6.Välja mõista OSAÜHINGULT CAPITAL KINNISVARA OSAÜHINGU Alfatre Cargo kasuks 400 eurot.
2-20-19253
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale (v.a resolutsiooni punkt 1) võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA (hageja) esitas 30.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 22.01.2021) OSAÜHINGU Alfatre Cargo (kostja) vastu vara väljamõistmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hageja palub täpsustatud hagis välja nõuda veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 kostja ebaseaduslikust valdusest ja kohustada kostjat üle andma auto hageja valdusesse samas seisundis (töökorras), nagu auto oli tehnoülevaatuse hetkel 03.09.2020.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 14.09.2020 ostu-müügi lepingu alusel veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 (auto). Auto maksumus 3000 eurot. Hagejale väljastati auto tehniline pass ja auto andmed kanti registrisse. Hagi täpsustuses toob hageja esile, et auto läbis 03.09.2020 tehnoülevaatuse ja oli töökorras. Ostulepingu eel andis auto endine omanik selle üle kostjale nendevahelise teenustelepingu alusel auto remontimiseks (pisiremondi tegemiseks). 14.09.2020 ostu-müügi lepingu vormistamise ajaks riiklikus autoregistris olid remonditööd juba tehtud.
3.16.09.2020 läks hageja auto omanikuna kostja autoremonditöökotta, et auto ära viia, kuid kostja keeldus autot hagejale üle andmast põhjusel, et remonditöid olevat tehtud suuremas mahus kui kavatsetud, aga endine omanik ei maksnud täiendavate tööde eest. Hageja teatas kostjale, et sel juhul peab kostja lahendama selle vaidluse auto endise omanikuga ja kostjal on võimalus nõuda täiendavate tööde eest tasumist endiselt omanikult. Ka pärast seda keeldus kostja hagejale auto üleandmisest. Hageja püüdis lahendada vaidlust kostjaga veel 10 päeva jooksul, kuid kostja keeldus auto üleandmisest. Seetõttu pöördus hageja 25.09.2020 politseisse avaldusega kriminaalasja algatamiseks kostja vastu. Kriminaalasja algatamisest keelduti. Kuna kostja ei soovi autot seaduslikule omanikule üle anda, oli hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse.
4.Omandiõiguse tõendamiseks esitas hageja kohtule auto tehnilise passi, 10.09.2020 sõlmitud müügilepingu ja auto üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja esitas kohtule ka 31.01.2021 teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja 17.02.2021 politsei vastuse hagejale. Hageja leiab, et politsei vastus kinnitab, et auto on kostja valduses. Kostja vastuväited
5.Kostja palus hagi rahuldamata jätta.
2-20-19253
6.Hageja ei toonud hagiavalduses välja asjaolusid, mis kinnitaksid hageja nõuet kostja vastu. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et auto oleks kostja valduses ja et see kuuluks hagejale. Hageja väidab hagiavalduses, et on omandanud veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17, märkimata, mis registreerimismärgiga, VIN-koodiga ja kellelt. Hageja väidab paljasõnaliselt, et auto võõrandanud isik on auto üle andnud teenustelepingu alusel kostjale ning et selle lepingu alusel remonditi anonüümse isiku toodud autot kostja poolt.
7.Kostja selgitab, et ta ei ole hagejalt ega ka kelleltki teiselt hagis nimetatud auto valdust remontimise eesmärgil üle võtnud. Hageja ei ole tõendanud, et auto valdus oleks üle antud kostjale või et auto viibiks kostja valduses ega ka asjaolu, et kostja oleks auto remondiks lepingu sõlminud. Lisaks ei ole hageja tõendanud hagiavalduses esitatud väiteid, et on sõlminud hagis väidetud müügilepingu. Ainuüksi registreerimistunnistus ei tõenda, et hageja väidetud sõiduk oleks kostja valduses.
