Hageja M. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja AS All Media Eesti (registrikood 10014747), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper, advokaat Kairi Kilgi Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta M. T. hagi AS All Media Eesti vastu kahjunõudes rahuldamata.
2.Võtta M. T. ja AS ALL Media Eesti poolt 13.04.2021 esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud täielikult M. T. kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hagiavalduse kohaselt on M. T. (hageja) blogija ja suunamudija, kelle erialaseks tegevuseks on koostöö erinevate brändide ja kaubamärkidega. Hageja on tuntud nime all Xxxx. Koostöökokkulepete saamiseks peab inimesel olema lai vaatajaskond ja sobiv kuvad. Hagejal on Instagramis üle 46 000 ja Facebookis üle 16 000 jälgija, mis on Eesti mõistes lai
jälgijaskond. Hagejal on ka blogi, kus ta kirjutab toitu ja tervist puudutavatel teemadel ning hageja kuvand on positiivne.
2.30.09.2019 avaldas kostja TV3 veebilehel ja veebilehel www.uudised.tv3.ee artikli, milles olid alljärgnevad väited: 1) Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Xxxx vassib andmetega? – tegemist on ebaõige ja au teotav faktiväitega, hageja ei ole valetanud viljakusmonitori Daysy andmete kohta ning on võimatu teha järeldust, et sellest tulenevalt saaks keegi rasedaks jääda. 2) Noorte naiste iidol Xxxx räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära rikkusid ning kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori. Väidetavalt hoiab imeline kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga täiesti vale ning seda tõestab täna õhtul X. Y. terav saade „Xxxx“. – tegemist on hagejat negatiivselt kujutava ebaõige faktiväitega, hageja pole valetanud rasestumise ärahoidmise tõenäosuse kohta ning väide seadme töökindlusest vastab tõele. 3) Mida Xxxx oma fännidele lubab ja kuidas ta monitorimüügist ise kasu lõikab, näeb juba täna õhtul kell 20:00 saates „Xxxx“. – tegemist on hagejat kahjustava ebaõige faktiväitega, sest hageja pole oma jälgijatele midagi lubanud ning ei soovitanud toodet isikliku kasu pärast.
3.Hageja väitel järeldub eeltoodust, et hageja on oma jälgijaid kasu saamise eesmärgil eksitanud, reklaamides toodet, mis võib tuua kaasa soovimatu rasestumise. Eeltoodu on hageja mainet kahjustav, mistõttu tekkis hagejale mittevaraline kahju. Lisaks kandis hageja kohtueelse menetlusega seoses varalist kahju tulenevalt õigusabikuludest summas 1190 eurot.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja ei saa enda vastutust välistada sellega, et lisab lause lõppu küsimärgi. Sõna „vassima“ tähendab võltsimist ja moonutamist. Kostja kinnitab ka ise, et tema avaldatud faktiväide vassimise kohta on ebaõige. Hageja sai eeldada, et toote soetanud naised tutvuvad ka toodet tutvustava kasutusjuhendiga, mis on Daysy kodulehel kättesaadav. Hageja avaldas oma lugejatele igakülgset ja tasakaalustatud infot, tuues välja ka selle, et monitor on tõhus ainult siis kui, seda kasutatakse õigesti.
5.Kõiki kostja avaldatud väiteid tuleb vaadelda koos ning analüüsida, millise mulje kostja hagejast sellega jättis. Kostja avaldatud väide valetamise kohta puudutas otseselt hagejat ning kostja kirjeldas selle väitega mitte monitori, vaid hageja tegevust. Ajakirjandusvabadus kui printsiip ei õigusta valetamist ja üldsuse eksitamist. Kostja suhtes tehtud pressinõukogu otsus puudutas ka hageja kohta esitatud valeväiteid ning pressinõukogus leidis kinnitust, et kostja eksitas hagejaga seonduvalt avalikkust. Kostja ei kontrollinud väidete tõelevastavust ning otsustas hageja laimava ja kõmulise käsitlemise kaudu saavutada saatele paremaid vaatajanumbreid. Kostja etteheide, nagu oleks hageja pidanud nõustuma saates esinemisega, on sisutu. Saate valmistaja X. Y. püüdis hagejat saada saatesse rääkima talle saate kohta valetades, et hagejal on võimalus tulla Daysyt noortele reklaamima ja teha intervjuu Daysy kasulikkusest.
