Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (end X, isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Kostja AS All Media Eesti (registrikood 100014747), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Kairi Kilgi
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 20. detsembri 2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15. juuli 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-8834 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 17. juunil 2020 Harju Maakohtule AS All Media Eesti (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras ja varalise kahju hüvitis summas 1190 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Eestis tuntud blogija ja suunamudija, kes kasutab pseudonüümi Y. Hagejal on Instagramis üle 46 000 ja Facebookis üle 16 000 jälgija. Hageja erialaseks tegevuseks on koostöö erinevate brändide ja kaubamärkidega. Hagejal on ka blogi, kus ta kirjutab toitu ja tervist puudutavatel teemadel.
2.1.30. septembril 2019 avaldas kostja TV3 veebilehel ja veebilehel www.uudised.tv3.ee artikli, milles olid alljärgnevad ebaõiged faktiväited: 1) Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Y vassib andmetega? 2) Noorte naiste iidol Y räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära rikkusid ning kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori. Väidetavalt hoiab imeline kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga täiesti vale ning seda tõestab täna õhtul C terav saade „Q“. 3) Mida Y oma fännidele lubab ja kuidas ta monitorimüügist ise kasu lõikab, näeb juba täna õhtul kell 20:00 saates „Q“.
2.2.Kostja avaldatud faktiväidetest järeldub, et hageja on kasu saamise eesmärgil valetanud, reklaamides toodet, mis võib tuua kaasa soovimatu rasestumise. Ebaõigete faktiväidete avaldamine on hageja au teotav ja mainet kahjustav, mistõttu tekkis hagejal mittevaraline kahju. Hageja kandis kohtueelse menetlusega seoses varalist kahju tulenevalt õigusabikuludest summas 1190 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Avaldatud väited vastasid tegelikkusele ega olnud hagejat kahjustavad. Esimest väidet ei saa käsitleda faktiväitena, sest selle lõpus on küsimärk, mis muudab selle hüpoteesiks, mida on vaja kontrollida. Tegemist oli saadet tutvustava artikliga ja saates ning artiklis vastati sellele lühidalt. Kostja ei avaldanud, et hageja valetas andmetega, vaid vassis, mis tähendab vigu tegema ja eksima. Hageja avaldas eksitavaid andmeid, sest hageja poolt viidatud töökindluse uuring oli saates osalenud naistearsti väidetel ebausaldusväärne ja tegelik rasestumisest hoidumise protsent on u 70% juures. Teine väide ei käi hageja kohta, vaid kirjeldab üksnes viljakusmonitori töökindlusprotsenti. Naistearsti väitel vastab väide tõele. Kolmas väide ütleb,
2-20-8834 et näidatakse, mida hageja lubas oma blogis seoses viljakusmonitoriga ja räägitakse hageja koostööst maaletoojaga. Väide ei vihja mingil viisil alusetutele lubadustele või rikastumisele ega oma muud negatiivset sisu. Esitatud lause vastab tõele, sest hageja on viljakusmonitori oma blogis kiitnud ja maaletooja kinnitas, et tal on koostööleping hagejaga.
4.1.Kui kohus leiab, et avaldatud väited käivad hageja kohta ja on ebaõiged, siis ei ole kostja käitunud õigusvastaselt, sest kostja kontrollis andmete õigsust.
4.2.Hagejale ei ole tekkinud kahju. Hageja ei ole tõendanud reaalset kahju tekkimist. Hageja on avaliku elu tegelane tulenevalt oma tegevusest suunamudijana, mistõttu on tal suurem talumiskohustus enda kajastamise suhtes. Kostja on artikli veebist maha võtnud. Kostja arvates oleks õiglane kahjuhüvitis 0 eurot. Hageja varalise kahju suurus tulenevalt nõudekirja koostamisest ei saa olla põhjendatud suuremas summas kui arvestatuna nelja õigusabi töötunni eest. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 15. juuli 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus tuvastas, et hageja on blogija ja suunamudija, kelle erialaseks tegevuseks on koostöö erinevate brändide ja kaubamärkidega. Hagejal on ka blogi. Hageja on tuntud pseudonüümi all Y ning hageja äriühing kannab nime Y. Hagejal on Instagramis üle 46 000 ja Facebookis üle 16 000 jälgija. Kostja avaldas 30. septembril 2019 TV3 veebilehel ja veebilehel www.uudised.tv3.ee artikli, kus olid järgmised väited: 1) Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Y vassib andmetega? 2) Noorte naiste iidol Y räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära rikkusid ning kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori. Väidetavalt hoiab imeline kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga täiesti vale ning seda tõestab täna õhtul C terav saade „Q“. 3) Mida Y oma fännidele lubab ja kuidas ta monitorimüügist ise kasu lõikab, näeb juba täna õhtul kell 20:00 saates „Q“.