8.Hageja täiendavalt esitatud tõendite osas leidis kostja, et müügileping on fabritseeritud. Müügitehingu poolteks on samade juhatuse liikmetega ettevõtted. Politsei vastus ei kinnita, et auto on praegu kostja valduses. Politsei pöördus päringuga kostja poole sõiduki asukoha tuvastamise osas. Kostja vastas politseile, et sõiduki valdust hoiab remonti teinud töövõtja, kes kasutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 654 sätestatud töövõtja pandiõigust tellija vallasasjale töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Hageja ei tõendanud, et hagi esemeks olev sõiduk oleks kostja valduses või kostjal oleks nimetatud sõidukiga mingisugune puutumus. Maakohtu otsus
9.Maakohus jättis 14.07.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 800 eurot.
10.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle kas auto kuulub hagejale omandiõiguse alusel, kas auto on kostja ebaseaduslikus valduses ja kas hagejal on kostja vastu nõue auto väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest.
11.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 tuleneva omandiõiguse tunnustamisele ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisele suunatud nõudena, millise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on hagejale kuuluva auto omandiõigus ja teiseks eelduseks on kostja valduse ebaseaduslikkus.
12.Maakohus tuvastas, et müügilepingust nähtuvalt sõlmisid Overtime OÜ müüjana ja hageja 10.09.2020 müügilepingu, mille kohaselt kohustus müüja hagejale auto (IVECO EUROCARGO ML 75E17, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX, registreerimismärk XXXXXX) üle andma ja hageja kohustus auto vastu võtma ning tasuma ostuhinna. Seega leppisid müüja ja hageja kokku auto omandi üleandmises. Kohus märkis, et kostja vastuväited selle kohta, et Overtime OÜ käibemaksukohuslasena ei ole auto võõrandamiselt käibemaksu summalt tasunud, on asjakohatud, kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidluse esemeks menetluse pooleks mitteoleva isiku maksude tasumisega seonduv. Kohus leidis, et asjaolu, et müüja ja hageja juhatuse liikmed võivad samad isikud olla, ei tõenda müügilepingu fabritseeritust. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu. Juriidilist isikut ja tema juhatuse liiget ei saa samastada. Asjaolu, et müügilepingul on üks kuupäev (10.09.2020) ja hagis on hageja märkinud, et müügileping sõlmiti teisel kuupäeval (14.09.2020), ei välista antud juhul auto omandi üleminekut hagejale. Hageja selgitas, et ta viitas hagis algselt müügilepingu kuupäevale selle registrisse kandmise kuupäevast (14.09.2020) ning hageja pidas registri väljavõtet piisavaks ja sellepärast ei lisanud eraldi
2-20-19253 müügilepingut, mille ta kirjutas alla mõni päev varem (10.09.2020). Kohus leidis, et auto omandi üleminek müüjalt hagejale lepiti kokku vastavalt müügilepingule 10.09.2020. Auto üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et endine omanik (Overtime OÜ) on auto valduse hagejale üle andnud. Samas selgitas hageja, et müügilepingu sõlmimise eelselt andis auto endine omanik selle üle kostjale nendevahelise teenuste osutamise lepingu kohaselt, mille alusel remonditi autot. Endine omanik sõitis ise autoga kostja töökotta ja palus teha väikest remonti. Kostja keeldus hagejale sõiduki väljaandmisest, kuna endine omanik ei ole tasunud sõiduki remondi eest esitatud arvet. Seega tegelikult hageja auto otsest valdust ei saanud, vaid hageja sai auto kaudse valduse ning hagejal oli õigus auto kolmanda isiku valdusest välja nõuda. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja on tõendanud, et tema on auto omanik.