6.28.04.2021 menetlusdokumendi kohaselt tuleb lugeda artiklit tervikuna ning kõiki avaldatud väiteid ja hinnanguid teineteisega kontekstis. Kui lugeja loeb ainult pealkirja, jääb talle selge ja ühene arusaam, et hageja valetab millegi kohta (lugeja võib üksnes oletada, et tegemist võiks olla rasestumisvastase vahendiga) ning, et see toob kaasa naiste rasestumise. Kui lugeja loeb kogu artiklit, tekib tal hagejast veel halvem kuvand, kuna artiklis sisalduvad ka väited 2 ja 3, mille järgi avaldab hageja lugejatele „täiesti valet“ (kostja artikli sõnastus, väide 2) ning, et hageja teenib selle valetamise pealt „ise kasu“ (kostja artikli sõnastus, väide 3). Hageja esitas hagi üksnes mittevaralise kahju hüvitamiseks ja seega pole mingit põhjust vaadata ülimalt konkreetselt ja detailselt iga väidet või hinnangut, vaid analüüsida tuleb seda,
millise mulje jätab hagejast pealkiri ning millise mulje pealkiri koos artikli sisuga. Kostja avaldatut tervikuna lugedes jääb hagejast mulje kui inimesest, kes isikliku kasu saamise nimel valetab enda lugejatele Daysy viljakusmonitori kohta, mille efektiivsus on hageja väidetud 99,3% asemel umbes 70%.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel vastasid avaldatud väited tegelikkusele ega olnud hagejat kahjustavad. Kostja arvates ei saa esimest väidet käsitleda faktiväitena, sest selle lõpus on küsimärk, mis muudab selle hüpoteesiks, mida on vaja kontrollida. Tegemist oli saadet tutvustava artikliga ja saates ning artiklis vastati sellele lühidalt. Kostja ei avaldanud, et hageja valetas andmetega, vaid vassis, mis tähendab vigu tegema ja eksima. Hageja avaldas eksitavaid andmeid, sest hageja poolt viidatud töökindluse uuring oli saates osalenud naistearsti väidetel ebausaldusväärne ning tegelik rasestumisest hoidumise protsent on u 70% juures. Teine väide ei käi hageja kohta, vaid kirjeldab üksnes viljakusmonitori töökindlusprotsenti. Naistearsti väitel vastab väide tõele. Kolmas väide ütleb, et näidatakse, mida hageja lubas oma blogis seoses viljakusmonitoriga ja räägitakse hageja koostööst maaletoojaga. Väide ei vihja mingil viisil alusetutele lubadustele või rikastumisele ega oma muud negatiivset sisu. Esitatud lause vastab tõele, sest hageja on viljakusmonitori oma blogis kiitnud ja maaletooja kinnitas, et tal on koostööleping hagejaga.
8.Kui kohus leiab, et avaldatud väited käivad hageja kohta ja on ebaõiged, siis ei ole kostja käitunud õigusvastaselt, sest kostja kontrollis andmete õigsust. Avaldatud andmed tuginesid naistearsti kogemusele ja viljakusmonitori maaletooja väidetele. Samuti pole hagejale tekkinud kahju. Hageja räägib endale ja oma brändile tekkinud mainekahjust, kuid pole tõendanud reaalset kahju tekkimist. Hageja jälgijate numbrid on viimase aastaga hoopis kasvanud. Hageja väited häbitunde ja kannatuste kohta on tõendamata. Hageja on pärast saate ilmumist avaldanud artikli, milles ta naeris saate peale.
