hagi OSAÜHINGU Alfatre Cargo vastu vara väljamõistmiseks seadusevastasest valdusest 3000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja:
OSAÜHING
CAPITAL
KINNISVARA
(registrikood 10938813), lepinguline esindaja Roman Maksimenko; Kostja: OSAÜHING Alfatre Cargo (registrikood 10572007), lepinguline esindaja Tarvo Ilves. Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA hagi OSAÜHINGU Alfatre Cargo vastu vara väljamõistmiseks seadusevastasest valdusest. Menetluskulude jaotus
2.Jätta OSAÜHINGU Alfatre Cargo menetluskulud täies ulatuses OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA kanda. OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OSAÜHINGULT CAPITAL KINNISVARA välja OSAÜHINGU Alfatre Cargo kasuks 800 eurot (lepingulise esindaja kulu).
5.Jätta rahuldamata OSAÜHINGU Alfatre Cargo menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 475 euro osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA (hageja) esitas 30.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse OSAÜHINGU Alfatre Cargo (kostja) vastu vara väljamõistmiseks seadusevastasest valdusest. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 14.09.2020 ostu-müügi lepingu kohaselt veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17. Auto maksumus on 3000 eurot. Hagejale väljastati auto tehniline pass. Auto andmed on kantud registrisse. Selle tehingu eel andis IVECO auto endine omanik selle üle kostjale nendevahelise teenustelepingu kohaselt, mille alusel remonditi seda autot. Auto IVECO ostutehingu vormistamise hetkeks autoregistris (Maanteeamet) 14.09.2020 olid remonditööd juba teostatud. 16.09.2020 tuli hageja juba kui uus auto omanik kostja autoremonditöökotta, et auto ära viia oma ametialaseks tegevuseks, kuid kostja keeldus autot hagejale üle andmast selle alusel, et remonditöid olevat tehtud suuremas mahus kui kavatsetud, aga endine omanik ei maksnud täiendavate tööde eest. Hageja teatas kostjale, et sel juhul kostja peab lahendama seda vaidlust auto endise omanikuga ja kostjal on võimalus nõuda täiendavate tööde eest tasumist endiselt omanikult nii kohtuvälises korras arve alusel kui ka kohtu korras vastava hagi esitamisega. Ka peale seda keeldus kostja hagejale auto üleandmisest. Hageja püüdis lahendada seda vaidlust kostjaga veel 10 päeva jooksul, kuid kostja keeldus auto üleandmisest. Seetõttu pöördus hageja 25.09.2020 politseisse avaldusega kriminaalasja algatamiseks kostja vastu. Kriminaalasja algatamisest keelduti. Kuna kostja ei soovi autot seaduslikule omanikule üle anda, on hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Hageja palub välja nõuda veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 kostja ebaseaduslikust valdusest ja kohustada kostjat üle anda auto hageja valdusse ning kõik menetluskulud panna kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja avaldab, et hageja ei ole hagiavalduses toonud välja asjaolusid, mis kinnitaksid hageja nõuet kostja vastu. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millele hageja nõue tugineb või et veok oleks kostja valduses ja et see kuuluks hagejale. Hageja väidab hagiavalduses, et on omandanud mingisuguse veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17, märkimata hagiavalduses, mis registreerimismärgiga, VIN-koodiga ja kellelt. Samuti väidab hageja, et selle auto talle võõrandanud isik “X” on eelmärgitud registreerimismärgi ja VIN koodita auto andnud üle kellegi vahelise teenustelepingu kohaselt kostjale ning et selle lepingu alusel remonditi seda anonüümse isiku toodud veokit kostja poolt. Samuti märgib hageja, et tema kui uus auto omanik tuli kostja autoremonditöökotta, et auto ära viia oma ametialaseks tegevuseks, kuid kostja keeldus autot hagejale üle andmast, sest väidetavalt endine omanik ei maksnud täiendavate tööde eest. Lisaks märgib hageja, et teatas kostjale mingisuguse vaidluse lahendamise vajadusest ning sellegi poolest keeldus kostja hagejale auto valdust üle andmast. Hagejal ei õnnestunud auto valduse ülevõtmist saavutada ka politsei abiga, sest kriminaalasja algatamisest keelduti. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ning selgitab, et ta ei ole hagejalt ega ka kelleltki teiselt mingi müstilise IVECO EUROCARGO ML 75E17 valdust remontimise eesmärgil üle võtnud. Hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et veoki IVECO EUROCARGO ML 75E17 valdus oleks üle antud kostjale või et antud veok viibiks kostja valduses ega ka asjaolu, et kostja oleks eelnimetatud veoki remondiks lepingu sõlminud. Lisaks ei ole hageja tõendanud hagiavalduses esitatud väiteid, et on sõlminud mingisuguse hagis väidetud müügilepingu sõidukile VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXX. Seega on hageja kohustus menetluses tõendada hagiavalduses esitatud väiteid. Kõnesoleval juhul ei ole kostja haginõuet toetavaid tõendeid hagile juurde lisanud. Ainuüksi registreerimistunnistuse kohtule esitamine ei tõenda kuidagi, et hageja väidetud sõiduk oleks kostja valduses.
Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik
3.24.03.2021 ja 07.05.2021 kohtunõuetega täitis kohus eelmenetluse ülesandeid.
4.10.06.2021 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 10.06.2021.
5.15.06.2021 määrusega määras kohus hagi menetleda kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad, menetluskulude nimekirjad või kompromiss hiljemalt 22.06.2021 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 29.06.2021. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 14.07.2021.
6.Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud.
7.23.06.2021 esitas kostja kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Eeltoodud menetlusdokumendi allkirjastas kostja 25.06.2021.
8.25.06.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja.
9.28.06.2021 kirjaga selgitas kohus pooltele, et poolte poolt hilinemisega esitatud menetlusdokumentide vastuvõtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist ning kohus võttis poolte poolt 25.06.2021 esitatud menetlusdokumendid vastu ja selgitas täiendavalt, et vastaspoole menetluskulude nimekirjale saab vastata hiljemalt 29.06.2021. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).
12.Hagi kohaselt omandas hageja 14.09.2020 ostu-müügi lepingu alusel veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 hinnaga 3000 eurot. Hagejale väljastati veoauto tehniline pass (tl 3) ja veoauto andmed (tl 4-6) on kantud registrisse. Ostu-müügi tehingu eel andis veoauto endine omanik selle üle kostjale remondi teostamiseks. Ostutehingu vormistamise hetkeks autoregistris 14.09.2020 olid remonditööd juba teostatud. 16.09.2020 pöördus hageja kostja autoremonditöökotta, et veoauto ära viia oma ametialaseks tegevuseks, kuid kostja keeldus veoautot hagejale üle andmast põhjusel, et remonditöid olevat tehtud suuremas mahus kui kavatsetud, aga endine omanik ei maksnud täiendavate tööde eest. Hageja teatas kostjale, et sel juhul peab kostja lahendama vaidluse veoauto endise omanikuga, kuid ka siis keeldus kostja veoauto üleandmisest hagejale. Hageja pöördus 25.09.2020
politseisse avaldusega kriminaalasja algatamiseks kostja vastu (tl 7-8). Kriminaalasja algatamisest keelduti. 22.01.2021 hagi täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja nõuda veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 kostja seadusvastasest valdusest ja kohustada kostjat üle andma veoauto hageja valdusesse samas töökorras seisundis, nagu auto oli tehnoülevaatuse hetkel 03.09.2020.
13.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses toonud välja asjaolusid, mis kinnitaksid hageja nõuet kostja vastu. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millele hageja nõue tugineb. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejalt ega ka kelleltki teiselt IVECO EUROCARGO ML 75E17 valdust remontimise eesmärgil üle võtnud. Hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et veoauto valdus oleks üle antud kostjale või veoauto viibiks kostja valduses ega ka asjaolu, et kostja oleks eelnimetatud veoauto remondiks või omandamiseks lepingu sõlminud.
14.Poolte vahel on vaidlus järgmises: 1) kas veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 kuulub hagejale omandiõiguse alusel, 2) kas veoauto on kostja ebaseaduslikus valduses, 3) kas hagejal on kostja vastu nõue veoauto väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest.