7.Maakohtu põhjenduste kohaselt sisaldab esimene väide „Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Y vassib andmetega?“ faktiväidet, et naised jäävad rasedaks, kuna Y vassib andmetega. Kohtu hinnangul kasutatakse sõna vassima üldjuhul tähenduses moonutama, võltsima või eksitama. Vassimine on isikut negatiivselt kujutav. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud väitest saab mõistlik inimene aru, et hageja valetab andmete kohta. Valetama tähendus on sihilikult valet rääkima, rääkides teadlikult tõsiasju moonutatuna. Kohtu hinnangul ei saa mõistlik inimene aru, et kostja väidaks justkui hageja oleks sihilikult valet rääkinud viljakusmonitori kohta. Mõistlik inimene saab esitatud väitest aru, et Y eksitab Daysy viljakusmonitori andmetega või moonutab andmeid ning naised jäävad rasedaks. Tegemist on negatiivset kuvandit loova ja hagejat halvustava ning hageja au teotava faktiväitega. Kuna kostja väitest nähtub, et hageja on oma jälgijaid eksitanud, mis toob kaasa noorte naiste rasestumise, siis on väide hageja au teotav ja see on kahjustanud hageja mainet.
7.1.Maakohus tuvastas, et hageja blogi väljavõttega on tõendatud, et hageja avaldas 2016. aastal enda blogis Daysy viljakusmonitori kohta andmeid toote kasutamise kohta ning viitas postituses sellele, et viljakusmonitori kasutamisel on võimalik rasedaks jääda 0,7% ning
2-20-8834 selle tõhusus on 99,3%. Hageja on oma blogis kirjeldanud, kuidas viljakusmonitori kasutada ja on viljakusmonitori tõhususe 99,3 % osas viidanud tootja uuringule (I kd tl 28–31). Kostja poolt kohtule esitatud saatelõigust nähtuvalt toetub viljakusmonitori maaletooja viljakusmonitori tõhususe osas tootja uuringutele, kui monitori õigesti kasutada (e-toimik kostja 3. septembri 2020 vastuse lisa 1). Hageja on esitanud tõendid Daysy viljakusmonitori kohta tehtud teadusuuringute osas, mille kohaselt on monitori veamäär 0,5% ehk toote tõhusus on 99,5% (I kd tl 149–152). Samuti on hageja poolt 13. aprillil 2021 esitatud teadusuuringuga tõendatud, et viljakusmonitor hindab valesti üksnes 0,5% testidest (I kd tl 165–170 pöördel). Tootja väitel tagab viljakusmonitor 99,3% kindluse. Hageja poolt esitatud Terviseameti tõend, mille kohaselt on seade arvele võetud meditsiiniseadmete loetelus, ei tõenda seda, et viljakusmonitori tõhusus on 99,3% (I kd tl 22–25). Samuti ei tõenda Eestis müügiloa saamine ega eestikeelne kasutusjuhend seda, et viljakusmonitori tõhusus on 99,3%.