9.Hagejat kutsuti ka saates osalema, kuid ta keeldus sellest võimalusest. Samuti on hageja avaliku elu tegelane tulenevalt oma tegevusest suunamudijana, mistõttu on tal suurem talumiskohustus enda kajastamise suhtes. Kostja on praeguseks artikli veebist maha võtnud ning on tõendamata, et artikkel oleks saanud kahju põhjustada ka pärast saate avaldamist. Võimalik, et hageja sai avaldatust hoopis kasu, sest mitu Eesti suuremat blogijat avaldas hageja suhtes positiivseid postitusi, mis laiendas inimeste ringi, kes said hagejast teada. Kostja pakkus hagejale võimalust avaldada vastulause. Hageja seda võimalust ei kasutanud. Hageja varalise kahju suurus tulenevalt nõudekirja koostamisest ei saa olla põhjendatud suuremas summas kui arvestatuna nelja õigusabi töötunni eest.
10.Kostja hinnangul esineb hulgaliselt asjaolusid, mille alusel on ka kahju tekitamise tuvastamise puhul õigustatud õigusvastasuse välistamine või kahjuhüvitise vähendamine. Kõikide asjaoludega arvestades leiab kostja, et õiglane kahjuhüvitise suurus oleks 0 eurot.
11.Kostja ei nõustu 13.04.2021 seisukohas kohtu hinnanguga, et väide 3 sisaldab kaudset faktiväidet, et Xxxx saab varalist kasu jälgijatele antud ebaõigetest lubadustest. Väide 3 koosneb kahest lauseosast, mis on kaks eraldiseisvat väidet. Väites 3 on avaldatud, et 1) Xxxx annab fännidele lubadusi ning 2) Xxxx lõikab ise monitorimüügist kasu. Kostja hinnangul on väites öeldud, et kasu saab hageja monitorimüügist, mitte fännidele antud lubadustest.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus jätab hagi mittevaralise kahju hüvitamise ja varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
13.Kohus lahendab esmalt poolte poolt 13.04.2021 esitatud menetluslikud taotlused tõendite asja juurde võtmiseks (TsMS § 442 lg 5). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kohus võtab
hageja 13.04.2021 ja kostja 13.04.2021 menetlusdokumentidega esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. Tõendid on esitatud tähtaegselt kohtu poolt määratud tähtajaks ning esitatud väidete ja vastuväidete tõendamine on poole kohustus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
14.Hageja hinnangul on kostja avaldanud hageja kohta meedias ebaõigeid faktiväiteid, mis teotavad hageja au. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga 4. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.
15.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
16.Kohus selgitas 25.03.2021 määrusega menetlusosalistele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 159-161).
17.Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Hageja on blogija ja suunamudija, kelle erialaseks tegevuseks on koostöö erinevate brändide ja kaubamärkidega. Hagejal on ka blogi (tl 9-10). Hageja on tuntud pseudonüümi all Xxxx (tl 13). Samuti kannab hageja äriühing nime Xxxx (tl 15). Hagejal on Instagramis üle 46 000 ja Facebookis üle 16 000 jälgija (tl 11-129. Kostja avaldas 30.09.2019 TV3 veebilehel ja veebilehel www.uudised.tv3.ee järgmise sisuga artikli: Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Xxxx vassib andmetega? Noorte naiste iidol Xxxx räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära rikkusid ning kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori. Väidetavalt hoiab imeline kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga täiesti vale ning seda tõestab täna õhtul X. Y. terav saade „Xxxx“. „30% kasutajatest jääb aasta jooksul rasedaks“, toob naistearst H. L. välja monitori tegeliku usaldusväärsuse. Ja esimesed ohvrid on juba käes. „Tõepoolest on naisi, kes Daysyt kasutades soovimatult rasedaks on jäänud“, räägib L. oma praktikast ja tunnistab, et Xxxx nimi käib läbi nii mõnegi patsiendi jutust. Mida Xxxx oma fännidele lubab ja kuidas ta monitorimüügist ise kasu lõikab, näeb juba täna õhtul kell 20:00 saates „Xxxx“. (tl 16-17).
