohaselt võib kahju õigusvastane tekitamine seisneda ka kahju tekitaja tegevusetuses, st kui tegevusetusega rikuti mingit üldist käibekohustust (sh hooletusest), loodi oht või lasti ohul kesta (tee liivatamata). VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kuivõrd kahju tekitamine käesoleval juhul on kostja poolt kindlaks tehtud, siis tulenevalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kostja süüd. Hageja on seisukohal, et kohustuse mittetäitmisega (tee liivatamata jätmisega) loodi kukkumise oht ja lasti sellel kesta. Hageja kukkus Kiviõlis Viru tn 5 Maxima kaupluse juures asuval ülekäigurajal. Tegemist on avalikult kasutatava teega ning liiklusseaduse § 52 sätestab kostjale üldise käibekohustuse teostada oma territooriumil teehooldust. Omavalitsus peab tee hoidma lumest ja jääst puhtana ning teostama libedustõrjet. Kostja jättis libedustõrje tegemata, mistõttu hageja libastus ja kukkus. Hageja nõuab kostjalt kehavigastuse tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 134 lg 2 tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral
hüvitada kahjustatud isikule mittevaraline kahjuna mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 2 kohaselt eeldatakse kannatanule kehavigastuse tekitamisel mittevaralise kahju olemasolu. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlusest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13 p 20) Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 2000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ühtegi kahju hüvitamise eelduse olemasolu: et kostja on rikkunud oma käibekohustust, et hagejal on tekkinud tervisekahjustus, et hagejal on tekkinud kahju (mittevaralise kahju kontekstis, et hageja heaolu on langenud), põhjuslikku seost käibekohustuse rikkumise ja tekkinud tervisekahjustuse vahel, kostja süüd väidetavas rikkumises. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kus ta täpselt kukkus. Hageja väitel leidis kukkumine aset Viru tn 5 maja ees oleval ülekäigurajal. Ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole, mistõttu on kostjal kahtlus, kas nõue on esitatud õige kostja vastu.
4.Hageja ei ole tõendanud tervisekahjustuse tekkimist. Hageja esitatud epikriisist ja kompuutertomograafia kokkuvõttest ei nähtu selliseid vigastusi, mida väidab hageja. Jalal väidetavalt hiljem ilmnenud verevalumeid traumapunktis ei märgita. Uuringust ega epikriisist samuti seda ei nähtu. Kui verevalum olnuks hageja jalale tekkinud, oleks see eeldatavalt olnud olemas juba siis kui hageja traumapunkti pöördus. Hageja kukkus väidetavalt 06.02.2021.a., aga pöördus traumapunkti alles 09.02.2021.a. Seega oli väidetava kukkumise ja traumapunkti pöördumise vahel 3 päeva. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hagejale tekkinud tervisekahjustuse ja kostja käibekohustuse rikkumise vahel. Hageja on küll esitanud tõendid selle kohta, et 09.02.2021.a. käis traumapunktis, kuid mitte ühtegi tõendit ei ole selle kohta, et traumapunkti pöördumine oli seostud just kukkumisega 06.02.2021.a.