7.2.Kostja on esitanud väite tegelikkusele vastamise tõendamise kohta saates esinenud naistearst W CV ja väljavõtte füsioloogilise meetodi kohta (I kd tl 68–77). Saates esinenud naistearst W tõi välja, et Daysy monitori tõhusus on umbes 70%, mis tähendab, et umbes 30% naistest, kes seda kasutavad jäävad ühe aasta jooksul rasedaks (e-toimik kostja 3. septembri 2020 vastuse lisa 1). W võrdles Daysy viljakusmonitori usaldusväärsust kalendermeetodiga ehk füsioloogilise meetodiga. Füsioloogilise meetodi tõhusus on õige kasutamise korral umbes 95%, kuid selle efektiivsus tavapärase kasutamise korral on 76% (I kd tl 77-80). Kostja esitas
13.aprillil 2021 täiendava tõendina 25. märtsi 2021 Eesti Päevalehe artikli pealkirjaga „Arstid hädas: patsiendid kuulavad ekspertide asemel Y“, milles on naistearst viidanud, et Daysy viljakusmonitor on üksnes nn kalendermeetodi kasutamise abivahend, mille tegelik tõhusus on umbes 70% ning et iga viies naine (ehk umbes 20% selle meetodi kasutajatest) jääb aasta jooksul kalendermeetodit kasutades rasedaks. D hinnangul sobib selline kalendermeetodi kasutamine naistele, kes teavad, et raseduse korral nad pigem soovivad sünnitada. Kes seda ei soovi, peaks valima tõhusama meetodi. Kohtu hinnangul ei piisa kostja esitatud tõenditest kostja väite õigsuse tõendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kõnealune uuring, millele toetusid hageja blogis ja monitori maaletooja, on saadud ebausaldusväärsete meetodite abil. Kostja ei ole esitanud oma väite tõendamiseks läbi viidud teadusuuringuid ega tõendanud, millistele uuringutele tuginedes naistearstid oma arvamuse avaldasid. Maakohus möönis, et naistearstid on oma ala eksperdid ning hagejal puudub meditsiiniline haridus, kuid hageja tugines tõhususe osas tootja uuringutele, mistõttu hageja ei eksitanud andmetega või ei moonutanud andmeid ja seega on väite 1 puhul tegemist ebaõige väitega.
7.3.Maakohus leidis, et kuigi väide 2: „Noorte naiste iidol Y räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära rikkusid ning kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori. Väidetavalt hoiab imeline kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga täiesti vale ning seda tõestab täna õhtul C terav saade „Q““ on esitatud erinevates lausetes, siis lugedes lauseid järjestikku, tuleneb kaudne väide, et hageja on väitnud, et viljakusmonitor hoiab rasestumise ära 99,3% kindlusega. Lausete sellisele tõlgendusele viitab kohtu hinnangul esimeses lauses välja toodud taevani kiitmine ja umbisikuline teises lauses kastutatud väljend imeline, mis seob selle varasemas lauses märgitud taevani kiidetud alternatiiviga terviklikuks. Kohus leidis, et nimetatud lausetest ei tulene väidet, et hageja oleks valetanud töökindlusprotsendi kohta, mistõttu on tegemist neutraalse väitega ja sellega ei ole kostja hageja au teotanud.
7.4.Kolmas väide „Mida Y oma fännidele lubab ja kuidas ta monitorimüügist ise kasu lõikab, näeb juba täna õhtul kell 20:00 saates „Q““ sisaldab maakohtu hinnangul koostoimes artikli pealkirjaga kaudset faktiväidet, et Y saab varalist kasu jälgijatele antud ebaõigetest lubadustest. Kohtu arvates kolmas väide koosnedes kahest lauseosast sisaldab endas kahte eraldiseisvat väidet. Mõistlik inimene saab avaldatust aru, et 1) Y annab fännidele lubadusi ja 2) Y lõikab
2-20-8834 ise monitori müügist kasu. Seega avaldas kostja kolmandas väites, et telesaates näidatakse, mida hageja blogis lubas ning räägitakse ka sellest, millist kasu ta ise monitori müügist saab. Väidet 3 saab jah-ei skaalal hinnata ning see on kontrollitav faktiväide. Kohus leidis, et väite esimene pool on täiesti neutraalne ning tegemist ei ole hageja au teotava väitega. Kasu lõikamise väidet ei pidanud kohus samuti hageja au teotavaks. Kasu lõikamine eraldi võttes on küll negatiivse tähendusega, kuid üksnes negatiivne ei ole hageja au teotav. Kohus leidis, et lubadused ei ole seostatavad varalise kasuga, mistõttu kolmas väide tervikuna on neutraalne ning tegemist ei ole hageja au teotava väitega. Kohus leidis, et kohtule esitatud saatelõiguga on kostja tõendanud, et hageja on Daysy maaletooja koostööpartner ja tiimi liige ja seega on tõendamist leidnud, et hageja saab Daysy monitorist rahalist kasu (e-toimik kostja 3. septembri 2020 vastuse lisa 1). Isegi, kui vaadata pealkirja ja artiklit tervikuna ei saa asuda seisukohale, et artiklis on väidetud, et hageja valetab isikliku kasu saamise nimel enda lugejatele Daysy viljakusmonitori kohta, mille efektiivsus on hageja väidetud 99,3% asemel umbes 70%.
8.Kohus leidis, et väite 1 avaldamisega on kostja rikkunud hageja isikuõigusi ja seetõttu on hagejal tekkinud kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga.