Pressinõukogu 19.12.2019 otsuse kohaselt rikkus TV3 „Xxxxit“ tutvustavate artiklitega ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11, mis näeb ette, et fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumit eksitada. Pressinõukogu hinnangul oli enne saadet avaldatud „Xxxxi“ tutvustused ülepaisutatud ja moonutatud (tl 18).
18.Kostja hageja poolt väidetud kolme väite avaldamist 30.09.2019 artiklites TV3 veebilehel ja veebilehel www.uudised.tv3.ee ei vaidlusta. Praeguses asjas on artiklid tehtud kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Kostja on pärast hagejalt nõudekirja saamist eemaldanud kõik saadet tutvustavad artiklid.
19.Kohus analüüsib, mida kostja hageja kohta avaldas, so kas kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.
20.Hageja leiab, et väide „Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Xxxx vassib andmetega?“ sisaldab faktiväidet, et Xxxx vassib andmetega. Kohus leiab, et lause on esitatud küsimuse vormis, kuid küsimuse alla pole seatud konkreetselt väide, kas Xxxx vassib andmetega. Lausest võib välja lugeda küsimuse, kas tegemist on uue trendiga või kas naised jäävad rasedaks Xxxx andmetega vassimise tõttu. Seega saab kohtu hinnangul mõistlik inimene aru, et pealkiri sisaldab väidet, et naised jäävad rasedaks, kuna Xxxx vassib andmetega. Tegemist on faktiväitega, kuna seda saab jah-ei skaalal hinnata ja see on kontrollitav.
21.Kohus jääb enda 25.03.2021 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kohtu hinnangul kasutatakse sõna vassima üldjuhul tähenduses moonutama, võltsima või eksitama, mitte tähenduses eksima ja puterdama. Samuti on Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 kohaselt sõna vassima tähendus moonutama, võltsima, segi ajama (vt https://www.eki.ee/). Vassimine on isikut negatiivselt kujutav. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud väitest saab mõistlik inimene aru, et hageja valetab andmete kohta. Valetama tähendus on siiski sihilikult valet rääkima, rääkides teadlikult tõsiasju moonutama. Kohtu hinnangul ei saa mõistlik inimene aru, et kostja väidaks justkui hageja oleks sihilikult valet rääkinud viljatusmonitori kohta. Kohtu hinnangul saab mõistlik inimene nimetatud väitest aru, et Xxxx eksitab Daysy viljakusmonitori andmetega või moonutab andmeid ning naised jäävad rasedaks. Tegemist on negatiivset kuvandit loova ja hagejat halvustava väitega.
22.Kohus võtab seisukoha, kas esimene väide on hageja au teotav. Õiguskirjanduses on märgitud, et väidet ei saa lugeda au teotavaks üksnes põhjusel, et see on negatiivse tähendusega. Au teotamise ründe raskusastme hindamisel tuleb arvesse võtta avaldatu konteksti, ulatust ja ühiskondlikku tähtsust. Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“ PS § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat. Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad (vt Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020, § 17 kommentaar, lk 229). Hageja avaldatu oli suunatud laiale avalikkusele, levitamiseks kasutati telekanalite veebilehte. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on nimetatud väite avaldamisega kahjustanud hageja mainet. Kostja väitest nähtub, et hageja on oma jälgijaid eksitanud, mis toob kaasa noorte naiste rasestumise. Seetõttu leiab kohus, et väide on au teotav faktiväide.