13.Hageja esitatud tõendist nähtus, et kuriteokaebuse läbivaatamise käigus võeti ühendust kostja esindajaga, kes seletas, et mootorsõiduk IVECO EUROCARGO ML 75E17, registreerimisnumber XXXXXX, VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXXX on jätkuvalt sõidukit remontinud ettevõtte valduses ning töövõtja on remondi tegemise kohta väljastanud arve nr 20TK00627 ning kuna arvet ei ole jätkuvalt tasutud, siis teostab töövõtja VÕS § 654 lg 1 sätestatud töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigust tema valduses olevale vallasasjale. Arvestades asjaolu, et ajavahemikul 29.09.2020–14.01.2021 pandi toime autosse sissetungimise katse (sündmuskohal viibis ka patrull), oli töövõtja veoki puutumatuse tagamiseks ja täiendava kahju ärahoidmiseks sunnitud vallasasja paigaldama valvega parklasse.
14.Maakohus asus seisukohale, et hageja esitas kohtule tõendi autot remontinud ettevõtte valduse kohta. Töövõtja on auto puutumatuse tagamiseks ja täiendava kahju ärahoidmiseks paigaldanud valvega parklasse. Kostja ei ole auto töövõtja valduses paiknemisele vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et hageja esitatud tõenditega ei ole hageja tõendanud asjaolu, et auto asuks kostja otseses valduses või kostja oleks autot remontinud. Kostja eeltoodut kinnitanud ei ole. 14.05.2021 menetlusdokumendis avaldas kostja, et hageja sõidukit remontis OÜ Alfa Parts. Lisaks esitas kostja 23.06.2021 kohtule OÜ Alfa Parts arve. Kohus märkis eeltoodud tõendi osas, et tegemist on asjakohatu tõendiga, mille kohus jättis TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta. Kohus selgitas, et hageja pidi tõendama, et auto on kostja otseses valduses ning selle tõendatuse korral pidi kostja omakorda tõendama, et tal on õigus vaidlusalust autot vallata. Hageja ei tõendanud, et auto asuks kostja otseses valduses. Kostjal puudus vajadus tõendada seda, kes autot remontis.
15.Kuna hageja ei tõendanud, et auto oleks kostja otseses valduses, ei saanud kohus hinnata seda, kas kostjal on seaduslik alus auto valdamiseks, mistõttu jäi hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
17.Maakohus hindas tõendeid pealiskaudselt, ebaõigesti ja mittetäielikult, mistõttu jõudis ebaõigele järeldusele.
18.Kostja vastusest politseile tuleneb, et kostja on teadlik käesolevast vaidlusest ja ta selgitas politseile, et autot peab kinni töövõtja. Kostja ei nimetanud oma vastuses töövõtjat, millega kostja tunnistas, et ta peab ise autot kinni. Kui eeldada, et kostja ei pidanud silmas ennast töövõtjana, siis kostja oleks pidanud politseile selgitama, miks auto oli kostja käes ja ta alles hiljem andis selle üle tundmatule töövõtjale. Alles hiljem esitas kostja kohtule arve, mille
2-20-19253 kohaselt veel augustis 2020 olevat OÜ Alfa Parts teinud remonditöid autole, mis kuulus siis veel endisele omanikule Overtime OÜ.
19.Pärast seda, kui jaanuaris 2021 pöördus kostja poole politsei, esitas kostja arve auto endisele omanikule parkimise eest tasumiseks väidetavalt OÜ Alfa Parts territooriumil. Samas nimetatud arvest nähtub, et see on trükitud kostja firma blanketile ja sellel on märgitud kostja asukoht. Seejuures on mõlema äriühingu juhatuse liige sama isik. Isegi kui nõustuda, et autot remontis teine firma, siis sel juhul auto asub faktiliselt ühe ja sama isiku käes kostja territooriumil. Kui kostja andis hageja auto üle töövõtjale töövõtulepingu alusel, siis kostja peab selgitama, kuidas auto sattus algul tema kätte ja pärast seda ei olnud kostja vastu sellele, et auto võttis enda valdusesse töövõtja.