9.Kohus leidis, et artiklis väite 1 ebaõige faktiväite avaldamisega on rikutud hageja isiklikke õigusi ning kostja ei ole tõendanud, et väite 1 avaldamine oli õiguspärane. Hageja kohta ebaõige faktiväite avaldamisega avalikkusele on teotatud hageja au ja see on õigusvastane. Kuna kostja on avaldanud ebaõige faktiväite piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele), siis pidas kohus vajalikuks hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õigust rikkumine, et sõnavabadusse sekkuda.
9.1.Maakohtule esitatud saate väljavõttest nähtub, et kostja on hageja viidatud teadustööd arvesse võtnud, kuna saatejuht arutab viidatud teadustööd Daysy maaletooja esindaja V-ga ja dr Wga (e-toimik kostja 3. septembri 2020 vastuse lisa 1). Saatejuht on rääkinud ja saanud informatsiooni erinevatelt spetsialistidelt, sealhulgas on ära kuulatud kõik osapooled (W, Daysy maaletooja esindaja V, ämmaemand D, hageja blogi, videosalvestus Daysyt tutvustavast seminarist, Daysy kasutusjuhend ning raamat „Paremate päevade käsiraamat“). Maakohtu hinnangul saab kontrolli pidada piisavaks, kuna rikkumine ei olnud raske. Maakohus on seisukohal, et hageja õiguste rikkumise intensiivsus on vähene. Kostja avaldas faktiväite olukorras, kus temani jõudis teave, et hageja poolt reklaamitud viljakusemonitor Daysy võib kaasa tuua teismeliste ja noorte naiste tahtevastase rasestumise. Teema oli päevakajaline ja avalikkusel oli õigus saada teavet nimetatud monitori kohta ning seega oli väite 1 avaldamiseks õigustatud huvi.
9.2.Samuti on avaliku elu tegelased suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga. Maakohus on seisukohal, et hageja asetas blogijana ise ennast avaliku huvi keskmesse. Hagejal on koostööleping Daysy maaletoojaga ning ta reklaamib enda blogis kõnealust viljakusmonitori. Seega peab hageja blogijana arvestama sellega, et kuna blogi on avalik, siis avalikkus võib tema tegevust, sh monitori kohta avaldatut kritiseerida vähem põhjendatult. Seetõttu on hageja kohustatud vähese õiguste rikkumise intensiivsuse korral taluma suuremas ulatusess kriitikat, kui isik, kes ei ole ennast ise avalikkuse huviorbiiti asetanud. Kohus leidis, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lõike 1 teisest lausest ei ole hageja kohta väite 1 avaldamine õigusvastane.
10.Kuna hageja kohta väite 1 avaldamine ei olnud õigusvastane, siis hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. Tulenevalt asjaolust, et kohus ei rahuldanud põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Kuna nõudekirjas nõudis hageja samuti
2-20-8834 mittevaralise kahju hüvitamist, kuid hageja mittevaralise kahju nõude jättis kohus rahuldamata, siis ei ole põhjendatud ka hageja varaline kahjunõue. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Maakohus on hageja nõuete rahuldamata jätmisel rikkunud menetlusõigusnorme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
13.Hageja ei ole nõus kohtu järeldusega, mille kohaselt ei saa vassimist võrdsustada valetamisega. Tõele mittevastavate andmete teadlik avaldamine on samaaegselt käsitletav nii vassimise kui ka valetamisega. Tegemist on samatähenduslike sõnadega. Kostja on artikliks avaldatud väitega tekitanud lugejates mõistlikule isikule üheselt äratuntava mulje, et hageja näol on tegemist valetajaga.
14.Maakohus leidis ebaõigesti, et väidete 2 ja 3 näol on tegemist neutraalsete faktiväidetega, mis ei ole hageja au teotavad. Kõiki kostja poolt esitatud ebaõigeid väiteid tuleb analüüsida koos ning lugejale neist jäävat muljet ja kujunevat hinnangut arvestades, sest need on esitatud üksteisele järgnevalt samas artiklis. Isegi kui väide 2 või väide 3 eraldiseisvalt ei pruugi mõjuda hageja suhtes negatiivselt, mõjuvad need väite 1 foonil isiku suhtes äärmiselt negatiivselt. Maakohus ei ole arvestanud väidete 2 ja 3 tõelevastavust või mõju koosmõjus väitega 1 ega kostja artikli kui tervikuga. Otsuses ei ole põhjendatud, miks peab kohus väiteid 2 ja 3 neutraalseks olukorras, kus EKI Emotsioonidetektor on pidanud kõnealuseid väiteid üheselt negatiivset konnotatsiooni kandvateks.