23.Kohus analüüsib kas väide 1 on õige. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja avaldas hageja kohta väite nagu oleks hageja avaldanud eksitavaid või moonutatud andmeid Daysy viljakusmonitori kohta. Hageja blogi väljavõttega on tõendatud, et hageja avaldas 2016. aastal enda blogis Daysy viljakusmonitori kohta andmeid toote kasutamise kohta ning viitas postituses sellele, et viljakusmonitori kasutamisel on võimalik rasedaks jääda 0,7% ning selle tõhusus on 99,3%. Hageja on oma blogis kirjeldanud, kuidas viljakusmonitori kasutada ja on viljakusmonitori tõhususe 99,3% osas viidanud tootja uuringule (tl 28-31). Kostja poolt kohtule esitatud saatelõigust nähtuvalt toetub viljakusmonitori maaletooja viljakusmonitori tõhususe osas tootja uuringutele (vt e-toimikust kostja vastuse lisa 1). Monitori maaletooja sõnade kohaselt on väidetud tõhusus siis, kui monitori õigesti kasutada. Hageja on esitanud tõendid Daysy kohta tehtud teadusuuringute osas, mille kohaselt on monitori veamäär 0,5%, ehk toote tõhusus on 99,5% (tl 149-152). Samuti on hageja poolt 13.04.2021 esitatud teadusuuringuga tõendatud, et viljakusmonitor hindab valesti üksnes 0,6% testidest (tl 165170 pöördel). Tootja väitel tagab viljakusmonitor 99,3% kindluse. Hageja poolt esitatud Terviseameti tõend, mille kohaselt on seade arvele võetud meditsiiniseadmete loetelus, ei tõenda seda, et viljakusmonitori tõhusus on 99,3% (tl 22-25). Samuti ei tõenda Eestis müügiloa saamine ega eestikeelne kasutusjuhend seda, et viljakusmonitori tõhusus on 99,3%.
24.Kohus analüüsib kas kostja on tõendanud, et väide 1 vastab tegelikkusele. Kostja on esitanud väite tegelikkusele vastamise tõendamise kohta tõenditena saates esinenud naistearst H. L.e CV ja väljavõtte füsioloogilise meetodi kohta (tl 68-77). Saates esinenud naistearst H. L. tõi välja, et Daysy monitori tõhusus on umbes 70%, mis tähendab, et umbes 30% naistest, kes seda kasutavad jäävad ühe aasta jooksul rasedaks (vt e-toimikust hagivastuse lisa 1). H. L. võrdles Daysy viljakusmonitori usaldusväärsust kalendermeetodiga ehk füsioloogilise meetodiga. Füsioloogilise meetodi tõhusus on õige kasutamise korral umbes 95%, kuid selle efektiivsus tavapärase kasutamise korral on 76% (tl 77-80). Kostja esitas 13.04.2021 täiendava tõendina 25.03.2021 Eesti Päevalehe artikli pealkirjaga „Arstid hädas: patsiendid kuulavad ekspertide asemel Xxxx“. Nimetatud artiklis on naistearst viidanud, et Daysy viljakusmonitor on üksnes nn kalendermeetodi kasutamise abivahend, mille tegelik tõhusus on umbes 70% ning et iga viies naine (ehk umbes 20% selle meetodi kasutajatest) jääb aasta jooksul kalendermeetodit kasutades rasedaks. K. P. hinnangul sobib kalendermeetodi kasutamine naistele, kes teavad, et raseduse korral nad pigem soovivad sünnitada. Kes seda ei soovi, peaks valima siiski tõhusama meetodi. Kohtu hinnangul ei piisa nimetatud tõenditest väite õigsuse tõendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kõnealune uuring, millele toetusid hageja blogis ja monitori maaletooja, on saadud ebausaldusväärsete meetodite abil. Kostja ei ole esitanud oma väite tõendamiseks läbi viidud teadusuuringuid ega tõendeid millistele uuringutele tuginedes naistearstid oma arvamuse avaldasid. Kohus möönab, et naistearstid on oma ala eksperdid ning hagejal puudub meditsiiniline haridus, kuid hageja tugines tõhususe osas tootja uuringutele. Eeltoodust tulenevalt hageja ei eksitanud andmetega või ei moonutanud andmeid. Vastavalt on väite 1 puhul tegemist ebaõige väitega.