15.Kohus märgib, et hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel, mille lõige 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus selgitab, et AÕS § 80 alusel hagi rahuldamise esmaseks eelduseks on hagejale kuuluva veoauto omandiõigus ja teiseks eelduseks on kostja valduse ebaseaduslikkus. Mõlema eelduse aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis lasub TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagejal. Hageja peab tõendama ja kohus tuvastama, millal ja millisel viisil hageja väidetav omand (omandiõigus) tekkis. Lisaks tuleb hagejal tõendada, et veoauto on kostja otseses valduses. Nimetatud asjaolude tõendatuse korral on kohtul võimalik tuvastada, kas kostja valdus on ebaseaduslik või mitte. Juhul, kui hageja on tõendanud kostja poolt veoauto otsese valduse, tuleb AÕS § 83 lg 1 kohaselt kostjal nõude vaidlustamiseks tõendada, et tal on õigus vaidlusalust veoautot vallata. Esmalt peab kohus kindlaks tegema, kas hageja on veoauto omanik. Hageja esitas kohtule 10.09.2020 veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 müügilepingu (tl 40) ning 10.09.2020 veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 41). AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning sama paragrahvi kolmanda lõike järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhul. Vallasomand tekib üldjuhul asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92 lg 1). Kui aga asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93). Sel juhul tekib kolmanda isiku valduses oleva vallasasja omand pooltevahelise asjaõiguskokkuleppe olemasolul väljanõudeõiguse loovutamisega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-2-1-118-02, p 22). Müügilepingust nähtub, et müüja Overtime OÜ ja hageja sõlmisid 10.09.2020 veoauto müügilepingu, mille kohaselt kohustub müüja hagejale veoauto (IVECO EUROCARGO ML 75E17, VIN-kood XXXXXXXXXXXXX, registreerimismärk XXXXXX) üle andma ja hageja kohustub veoauto vastu võtma ning tasuma ostuhinna. Seega leppisid müüja ja hageja kokku veoauto omandi üleandmises. Kostja leidis, et müügileping on fabritseeritud. Kohus märgib, et kostja vastuväited selle kohta, et Overtime OÜ käibemaksukohuslasena ei ole veoauto võõrandamiselt käibemaksu summalt tasunud, on asjakohatud, kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidluse esemeks menetluse pooleks mitteoleva isiku maksude tasumisega seonduv. Tulenevalt TsMS § 238 lõikest 5 jätab kohus tähelepanuta kostja poolt eeltoodu osas esitatud tõendid (käibemaksukohuslaste registri väljavõte- tl 47, osta.ee portaalis avaldatud kuulutus- tl 48-49 ning väljavõte Overtime OÜ kohta- tl 50-52,
pöördel). Kostja on lisaks märkinud, et veoauto müügitehingu poolteks on samade juhatuse liikmetega ettevõtted. Kohus leiab, et asjaolu, et müüja ja hageja juhatuse liikmed võivad samad isikud olla, ei tõenda müügilepingu fabritseeritust. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu. Juriidilist isikut ja tema juhatuse liiget ei saa samastada. Asjaolu, et müügilepingul on üks kuupäev (10.09.2020) ja hagis on hageja märkinud, et müügileping sõlmiti teisel kuupäeval (14.09.2020), ei välista antud juhul veoauto omandi üleminekut hagejale. Hageja on selgitanud, et hageja viitas hagis algselt veoauto ostu-müügi lepingu kuupäevale selle autoregistrisse kandmise kuupäevast (so 14.09.2020) ning hageja pidas registri väljavõtet piisavaks ja sellepärast ei lisanud eraldi ostu-müügi lepingut, mille ta kirjutas alla mõni päev varem (ehk 10.09.202). Kohus leiab, et veoauto omandi üleminek müüjalt hagejale lepiti kokku vastavalt müügilepingule 10.09.2020. Veoauto üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et endine omanik (Overtime OÜ) on veoauto valduse hagejale üle andnud. Samas on hageja täiendavalt selgitanud, et ostu-müügilepingu eel andis veoauto endine omanik selle üle kostjale nendevahelise teenustelepingu kohaselt, mille alusel remonditi veoautot. Endine omanik sõitis ise veoautoga kostja töökotta ja palus teha väikest remonti. Kostja keeldus hagejale sõiduki väljaandmisest, kuna endine omanik ei ole tasunud sõiduki remondi eest esitatud arvet. Seega tegelikult hageja veoauto otsest valdust ei saanud, vaid hageja sai veoauto kaudse valduse ning hagejal oli õigus veoauto kolmanda isiku valdusest välja nõuda. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja on tõendanud, et tema on veoauto omanik.