15.Väite 2 kolmanda lause esimesed sõnad „See on aga täiesti vale“ võimaldavad lugejas jõuda järeldusele, et sellele eelnevas lauses sisalduv ja hageja poolt väidetud teave on „täiesti vale“. Seega on kostja teadlikult ja väga kategoorilises vormis väljendatuna tekitanud lugejas mulje, et hageja on esitanud ebaõigeid väiteid, st valetanud, et viljakusmonitor hoiab rasestumise ära 99,3% kindlusega.
16.Kuna kohus tuvastas otsuses väite 1 „Y vassib andmetega“ ebaõigsuse, on ilmne, et ka väite 2 näol on tegemist ebaõige faktiväitega, sest mõlemast faktiväitest tuleneb, et hageja on oma lugejaid seonduvalt viljakusmonitori töökindlusega teadlikult ja tahtlikult eksitanud (vassinud, valetanud). Järelikult tuleb ka väidet 2 pidada ebaõigeks, au teotavaks ja hageja mainet kahjustavaks faktiväiteks.
17.Asjaolu, et hageja teeb Daysy viljakusmonitori maaletoojaga koostööd, et tõenda tema poolt varalise kasu saamise fakti. Kohtu selline seisukoht tugineb kontrollimata ja tõendamata andmetel.
18.Võttes arvesse väidetes 1 ja 2 esitatud väiteid ehk artikli konteksti tervikuna, järeldub mõistliku isiku jaoks väidetest 1-3 tervikuna, et kostja teenib kasu lugejatele (oma jälgijatele) teadvalt antud ebaõigete lubaduste ja andmetega ning võib põhjustada seeläbi soovimatuid rasestumisi.
19.Kostja on enda saate reklaamimisel ja hagejast ebaõige ning eksitava mulje loomusel põhjustanud hagejale korvamatut kahju – kostja on loonud teadlikult artikli lugejates
2-20-8834 ettekujutuse hagejast kui alusetute ja ebaõigete lubaduste andjast, kes esitab valeandmeid isikliku kasu saamise eesmärgil.
20.Maakohus jättis ebaõigesti hageja kahjunõuded rahuldamata. Ebaõigete faktiväidete avaldamist ei saa käesoleval juhul õigustada avaliku huvi või hageja isikuga ja sel põhjusel kostjat hüvitise tasumise kohustusest vabastada. Olukorras, kus kostja ei ole oma andmeid piisava põhjalikkusega kontrollinud, ei saa avalikku huvi, teema päevakajalisust jms tuua ettekäändeks kellegi kohta ebaõigete faktiväidete esitamise õigustamisel ja teisele isikule kahju tekitamisel. Sellist rikkumist ei saa isiku õiguste kaitse seisukohalt hinnata ka väheintensiivseks. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane või influencer, ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit.
21.Kohus on ise kaevatavas otsuses tõdenud, et kostja on väite 1 avaldamisega rikkunud hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud kahju. Samuti on kohus samas punktis õigesti märkinud, et hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga. Hageja on põhjendanud, et õiglaseks kahjuhüvitiseks tuleb lugeda vähemalt 10 000 eurot, kuid kahju lõplik suurus on jäetud kohtu otsustada. Isegi, kui kohus peaks leidma, et väited 2 ja 3 ei riku hageja õiguseid, on põhjendatud kahjunõue siiski vähemalt osaliselt rahuldada, sest väite 1 osas on maakohus sisuliselt hageja õiguste rikkumise tuvastanud.
22.Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral, millest tulenevalt rahuldatakse hageja kahju hüvitamise ja viivise nõuded, tuleb hagimenetluses tekkinud kulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtul tuleb ümber hinnata ka hageja varalise kahju nõue kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude osas, millised on olnud vajalikud ja põhjendatud hageja nõude maksmapanekuks. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jääb rahuldamata.
25.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
26.Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et kostja avaldas
30.septembril 2019 TV3 veebilehel ja veebilehel www.uudised.tv3.ee artikli, kus olid järgmised faktiväited: 1) Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Y vassib andmetega? 2) Noorte naiste iidol Y räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära rikkusid ning kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori. Väidetavalt hoiab imeline kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga täiesti vale ning seda tõestab täna õhtul C terav saade „Q“.