25.Väide 2 „Noorte naiste iidol Xxxx räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära rikkusid ning kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori. Väidetavalt hoiab imeline kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga täiesti vale ning seda tõestab täna õhtul X. Y. terav saade „Xxxx“.“ Kuigi väited hageja, viljakusmonitori töökindluse ja töökindluse ebaõigsuse kohta on esitatud erinevates lausetes, leiab kohus, et nimetatud lauseid järjestikku lugedes tuleneb kaudne faktiväide, et hageja on väitnud, et viljakusmonitor hoiab rasestumise ära 99,3% kindlusega. Lausete sellisele tõlgendusele viitab kohtu hinnangul esimeses lauses välja toodud väljend taevani kiitmine ja umbisikulises teises lauses kasutatud väljend imeline, mis seob selle varasemas lauses märgitud taevani kiidetud alternatiiviga tervikuks. Kohus jääb enda 25.03.2021 määruses väljendatud seisukoha juurde, et nimetatud lausetest ei tulene väidet, et hageja oleks valetanud töökindlusprotsendi kohta. Seega on kohtu hinnangul tegemist neutraalse väitega. Vastavalt ei ole kostja hageja au
teotanud, so puudub kostja tegu ning nimetatud väite puhul ei ole täidetud objektiivne teokoosseis. Isiku au teotamine VÕS § 1046 lg 1 tähenduses eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, so au teotamine nõuab au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Seetõttu ei täida väite 2 osas hageja poolt kostjale etteheidetav käitumine hagis toodud asjaoludel normi teokoosseisu. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.
26.Kohus võtab seisukoha väite 3 osas „Mida Xxxx oma fännidele lubab ja kuidas ta monitori müügist ise kasu lõikab, näeb juba täna õhtul kell 20:00 saates „Xxxx“ . Kohus andis 25.03.2021 määruses väite 3 osas esialgse hinnangu ning leidis, et koostoimes artikli pealkirjaga sisaldab see kohtu hinnangul kaudset faktiväidet, et Xxxx saab varalist kasu jälgijatele antud ebaõigetest lubadustest. Kohus nõustub kostja 13.04.2021 käsitlusega, et väide 3 koosneb kahest lauseosast ning tegemist on kahe eraldiseisva väitega. Mõistlik inimene saab avaldatust aru, et 1) Xxxx annab fännidele lubadusi ja 2) Xxxx lõikab ise monitori müügist kasu. Seega avaldas kostja väites 3, et telesaates näidatakse, mida hageja blogis lubas, ning räägitakse ka sellest, millist kasu ta ise monitori müügist saab. Väidet 3 saab jah-ei skaalal hinnata ning see on kontrollitav. Vastavalt on tegemist faktiväidetega.
27.Väite esimene pool on täiesti neutraalne ning tegemist ei ole au teotava väitega. Kasu lõikamise väidet ei saa kohtu hinnangul pidada au teotavaks, kuna kasu lõikamine eraldi võttes on küll negatiivse tähendusega, kuid üksnes negatiivne ei ole hageja au teotav. Kohus leiab, et lubadused ei ole seostavad varalise kasuga. Seega on väide 3 tervikuna neutraalne ning tegemist ei ole au teotava väitega. Kohtule esitatud saatelõiguga on kostja ka tõendanud, et hageja on Daysy maaletooja koostööpartner ja tiimi liige. Nimetatut kinnitas maaletooja saates ning samuti on saatelõiguga tõendatud, et hageja teenib koostööst kasu (vt kostja 03.09.2021 vastuse lisa 1). Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Seega on tõendamist leidnud, et hageja saab Daysy monitorist rahalist kasu. Isiku au teotamine VÕS § 1046 lg 1 tähenduses eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, so au teotamine nõuab au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Seetõttu ei ole täidetud väite 3 osas hagis toodud asjaoludel normi teokoosseis. Seega ei ole vaja edasi analüüsida väite 3 puhul delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.
28.Isegi kui vaadata pealkirja ja artiklit tervikuna ei saa nõustuda hageja 28.04.2021 menetlusdokumendis esitatuga ja ei saa asuda seisukohale, et hageja valetab isikliku kasu saamise nimel enda lugejatele Daysy viljakusmonitori kohta, mille efektiivsus on hageja väidetud 99,3% asemel umbes 70%.
29.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on väite 1 avaldamisega rikkunud hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud väite 1 puhul objektiivne teokoosseis.