5.Hageja ei ole millegagi tõendanud, et tema heaolu oleks kukkumise tagajärjel langenud. Ühelt poolt väidab hageja, et pidi olema kaks nädalat pärast kukkumist voodirežiimil, ajaleht MK Estonia artiklis aga väidab hageja, et käis vahetult pärast kukkumist välja jalutamas ja märkas, et kuigi ta oli vallavalitsusse pöördunud liivatamata teede pärast, polnud keegi midagi selleks ette võtnud. Artikkel avaldati 17.02.2021.a. Isegi artikli avaldamise ja väidetava kukkumise vahel ei ole kahte nädalat. Järelikult on vastuolulised hageja väited ja tema enda esitatud tõendid. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et väidetava kukkumine oleks mingilgi viisil häirinud tema igapäevast elu. Pindmine rindkerevigastus ei saa tekitada hagejale sellist heaolu langust, et peab kahe nädala vältel voodirežiimil viibima. Hageja ei ole väitnud isegi seda, et väidetav trauma oleks takistanud tal mingisuguste tegevuste tegemist või tal oleksid seetõttu mingid kohustused jäänud täitmata. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostja on hageja kukkumises süüdi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja märgib, et juhul, kui kohus peaks leidma, et hagi rahuldamine on mingil põhjusel võimalik, palub kostja vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel nullini. Kostja leiab, et kahjuhüvitise vähendamiseks annavad alust järgmised asjaolud: - kostja on korduvalt pakkunud hagejale kohtumise võimalust ja materiaalse kahju hüvitamist;
- hageja ei pöördunud traumapunkti koheselt, seega ei olnud ka vigastus sedavõrd tõsine, et oleks hageja heaolu langenud; - Kohtupraktikast ei ole teada juhtumeid, mille puhul oleks mittevaralist kahju hüvitatud sedavõrd kerge kukkumise korral. Praegusel juhul ei ole hagejal tekkinud nt luumurdu, ei olnud operatsioonivajadust, hageja ei ole jäänud ilma tööst. Kostja leiab, et ainuüksi hageja väidetavate vigastuste raskust arvestades ei ole põhjendatud mittevaralise kahju väljamõistmine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hagejal kukkumise tagajärjel saadud kehavigastuse ja sellest tingitud mittevaralise kahju eest. Hageja heidab kostjale ette, et avalikult kasutatav tee (ülekäigurada), mille korrashoiu eest vastutab kostja, oli libe ja liivatamata, mistõttu hageja kukkus 06.02.2021.a ning sai kehavigastuse. Kehavigastuse tõttu pidi ta taluma valu ning langes tema üldine heaolu. Kostja on seisukohal, et hagi on tõendamata, hageja ei ole tõendanud faktilisi asjaolusid, millele hagis tugineb.
9.Hageja tugineb kostja vastutuse õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 134 lg 2. VÕS § 1043 kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Deliktilise kahju hüvitamise nõude eelduseks on kahju tekitamine (tegu või tegevusetus), mille kausaalseks tagajärjeks on kannatanul teatava kahjuliku tagajärje tekkimine, teo õigusvastasus ning kahju tekitaja süü. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamisega). Õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi võib seisneda ka tegevusetuses. Tegevusetuse puhul on tervisekahjustuse tekitanud isiku tegu õigusvastane juhul, kui ta rikkus tegevusetusega mingit üldist käibekohustust (nt hooletusest). Hageja leiab, et kostja käibekohustus käesoleval juhul tähendas seda, et ta lõi oma tegevusetusega ohu ja lasi sellel jätkuda (territoorium liivatamata), samal ajal kui tal lasus kohustus võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud meetmed, mis olid ohu vältimiseks ja kõrvaldamiseks vajalikud ja jõukohased et kaitsta isikuid ohu realiseerumise eest.
10.Riigikohus on sedastanud, et kahju tekitaja vastutuse alusena tuleb kontrollida, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ja kas ta jättis oma käibekohustuse nõuetekohaselt täitmata (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050), kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule tekkinud kahju ärahoidmiseks. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise
ärahoidmiseks kasutama (vt Riigikohtu 10.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 24, ja 24.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-8345/41). Juhul kui VÕS § 1045 lg 1 p 2 õigushüve kahjustamise põhjuseks on väidetav kahju tekitaja tegevusetus (tegutsemine oleks kahju ära hoidnud), ei saa ainuüksi õigushüve kahjustamise faktist järeldada tegevusetuse õigusvastasust. Väidetav kahju tekitaja peab olema rikkunud mingit õigusnormi, mis kohustas kahju tekitajat tegutsema kahju ärahoidmise huvides. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada muuhulgas valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. Tee korrashoiu tagamata jätmine (sh libedusetõrje teostamata jätmine) on kohtu hinnangul käsitletav üldise käibekohustuse rikkumisena. Kohus nõustub, et kohalik omavalitsus saab ja peab talveperioodil võimalike kukkumiste ja vigastuste vältimiseks muuhulgas teostama valla teede / territooriumi libedusetõrjet tagamaks keskmise mõistliku inimese ohutus.
11.Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul hageja tõendanud, et kostja seda ei teinud või ei teinud seda piisavalt. VÕS § 1045 lg 1 p 2 tuleneva kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal ning kostjal kui väidetavalt kahju tekitajal tuleb vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 lg 1 järgi tõendada oma süü puudumine (st et ta tegi mõistlikult vajaliku ja võimaliku käibekohustuse täitmiseks) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, 3-2-1-161-12). Kostjal VÕS § 1050 lg 1 tõendamiskoormuse tekkimiseks peab hageja esmalt tõendama, et kahju tekkis kostja loodud ohu tagajärjel. Kohus on seisukohal, et hageja seda käesoleval juhul teinud ei ole. Hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, millised oli kukkumiskoha teeolud 06.02.2021.a (nt fotod), kas oli libe, liivatatud, ebapiisavalt liivatatud või üldse liivatamata, kas kukkumise põhjustas vallavalitsuse poolt libedusetõrje tegemata jätmine või oli selleks inimlik faktor (nt komistamine) sh hageja enda hooletus (VÕS § 139 lg 1).