2-20-8834 3) Mida Y oma fännidele lubab ja kuidas ta monitorimüügist ise kasu lõikab, näeb juba täna õhtul kell 20:00 saates „Q“.
27.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja avaldatud faktiväited on ebaõiged ja hageja au teotavad. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
28.Isiku au teotamisest tulenev kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab seda, et faktiväide oleks hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine oleks õigusvastane. Au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest (vt Riigikohtu 13. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 31). Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, ei ole iseenesest õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 järgi. Seega ei ole VÕS § 1047 lg 2 alusel nõude rahuldamiseks alust, kui avaldaja tõendab, et väidetu vastab tegelikkusele ega ole õigusvastane (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Au või mainet kahjustav võib siiski olla tõele vastavate lausete avaldamise kontekst.
29.Maakohus leidis, et väide „Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Y vassib andmetega?“ on ebaõige ja hageja au teotav faktiväide, millest mõistlik inimene saab aru, et Y eksitab Daysy viljakusmonitori andmetega või moonutab andmeid ning naised jäävad seetõttu rasedaks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et eeltoodud faktiväide on ebaõige ja hageja au teotav ning muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
30.Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei tuvastanud, et sõna „vassimine“ on võrdsustatav „valetamisega“. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus rikkunud menetlusõigusenorme sõna „vassima“ tähenduse tuvastamisel. Sõnad „vassima“ ja „valetama“ ei ole samatähenduslikud ning sõna „vassima“ ei kasutata reeglina iseloomustamaks teadlikult tõele mittevastavate andmete avaldamist. Tavakasutuses ei tähenda sõna „vassima“ tahtlikku valetamist, vaid pigem tahtlikult või tahtmatult millegi segiajamist või rääkimata jätmist. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja sõnakasutusest saab järeldada, et hageja näol on tegemist valetajaga. Mõistlik inimene saab aru artikli konteksti arvestades, et väitega „Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Y vassib andmetega?“ on silmas peetud, et hageja on kas eksinud või teinud vigu viljakusmonitori andmete esitamisel, mitte ei ole silmas peetud, et hageja valetab tahtlikult viljakusmonitori andmete esitamisega. Artikli kontekstis on mõistlikule inimesele arusaadav, et „andmetega vassimine“ tähendab Daysy viljakusmonitori kohta ebaõigete või ebatäpsete andmete avaldamist, sest Daysy viljakusmonitor ei hoia rasestumist ära 99,3% kindlusega, ja on teistsugused andmed, millest hageja blogipostituses pole räägitud, et anda hinnang Daysy viljakusmonitori efektiivsusele.
31.Maakohus on õigesti järeldanud, et väidet „Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Y vassib andmetega?“, mõistab mõistlik inimene järgmiselt: Y eksitab Daysy viljakusmonitori andmetega või moonutab andmeid ning naised jäävad seetõttu rasedaks. Seejuures ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et väite negatiivsest kuvandist tulenevalt on see väide juba iseenesest hagejat kahjustav. Nõustuda ei saa ka maakohtu seisukohaga, et sellise väite suunamisega laiale avalikkusele, on iseenesest kahjustatud ka hageja maine. Mõistlik inimene
2-20-8834 ei taju sellist väidet halvustava, solvava, alandava ega muul viisil au teotavana. Kolleegiumi arvates ei ole käesoleval juhul mõistlik ega põhjendatud arvata, et vaidlusaluse väite avaldamisega on kahjustatud hageja mainet ja teotatud hageja au, sest kostja on kasutanud väljendit „andmetega vassima“, mis tähendab andmetega eksitama või andmeid moonutama, artikli kontekstis Daysy viljakusmonitori efektiivsuse kohta hinnangu andmisel, mitte ei ole hinnatud hageja tegevust andmete kajastamisel.