30.Kohus tuvastab kas väide 1 on õigusvastane. Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Juhul, kui õigusrikkumine seisneb isiku au teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Kui tegemist on au teotavate ehk hagejat halvustavate faktiväidete avaldamisega, peab VÕS § 1047 lg 2 alusel kostja tõendama, et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei olnud õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud
asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Andmete avaldamist ei peeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).
31.Kohus tuvastas eelnevalt, et artiklites ebaõige faktiväite (väide 1) avaldamine on hageja õiguste rikkumine ning kostja ei tõendanud, et väite 1 avaldamine oli õiguspärane. Teise isiku au teotamine avalikkuse ees on õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt on väite 1 avaldamine õigusvastane ning rikub hageja isiklikke õigusi. Kohus on seisukohal, et pressinõukogu otsus ei tõenda seda, et kostja poolt avaldatud väide 1 on õigusvastane.
32.Käesolevas asjas on kostja avaldanud väite, mis sisaldab hageja kohta ebaõiget faktiväidet, mis on kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
33.Kohtule esitatud saate väljavõttest nähtub et kostja on viidatud teadustööd arvesse võtnud, kuna saatejuht arutab viidatud teadustööd Daysy maaletooja esindaja H. S.ga ja dr H. L.ega (vt e-toimikust kostja vastuse lisa 1). Saatejuht on rääkinud ja saanud informatsiooni erinevatelt spetsialistidelt, sealhulgas on ära kuulatud kõik osapooled (H. L., Daysy maaletooja esindaja H. S., ämmaemand I. K., hageja blogi, videosalvestus Daysyt tutvustavast seminarist, Daysy kasutusjuhend ning raamat „Paremate päevade käsiraamat“). Kohtu hinnangul saab kontrolli pidada piisavaks, kuna rikkumine ei olnud raske. Kohus on seisukohal, et hageja õiguste rikkumise intensiivsus on vähene. Kostja avaldas faktiväite olukorras, kus temani jõudis teave, et hageja poolt reklaamitud viljakusemonitor Daysy võib kaasa tuua teismeliste ja noorte naiste tahtevastase rasestumine. Teema oli päevakajaline. Avalikkusel oli õigus saada teavet nimetatud monitori kohta ning seega oli väite 1 avaldamiseks õigustatud huvi.
34.Samuti on avaliku elu tegelased suurema avalikkuse tähelepanu alla ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga. Kohus on seisukohal, et hageja asetas blogijana ise ennast avaliku huvi keskmesse. Hagejal on koostööleping Daysy maaletoojaga ning ta reklaamib enda blogis kõnealust viljakusmonitori. Seega peab hageja blogijana arvestama sellega, et kuna blogi on avalik, siis avalikkus võib tema tegevust, sh monitori kohta avaldatut kritiseerida vähem põhjendatult. Seetõttu on hageja kohustatud käesoleval juhul (vähese õiguste rikkumise intensiivsuse korral) taluma suuremas ulatuses kriitikat, kui isik kes ei ole ennast ise avalikkuse huviorbiiti asetanud. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei ole hageja kohta väite 1 avaldamine õigusvastane.
36.Hageja esitas ka viivisenõude, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista väljamõistetud kahjuhüvitiselt viivis alates hagi esitamisest, so alates 17.06.2020.
37.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Tulenevalt asjaolust, et kohus ei rahuldanud põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
Varaline kahjunõue
38.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 1190 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).
39.Hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hagejal oli alust kostjale nõudekirja esitada, mis eeldab hindamist, kas kostja avaldatu oli ebaõige või solvav hageja suhtes. Nõudekirjas nõudis hageja samuti mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus tuvastas, et ühegi väite puhul ei ole täidetud kolmeastmeline delikti üldkoosseis ja jättis mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Vastavalt ei ole põhjendatud ka hageja varaline kahjunõue. Seega ei tule edasi analüüsida varalise kahju hüvitamise eeldusi ning varaline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.
40.Eeltoodust tulenevalt jääb hagiavaldus tervikuna rahuldamata.
41.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
42.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
43.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2022 kohtuotsusega on osaliselt muudetud ja täiendatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.07.2021 kohtuotsust.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.