20.Maakohus tuvastas esmalt, et hageja on auto omanik, kuid seejärel leidis, et hageja ei tõendanud, et auto asub kostja valduses. Kohus põhjendas seda kostja esitatud arvega, millest järeldas, et auto võis asuda OÜ Alfa Parts valduses. Hageja leiab, et kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja pealiskaudselt, lisaks ei kontrollinud tõendeid piisavalt, kuigi andmed eelpool märgitud äriühingute asukohast ja omanikest on üldteada ja registrist nähtav. Kui kohtuotsuse tegemise ajal on olemas andmed, mis on üldteada, mis on kõigile kättesaadavad äriregistrist ja neid ei saa ümber lükata, siis neid ei või eirata.
21.Lisaks leidis maakohus ekslikult, et OÜ Alfa Parts arve nr 20TK00627 tõendab töövõtulepingu olemasolu OÜ Alfa Parts ja Overtime OÜ vahel. Hageja leiab, et ühepoolselt esitatud OÜ Alfa Parts arvet ei saa lugeda töövõtulepinguks. Töövõtuleping eeldab kahepoolset kokkulepet. Ühe poole ettepanek maksta arvet tema pakutud tööde eest, millele ei andnud nõusolekut teine pool, ei ole leping. Seetõttu ei saanud kostja autot teisele ettevõttele üle anda. Kuna mõlema firma omanik on sama isik Z, on ilmne, et auto on jätkuvalt kostja ebaseaduslikus valduses.
22.10.09.2021 pöördus hageja Overtime OÜ poole küsimusega, kas viimane sõlmis augustis 2020 töövõtulepingu OÜ-ga Alfa Parts auto remondiks. Overtime OÜ esindaja vastas, et sellist lepingut nemad selle firmaga ei sõlminud. Overtime OÜ esindaja saatis kostja juulis 2020 tehtud pakkumuse (tellimus-kviitung) ärakirja, kus kostja pakub Overtime OÜ-le auto remonditöid.
23.Seega tõendas hageja, et auto on endiselt kostja valduses, seevastu kostja ei tõendanud, et auto võiks olla OÜ Alfa Parts valduses. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid: 1) Alfa Parts OÜ 31.08.2020 arve nr 20TK00627; 2) Alfa Parts OÜ 12.01.2021 arve saateleht nr P0001; 3) Äriregistri väljatrükk kostja kohta; 4) Äriregistri väljatrükk OÜ Alfa Parts kohta; 5) OÜ Overtime 14.09.2021 õiend;
2-20-19253 6) 27.07.2020 venekeelne tellimus-kviitung koos ingliskeelse lisaga. Kostja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna hageja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud tõendite asjakohasusest ega põhjendanud, miks tõendeid ei esitatud maakohtule.
27.TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab TsMS § 652 lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.
28.Ringkonnakohus leiab, et tõendid tuleb jätta vastu võtmata. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust tõendamiskoormise selgitamisel. Maakohus on mitmel korral selgitanud hagejale, et ta peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, mh seda, et auto on kostja ebaseaduslikus valduses ja auto remondiks sõlmitud töövõtulepinguga seonduvat (tl 36, 53). Koos apellatsioonkaebusega esitatud Alfa Parts OÜ 31.08.2020 arve nr 20TK00627 on tsiviilasja toimikus olemas (tl 71). Enamus tõenditest oli hagejal võimalik esitada maakohtule, kuna need olid olemas maakohtu menetluse ajal, sh ka need, mis olid väidetavalt auto eelmise omaniku valduses. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei pöördunud varem auto eelmise omaniku poole tõendi saamiseks. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. Tõendid kuuluvad tsiviilasja toimikust eemaldamisele. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
29.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Hageja on apellatsioonkaebuses enamasti korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitanud.