16.Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, kas veoauto on kostja otseses valduses. Hageja esitas kohtule 31.01.2021 teatise kriminaalmenetluse 21231700225 alustamata jätmise kohta ja 17.02.2021 politsei vastuse hagejale e-posti kaudu. Hageja on tõendite esitamisel märkinud, et politsei vastus kinnitab, et veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 on praegu kostja valduses. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et politsei vastus kinnitab kostja valdust seoses vaidlusaluse veoautoga. Politsei tõepoolest pöördus päringuga kostja poole hagi esemeks oleva sõiduki asukoha tuvastamise osas. Kostja vastas politseile, et sõiduki valdust hoiab remonti teostanud töövõtja, kes kasutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 654 sätestatud töövõtja pandiõigust tellija vallasasjale töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et hagi esemeks olev sõiduk oleks kostja valduses või kostjal oleks nimetatud sõidukiga üleüldse mingisugune puutumus. Kohus märgib, et hageja esitatud tõendist nähtub kohtule, et kuriteokaebuse läbivaatamise käigus oli võetud ühendust kostja esindajaga, kes seletas, et mootorsõiduk IVECO EUROCARGO ML 75E17, reg.number XXXXXX, VIN: XXXXXXXXXXXXX on jätkuvalt sõidukile remonti teostanud ettevõtte valduses ning töövõtja on remondi teostamise kohta väljastanud arve nr 20TK00627 ning kuna arvet ei ole jätkuvalt tasutud, siis teostab töövõtja VÕS § 654 lg 1 sätestatud töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigust tema valduses olevale vallasasjale. Arvestades asjaolu, et ajavahemikul 29. september 2020 kuni 14.01.2021 on pandud toime eelnimetatud veoki kohta sissetungimise katse (sündmuskohal viibis ka patrull), oli töövõtja veoki puutumatuse tagamiseks ja täiendava kahju ärahoidmiseks sunnitud vallasasja paigaldama valvega parklasse. Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud kohtule tõendi veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 sõidukile remonti teostanud ettevõtte valduse kohta. Töövõtja on veoauto puutumatuse tagamiseks ja täiendava kahju ärahoidmiseks paigaldanud valvega parklasse. Kostja ei ole veoauto töövõtja valduses paiknemisele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditega ei ole hageja tõendanud asjaolu, et veoauto asuks kostja otseses valduses või kostja oleks veoautole remonti teostanud. Kostja eeltoodut kinnitanud ei ole. 14.05.2021 menetlusdokumendis avaldas kostja, et hageja sõidukile teostas remonti Alfa Parts OÜ. Lisaks on kostja esitanud 23.06.2021 kohtule Alfa Parts OÜ arve. Kohus märgib eeltoodud tõendi osas, et tegemist on asjakohatu tõendiga, mille kohus jätab TsMS § 238 lõike 5 kohaselt tähelepanuta. Kohus selgitab, et hageja pidi tõendama, et veoauto on kostja otseses valduses ning selle tõendatuse korral pidi kostja omakorda tõendama, et tal on õigus vaidlusalust
veoautot vallata. Hageja ei ole tõendanud, et veoauto asuks kostja otseses valduses. Kostjal puudus vajadus tõendada seda, kes teostas veoautole remonti. Kuna hageja ei ole tõendanud, et veoauto oleks kostja otseses valduses, ei saa kohus hinnata seda, kas kostjal on seaduslik alus veoauto valdamiseks. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Tsiviilasja hind on 3000 eurot vastavalt TsMS § 126 lg-le 1. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 25.06.2021 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskulude suuruseks 1275 eurot (õigusabikulud), mis ei sisalda käibemaksu. Kostja lepinguline esindaja sooritas järgmised õigusabitoimingud: • 12.01.2021 arve nr 2101121 kokku summas 450 eurot: Hagi ja selle lisadega tutvumine- 1,5 h; Kliendikonsultatsioon- 1,5 h; Hagile vastuse koostamine- 1,5 h. • 01.02.2021 arve nr 2102011 kokku summas 200 eurot: Hageja 22.01.2021 vastusega tutvumine- 0,5 h; Vastuse koostamine 01.02.2021- 1,5 h. • 28.04.2021 arve nr 2104281 kokku summas 325 eurot: Hageja 21.04.2021 vastusega tutvumine- 0,75 h; Vastuse koostamine 28.04.2021- 2,5 h. • 27.05.2021 arve nr 2105271 kokku summas 200 eurot: Hageja 14.05.2021 vastusega tutvumine- 1 h; Vastuse koostamine 27.05.2021-1 h. • 22.06.2021 arve nr 2106221 kokku summas 100 eurot: Kostja lõppseisukohad menetluses koostamine 22.06.2021- 1 h.