32.Maakohtu hinnangul ei piisanud kostja esitatud tõenditest kostja esimese väite õigsuse tõendamiseks. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostja oleks pidanud oma esimese väite tõendamiseks esitama teadusuuringuid või tõendeid, millistele uuringutele on naistearstid tuginedes oma arvamuse avaldanud. Kolleegiumi leiab, et kostja on tõendanud eelkõige naistearst W kogemusele tuginedes, et Daysy viljakusmonitori tegelik tõhusus võib olla umbes 70%, mistõttu umbes 30% naistest, kes seda kasutavad, jäävad ühe aasta jooksul rasedaks (etoimik kostja 3. septembri 2020 vastuse lisa 1, I kd tl 175–185). Maakohtu etteheide, et kostja ei ole tõendanud, et Daysy viljakusmonitori kohta esitatud andmed on saadud ebausaldusväärsetest meetodite abil, on ümber lükatud asja materjalides esitatud kostja väidete ja tõenditega (I kd tl 137), mis on maakohtu poolt jäänud ekslikult hindamata. Kolleegium saab selle vea kõrvaldada täiendades ja muutes maakohtu põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kostja on tõendanud, et Daysy viljakusmonitori tootja, maaletooja ja hageja poolt avaldatud usaldusväärsusprotsent 99,3% põhineb uuringutel, mis on tellitud ja sponsoreeritud Daysy viljakusmonitori tootja poolt (e-toimik kostja 3. septembri 2020 vastuse lisa 1, I kd tl 137), mistõttu on kostja väide veenev, et blogis esitatud andmed ei pruugi olla usaldusväärsed. Vaidlust ei ole, et 25. juuni 2018 esitati väljaandes, milles avalikustati Daysy viljakusmonitori tootja esialgne artikkel monitori tõhususe kohta, et esimeses artiklis läbiviidud analüüsis Daysy efektiivsuse mõõtmiseks esinesid tõsised vead, mistõttu võeti esimene artikkel tagasi, sest „metoodikas on põhimõttelisi vigu ja järeldused on ebausaldusväärsed valiku kallutatuse ja tagasiulatuva isikute endi poolse teatamise tõttu osas, kas rasedused olid tahtlikud“ (I kd tl 137). Kolleegium nõustub kostjaga, et ka hageja esitatud 2016. aastal ilmunud artikkel Daysy viljakusmonitori uuringust ei tõenda iseenesest usaldusväärselt viljakusmonitori efektiivsust, sest selles uuringus osales vaid kaks Daysy viljakusmonitori kasutajat (I kd tl 149– 152). Seega kostja käsutuses olevatele andmetele tuginedes, artikli avaldamise ajal
30.septembril 2019, on kostja tõendanud, et kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, et hageja blogipostituses viidatud andmed Daysy viljakusmonitori andmetele on eksitavad ja seetõttu jäävad naised rasedaks, sest teistsugustele andmetele tuginedes ei hoia Daysy viljakusmonitor ära rasedust 99,3% kindlusega. Peale artikli avaldamist ja hageja esitatud
8.veebruaril 2021 ilmunud uuring, mis on samuti Daysy viljakusmonitori tootja poolt rahastatud, ei lükka ümber varasemalt esitatud teisi arvamusi, et viljakusmonitori efektiivsus tõsikindlalt viljakusmonitori tootja enda poolt väidetud protsentide alusel ei pruugi olla usaldusväärne (I kd tl 165-170).
33.Kuna kostja on tõendanud, et Daysy viljakusmonitori efektiivsuse hindamisel on ka teistsugused andmed, mis ei kinnita hageja blogis viidatud andmete õigsust, et Daysy viljakusmonitor hoiab rasestumist ära 99,3% kindlusega, siis ei ole kostja väidetud andmed ebaõiged, sest hageja blogipostituses pole esitatud kõiki andmeid, et hinnata Daysy viljakusmonitori efektiivsust objektiivselt. Seega leiab kolleegium, et väide „Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Y vassib andmetega?“ ei ole ebaõige, sest hageja esitatud andmed viljakusmonitor Daysy kohta on eksitavad ning loovad ebaõige ja ebatäpse ettekujutuse lugejale Daysy viljakusmonitori kohta ja naised võivadki seetõttu rasedaks jääda. Kolleegiumi arvamust ei muuda asjaolu, et hageja blogis oli postitus tehtud Daysy viljakusmonitori teadusuuringule tuginedes ja avaldatud 29. juunil 2016, enne kui kutsuti tagasi esimene artikkel Daysy
2-20-8834 viljakusmonitori efektiivsuse kohta. Kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et artiklist ja kostja esimesest väitest ei ole võimalik järeldada etteheidet nagu hageja oleks teadvalt valeandmeid esitanud, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, et hageja oli oma blogipostituse teinud enne esimese Daysy viljakusmonitori teadusuuringu tagasikutsumist. Seetõttu pole ka oluline, kas teadusuuring kutsuti tagasi põhjusel, et monitori tõhususe protsent polnud usaldusväärne nagu väidab kostja või seonduvalt uuringu teostamise meetoditest nagu väidab hageja.