12.Kostja seadis kohtuistungil kahtluse alla, kas ülekäigurada Kivõlis Viru tn 5 maja ees Maxima kaupluse juures, kus hageja väidetavalt kukkus, oli avalik tee, mille korrashoiu eest vastutab vallavalitsus. Kohus on seisukohal, et kuivõrd vallavalitsus on kutsunud L. J.t kohtumisele arutamaks võimalikku hüvitist või kokkulepet ravikulude hüvitamiseks, siis oma tegevusega on vähemalt möönnud, et kukkumine võis toimuda teel, mille korrashoiu eest vastutab kostja (vähemalt ei ole välistanud seda asjaolu). Hageja ei ole tõendanud, millised olid teeolud ja kas tee oli hooldamata ning kukkumise põhjustas libe ja hooldamata tee. Hageja on esitanud tõendina enda artikli ajalehes MK Estonia (I kd, tl 125, 137 ja tõlge lk 138) ja J. M. selgituse (I kd tl 139) Artikkel väljendab küll hageja kriitikat vallavalitsuse suunas hooldamata teede eest, kuid ainuüksi kukkumise fakt ei anna alust veel mittevaralise kahju hüvitamisele.
13.Hageja väidab, et kukkumine 06.02.2021.a. põhjustas talle kehavigastuse, mille tõttu tuli tal kannatada valu ja ebamugavust ning langes tema üldine heaolu. Isegi kui nõustuda sellega, et hageja kukkumise põhjustas libe tee ja vallavalitsuse hooletus (tegemata libedustõrje), on kohtu hinnangul kummastav, et hageja pöördus enne korduvalt vallavalitsuse poole (08.02.2021, I kd tl 175) kui väidetava vigastusega traumapunkti (09.02.2021.a. I kd t 133-136).
Kehavigastuse või või tervise kahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamist. Kehavigastuseks saab lugeda vigastusi, millega kaasneb isiku kehalise terviklikkuse rikkumine või kahjustamine teatava välise füüsilise mõjutuse tulemusena. 13.1 09.02.2021.a pöördus L. J. Ida-Viru Keskhaigla traumapunkti kaebusega valu seljas, liikumine piiratud (I kd tl 135-136) viidatud on 06.02.2021.a. õues seljale kukkumisele. Ambulatoorse epikriisi nr 62633335 versioon 1, digiloo haigusjuhtum nr 15370998 kohaselt on L. J.l diagnoositud pindmine rindkerevigastus, ringkere tagaseina muud pindmised vigastused (I kd tl 133-134) Kompuutertomograafia uuring ei kinnitanud hageja väidetavat seljavigastust. 13.2 Ambulatoorse epikriisi nr 62231425 versioon 1 (digiloo haigusjuhtum nr 15343780, II kd tl 33-36) kohaselt oli L. J.l 05.01.2021.a. diagnoositud M54.1 seljavalu, radikulopaatia, kaela ja nimmevalu. Alates 06.01.2021.a. sai patsient füsioteraapiat. Hageja ei eitanud kohtuistungil, et tal oli teisigi haigusi, kuid kukkumine väidetavalt süvendas neid (II kd tl 37 pöördel). Kohus on seisukohal, et eeltoodud hageja väide ei ole millegagi tõendatud. Hageja väidetavaid seljavalusid ei saa kohtu hinnangul üheselt seostada 06.02.2021.a. kukkumisega. Viidatud tõenditest tuleneb üheselt, et hagejal olid seljavaevused juba enne väidetavat kukkumist. 13.3 Kohus ei nõustu ka hageja väidetega selles, et kukkumise tagajärjel pidi ta paar nädalat lamama voodirežiimil. Hageja väited ja tema esitatud tõendid on vasturääkivad. Hageja väidetav kukkumine leidis aset 06.02.2021.a., 08.02.2021.a. pöördus ta vallavalitsusse koristamata teede osas (I kd tl 175), 09.02.2021.a pöördus traumapunkti, 10.02.2021.a pöördus kahjunõudega vallavalitsusse (I kd tl 182), 10.02.2021.a. ka õiguskantsleri poole (I kd tl 10-11). Pöördumises õiguskantsleri poole tundis hageja huvi, kes hüvitab talle ravikulud. Puuduvad tõendid väidetavate ravikulude kohta, ei ole millegagi tõendatud ka hageja väide, et tema elukorraldus oli pärast kukkumist oluliselt häiritud. Atriklis MK Estoniale märgib hageja muuhulgas, et pärast pöördumist vallavalitsuse poole läks ta välja ja nägi, et teid ei olnud ikka hooldatud. Eeltoodu on vastuolus hageja väidetega selle kohta, et pärast kukkumist pidi paar nädalat voodirežiimil olema. 