20.29.06.2021 esitas hageja vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
21.Kohus peab vajalikuks käsitleda kostja poolt esitatud õigusabiarvetel märgitud toiminguid eraldi arvete kaupa. Arve nr 2101121 seondub hagile vastuse koostamise kostja poolt (kestus kokku 4,5 tundi). Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 3 tundi. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kohus märgib, et hagi pikkuseks oli ca 1 lehekülg. Hagile oli lisatud hagiga seonduvalt 3 tõendit. Kostja vastuse pikkuseks oli ca 1 lehekülg. Kohus leiab, et hagiga tutvumise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks on 1 tund. Kostja vastuse sisu ja mahtu analüüsides on kohus seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 1 tund, millele lisandub kliendiga konsulteerimise ajakulu 1 tund. Kokku on arvel nr 2101121 toodud toimingud põhjendatud 3 tunni ulatuses. Arve nr 2102011 seondub hageja 22.01.2021 vastusega tutvumisega ja sellele seisukoha koostamisega (kokku 2 tundi). Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 1,5 tundi. 22.01.2021 esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse pikkusega 3 lehekülge, millest sisuline osa on ca 1 lehekülg. Kohus leiab, et eeltoodud menetlusdokumendiga tutvumise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Lisaks esitas kostja 01.02.2021 kohtule täiendava vastuse hagiavalduse täiendusele pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Hinnates kostja eeltoodud menetlusdokumenti, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu dokumendi koostamiseks oli 1 tund. Arve nr 2104281 seondub hageja 21.04.2021 vastusega tutvumisega ja sellele seisukoha koostamisega (kokku 3,25 tundi). Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 1,5 tundi. Kohus märgib, et hageja ei ole 21.04.2021 kohtule vastust esitanud. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule seisukoha 31.03.2021 koos nelja tõendiga. Kohus eeldab, et kostja peab silmas eeltoodud hageja menetlusdokumendile seisukoha esitamist. Hinnates hageja seisukoha pikkust ja lisatud tõendeid, leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud ajakulu eeltoodud dokumendi ja tõenditega tutvumiseks oli kokku 0,5 tundi. 28.04.2020 esitas kostja omakorda seisukoha hageja eeltoodud dokumendi osas pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Arvestades kostja seisukoha pikkust, leiab kohus, et vajalik ajakulu eeltoodud menetlusdokumendi koostamiseks oli 1 tund. Arve nr 2105271 seondub hageja 14.05.2021 vastusega tutvumisega ja sellele vastuse koostamisega kokku 2 tundi. Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 1,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 14.05.2021 seisukoha pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa ca 1,5 lehekülge). Arvestades eeltoodud dokumendi sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul
põhjendatud antud menetlusdokumendiga tutvumise ajakulu 0,5 tundi. 27.05.2021 menetlusdokumendi koostamine kostja poolt on põhjendatud kostja märgitud ulatuses so 1 tund. Arve nr 2106221 seondus kostja lõplike seisukohtade koostamisega (kokku 1 tund). Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 1,5 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja kohtule 25.06.2021 oma lõplikud seisukohad pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 0,5 lehekülge). Arvestades, et kostja ei esitanud eeltoodud menetlusdokumendi raames põhjapanevalt uusi seisukohti, vaid võttis menetluses seniesitatu kokku, leiab kohus, et antud menetlusdokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Võttes arvesse kostja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kohtus kokku 8 tunni (3 + 0,5 + 1 + 0,5 + 1 + 0,5 + 1 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati kohtus tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks kohtus 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks kujuneb 800 eurot (8 h x 100 eurot/h). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 475 eurot (1275 – 800).
22.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.