34.Kuna kostja on tõendanud, et viljakusmonitori efektiivsuse kohta hageja blogis esitatud andmed teistele andmetele tuginedes ei ole usaldusväärsed ja need ei pruugi olla õiged, ja seetõttu võivad naised rasedaks jääda, siis ei ole õige ka maakohtu järeldus, et kostja avaldatud esimese väite näol on tegemist ebaõige väitega. Kuna kostja ei ole õigusvastaselt avaldanud esimest väidet, siis ei ole vajadust hinnata selle väite avaldamise puhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1047 lg 3 ja 1046 lg 2 alusel ning maakohtu otsust tuleb selles osas muuta.
35.Maakohus tuvastas, et kostja avaldatud teisest väitest „Noorte naiste iidol Y räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära rikkusid ning kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori. Väidetavalt hoiab imeline kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga täiesti vale ning seda tõestab täna õhtul C terav saade „Q““ ei tulene väidet, et hageja oleks valetanud viljakusmonitori töökindlusprotsendi kohta ning seetõttu ei ole põhjendatud arvata, et tegemist võiks olla ebaõige avaldatud väitega. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole väidet 2 hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et kõiki kostja avaldatud väiteid koosmõjus lugedes on võimalik järeldada väitest 2 kaudse väite, et hageja on selle väitega valetanud Daysy viljakusmonitori töökindlusprotsendi kohta. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuletanud väite 2 lausetest, kui kõiki väiteid koos lugedes, kaudse faktiväite, et hageja on väitnud, et viljakusmonitor hoiab rasestumise ära 99,3% kindlusega. On mõistlik arvata, et väites 2 sisalduv lause „See on aga täiesti vale“ käib siiski viljakusmonitori töökindlusprotsendi kohta, sest viljakusmonitorist rääkiv lause eelnes vahetult lausele „See on aga täiesti vale“. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei ole pidanud vajalikuks hinnata hageja väiteid, miks EKI Emotsiooonidetektorile tuginedes peaks pidama väidet 2 negatiivseks. Maakohus on leidnud õigesti, et väide 2 on neutraalne ja see ei ole avaldatud hageja suhtes, mistõttu sellise väite avaldamisega ei saa kahjustada hageja au.
36.Kolleegium nõustub maakohtuga, et ka kolmanda väite „Mida Y oma fännidele lubab ja kuidas ta monitorimüügist ise kasu lõikab, näeb juba täna õhtul kell 20:00 saates „Q““ puhul ei ole tegemist ebaõige väitega või väitega, mis kahjustaks hageja au. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole väidet 3 hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et kõiki kostja avaldatud väiteid koosmõjus lugedes on võimalik järeldada väitest 3 kaudne väide, et hageja teenib kasu lugejatele (oma jälgijatele) teadvalt antud ebaõigete lubaduste ja andmetega ning võib põhjustada seeläbi soovimatuid rasestumisi. Pooled ei vaidle, et hageja on Daysy viljakusmonitori maaletooja koostööpartner. Seega on mõistlik arvata, et kui hageja teeb Daysy viljakusmonitori maaletoojaga koostööd, siis ta saab sellest kasu. Samas ei ole maakohtu järeldus nagu hageja saaks kasu rahaliselt, põhjendatud. See aga ei muuda lõppastmes kohtu järeldust valeks, et ka kolmanda väite puhul pole tegemist ebaõige väitega. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtuga, et väide 3 on samuti neutraalne väide ja sellega ei ole midagi negatiivset hageja kohta avaldatud, ei luba ringkonnakohtul asuda teistsugusele seisukohale.
2-20-8834
37.Eeltoodud põhjustel on maakohtu otsus lõpplahenduses õige. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna hageja õiguseid ei ole rikutud ebaõigete ja hageja au teotavate väidete avaldamisega, siis ei ole vajalik hinnata poolte väiteid selle kohta, kas ebaõigeid väiteid on avaldatud õigusvastaselt, millega on hagejal tekkinud mittevaraline ja varaline kahju ja kahju tasumise viivitamisega viivise nõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahenduse osas muutmata, ei ole põhjust muuta ka menetluskulude jaotust.
39.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.