30.Hageja ei vaidlusta, et tema nõudele kohaldub AÕS § 80, mille lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ja lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
31.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hageja tõendama lisaks sellele, et ta on auto omanik ka seda, et auto on kostja ebaseaduslikus valduses. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja on tõendanud, et ta on auto omanik, kuid tõendatud ei ole, et auto on kostja ebaseaduslikus valduses. Ebaõige on hageja arusaam, et kostja peaks tõendama, et auto pole tema valduses. Maakohtule esitatud hagis palus hageja auto välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest, seega pidi just hageja
2-20-19253 tõendama, et kostja valdab ebaseaduslikult autot. Hageja väitis, et auto varasem omanik andis auto remontimiseks kostjale, kuid oma väidet ta tõendanud ei ole. Teatisest kriminaalmenetluse nr 212317002 alustamata jätmise kohta selgub, et kostja on avaldanud politseiametnikule, et auto on jätkuvalt sõidukile remonti teinud ettevõtja valduses, kuna remondi eest ei ole tasutud (tl 42). Samuti ei selgu uurija Y 17.02.2020 e-kirjast, kelle valduses auto on (tl 43). Sellest, et kostja ei nimetanud vastuses hagile töövõtjat, kes autot remontis, ei saa järeldada, et auto on tegelikult tema valduses. Menetluse käigus on kostja selgitanud, et autot remontis OÜ Alfa Parts, kelle asukoht on sama kui kostjal ja samuti on sama isik juhatuse liige, kuid ka see ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et kostjal oleks auto valdus. Samuti ei anna alust kostja poolt soovitud järelduse tegemiseks hageja väide, et vaatamata sellele, et kostja teadis, kes autot remontis, ei avaldanud ta selle äriühingu nime politseile. Ebaõige on apellandi väide, et kostja peaks selgitama, kuidas auto sattus tema käest OÜ Alfa Parts kätte, kuna seda, et auto oleks olnud kostja valduses, hageja tõendanud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et ka hagejal ja auto eelmisel omanikul Overtime OÜ-l on sama juhatuse liige.
32.Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse käsitlus, et maakohus leidis, et kostja esitatud OÜ Alfa Parts arve tõendab töövõtulepingu olemasolu auto eelmise omaniku ja OÜ Alfa Parts vahel. Maakohus on kohtuotsuse p-s 16 leidnud, et esitatud arve on asjakohatu tõend, mille kohus jättis TsMS § 238 lg 5 järgi tähelepanuta. Hageja on jätkuvalt ekslikul arvamusel, et kostja peaks tõendama, et auto eelmise omaniku ja OÜ Alfa Parts vahel oli töövõtuleping. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab hageja autot, siis kostjal ei olnud vajalik tõendada, et auto eelmise omaniku ja OÜ Alfa Parts vahel oli auto remontimiseks töövõtuleping ja varasem omanik jäi tehtud töö eest võlgu.
33.Arvestades eeltoodut on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud maakohtu menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratud menetluskulude suurust ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
35.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
37.Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid esindaja tasuna 700 eurot. Seda, et menetluskuludele lisanduks käibemaks, ei ole kostja taotluses märkinud. Kostja lepinguline esindaja Tarvo Ilves on hageja esindamisel kulutanud 7 tundi (apellatsioonkaebuse ja lisadega tutvumine 3 tundi, konsultatsioon kliendiga 1,5 tundi, vastuse koostamine 2,5 tundi).
38.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus peab piisavaks hageja lühikese apellatsioonkaebuse ja selle lisadega tutvumiseks 1,5 tundi. Kuna vaidluse asjaolud olid pooltele teada ja tegemist ei olnud keerulise vaidlusega, siis kliendiga konsulteerimiseks on piisav 0,5 tundi ja apellatsioonkaebusele lühikese vastuse koostamiseks
2-20-19253 2 tundi. Eeltoodut arvestades saab taotluses loetletud toimingute tegemiseks pidada piisavaks kokku ajakulu 4 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on tavapärase suurusega. Seega kuulub hüvitamisele 400 eurot. Kostjale tuleb hüvitada menetluskulud käibemaksuta.
39.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.