13.4 Hageja väitel tarvitas ta kukkumise järgselt tugevaid valuvaigisteid. Ka eeltoodud väide on tõendamata. Epikriisist tulenevalt soovitati vajadusel manustada valuvaigistitena Paracetamoli ja Ibuprofeni, mis on tavapärased valu vaigistamiseks kasutatavad käsimüügi preparaadid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamata on põhjuslik seos hageja väidetava tervisekahjustuse / seljavaevuste ja kukkumise (sh kostja hoolsuskohustuse rikkumise) vahel.
14.Mittevaralise kahjuna VÕS § 128 lg 5 mõttes on käsitleva eelkõige kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ja kannatused. Riigikohus on lugenud mittevaralise kahjuna ka isiku tegevuses ning elukorralduses piirangutest tingitud heaolu langust (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-1-01)
Kehavigastuse ja tervise kahjustamise korral (VÕS § 134 lg 2) tuleb mittevaraline kahju, sh füüsilise ja hingelise valu tekkimist eeldada. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav hagejal nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11–13, 20.06.2013 .a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13) Kohus on seisukohal, et iga kukkumisega põhjustatud ebamugavustunne ei anna alust kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Isegi kui käesoleval juhul nõustuda, et hageja kukkus libedal liivatamata teel, ei ole kohtu hinnangul tõendatud hagejal selliste kehavigastuste olemasolu, mis oleks oluliselt raskendanud senist toimetulekut või halvendanud senist elukvaliteeti.
15.Hageja taotles J. M. tunnistajana ülekuulamist. Kohus nõudis tunnistajatasu tasumist ja hoiatas, et tunnistajatasu tasumata jätmise korral jätab kohus tunnistaja kutsumata ja üle kuulamata (II kd tl 1). Hageja tunnistajatasu ei tasunud ega esitanud ka menetlusabitaotlust. Hageja korduvad taotlused tunnistaja kutsumiseks, mis on esitatud pärast 09.06.2021.a. istungit (II kd tl 56-73, 75-88) jätab kohus tähelepanuta. Hagejale on menetluses määratud riigi õigusabi korras esindaja. Kohtule teadaolevatel andmetel ei kirjuta arvukaid taotlusi mitte hageja L. J., vaid üks tema endistest abikaasadest, mistõttu ei pruugi hageja olla neist teadlik. Eeltoodut kinnitas mh L. J. kohtuistungil 09.06.2021.a. Hageja esindaja on kohtu poole pöördunud probleemiga, et klient ei ole kättesaadav (II kd tl 74), samal ajal on kohtule hageja nimel esitatud 8 taotlust pärast istungit ja enne lahendi tegemist.
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi on tõendamata ja jätab selle rahuldamata. Arvestades hagihinda, lahendas kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
18.TsMS § 162 lg 1 üldnormi järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus kohaldab TsMS § 162 lg 4 ja jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus hindas riigi õigusabi taotluse lahendamisel hageja majanduslikku seisundit ja leidis, et hageja ei ole võimeline kandma õigusabikulu kahjustamata seejuures enda elementaarset toimetulekut. Kohus andis hagejale riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta (I kd tl 105-106).
Ka vallavalitsus on lugenud hageja vähekindlustatud isikuks, kellel võimalus saada vajadusel ravikulude hüvitamist (I kd tl 188). Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et hageja majanduslik seisund ei võimalda tasuda vastaspoole õigusabikulusid ning nende nõudmine oleks kohtu hinnangul ebamõistlik ja ebaõiglane. Kohus jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jääb Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.