Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Asjaolud ja avaldaja nõue AB “Lietuvas draudimas” Eesti filiaali kaudu esitas 11.03.2020 kohtule avalduse I. S. vastu kahju hüvitamiseks. Avaldaja on UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali üldõigusjärglane, kes omakorda on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane. Avaldusest nähtub, et kindlustusandja on kindlustanud korteri asukohaga xxxx. Korteriomanikuga on sõlmitud korteri kindlustamiseks kindlustusleping nr xxxx, kindlustusvõtjaks on M. M.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100.00 eurot. 28.12.2013 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 28.12.2013 xxxx korteris veekahju – ülevalt naaber uputas. Xxxx korteriühistu (registrikood xxxx) juhatuse liige J. B. selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr xxxx. Avaldaja esindaja, Roheline Laine OÜ vaatas 31.12.2013 kahjustada saanud korteri nr xxxx üle ning koostas ülevaatuse akti. Akti kohaselt on esiku tapeedil ja lael veekahjustused. Kaks ust on paisunud (pundunud). Parketil on veekahjud (põrand on köögiga ühine). Avaldaja esindaja pildistas korteri nähtavad kahjustused. Korteri nr xxxx remondiks koostas hinnapakkumise Brevanor OÜ, summas 1 835.48 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks pakutud hind mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitas Roheline Laine OÜ avaldajale kahjukäsitluse kokkuvõtte. Kindlustusvõtjaga lepiti kokku, et avaldaja hüvitab temale kahju summas 1 184.78 eurot, kandes raha arvelduskontole. Avaldaja hüvitaski kindlustusvõtjale kahju summas 1 184.78 eurot. Omavastutus summas 100.00 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 28.01.2014 temale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 14.02.2014. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoiduda korteri kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kuna puudutatud isiku korteris voolas pesumasinast välja vesi, siis on puudutatud isik rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevuse kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel valamu lekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr xxxx on saanud 27.12.2013 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Kahjustada sai esiku tapeet ja lagi, 2 ust ja esiku ning köögi ühine põrand. Avaldaja palub seega puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis summas 1 184.78 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 11.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik on seisukohal, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Lisaks on avaldaja esitatud nõue aegunud.

Esitatud dokumentidest pole võimalik järeldada, et sõltumatud ja eelarvamusvabad isikud, nt korteriühistu esindaja või naabrid, kontrollisid ja viibisid kahju tekkimise põhjuste ning selle suuruse väljaselgitamise juures. Esitatud vara ülevaatuse aktist tuleneb, et akti koostamisel teostati kahju võimalik kirjeldus ja võimaliku juhtumi põhjus. Iseenesest ei võimalda korteri asukohaga xxxx omaniku ja korteriühistu juhatuse seletused ning kindlustusvõtja esindaja ning temalt sõltuvuses olevate isikute subjektiivsed ja eelarvamuslikud eeldused teha järeldusi tekitatud kahju suurusest ning sellest, kes on kahju tegelik tekitaja. Ei saa pidada usaldusväärseks Brevanor OÜ poolt 10.01.2014 väljastatud hinnapakkumist ning eeldatavasti selle alusel teostatud remonttööde mahtu ja maksumust. Lisaks ei ole 10.01.2014 hinnapakkumine Brevanor OÜ esindaja poolt allkirjastatud, mistõttu ei saa pidada nimetatud hinnapakkumist remonditööde teostamise eelarveks ega aluseks kahju hüvitamiseks. Lähtudes korteri üldpindalast ja esitatud dokumentidest pole selge antud remonditöö tegemise põhjus ja maht ning pole võimalik väita, et eelarve kajastab ainult neid kulusid, mis on suunatud status quo taastamisele. Puudutatud isik on arvamusel, et antud juhul ei ole kindlustusvõtjale makstud hüvitise summa põhjendatud ja hinnapakkumises esitatud remonditööde maht ületab oluliselt status quo taastamiseks vajalike tööde mahtu. Puuduvad igasugused tööde üleandmise aktid, mis tõendavad tööde teostamist Brevanor OÜ poolt ja selle vastuvõtmist korteri xxxx omaniku poolt, s.o esitamata jääb kahju hüvitise maksmise aluseks olev dokument. Ainuüksi hüvitise maksmine ei saa olla tööde teostamise ja korteriomanikule tegelikku kahju hüvitamise aluse esinemise tõendiks. Kahju käsitlemisel puudutatud isikule ei olnud esitatud tutvumiseks informatsioon eeldatava kahju teostatavate tööde kohta ja nende eeldatava maksumuse kohta. Sel põhjusel puudus puudutatud isikul võimalus esitada omapoolne arvamus või vastuväited teostatavate tööde maksumuse ja vajalikkuse kohta. Tuginedes ülaltoodule leiab puudutatud isik, et avaldajal puudub tagasinõude õigus puudutatud isiku vastu, esitatud nõue on põhjendamata ja kahju suurus tõendamata. Ei ole arusaadav ka, miks avaldaja maksis kindlustusvõtjale hüvitise väiksemas suuruses, kui seda väidetavalt nägi ette Brevanor OÜ poolt koostatud hinnapakkumine. Juhul, kui kindlustusvõtjale tekitatud tegelik kahju oli väiksem, kui Brevanor OÜ pakkumises näidatud, siis ei ole selge, kuidas toimus tegeliku kahju suuruse kindlakstegemine ning mis on tegelik kahju suurus. Avaldaja ei tõendanud ega põhistanud kahjustatud korteri remondikulude ja kahjuhüvitise suuruse mõistlikkust ega põhjendatavust. Käesoleval juhul ei ole ka ilma tööde üleandmiseta selge, millises mahus olid tööd teostatud ning kas need olid tegelikkuses vajalikud. Asjaolu, et kindlustusandja vähendas tasumisele kuuluvat summat, viitab sellele, et tegelikkuses ei ole selge, mis on remondi kulude tegelik maksumus ning mis töid oli vaja teostada. Seega esitatud dokumentidest ja tegelikult väljamakstud hüvitise summast ei ole võimalik tuvastada, milliseid töid kahju hüvitamiseks tegelikult telliti. Avaldaja ei ole tõendanud, millist remonti korter vajas just nimelt pesumasina veelekke põhjustatud kahjustuste tõttu ning mis seisundis oli kahjustatud korter vahetult enne avariid. Puudutatud isik leiab ka, et kahju tekitamine oli väljaspool tema mõjutusala. Käesoleval juhul oli tegemist ootamatusega ja puudutatud isikult ei saa mõistlikult eeldada, et ta sellise asjaoluga arvestaks. Arvesse tuleb võtta konkreetset olukorda iseloomustavaid subjektiivseid asjaolusid. Kuna ei ole selge, mis põhjustas pesumasina toru riket, milleks võib olla erinevaid põhjusi, siis ei ole ka tõendatud, et puudutatud isik rikkus KOS § 11 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi. Sel põhjusel leiab puudutatud isik, et ta on tõendanud, et rikkumine oli vabandatav ja ta vabaneb vastutusest kohutuste rikkumise eest. Juhul, kui kohus leiab, et avaldus kuulub kas osaliselt või täielikult rahuldamisele, siis võttes arvesse toodud argumente palub avaldaja VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada kahjuhüvitist, kuna kahju hüvitamine täies ulatuses oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades seejuures kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ning kindlustuse olemasolu.

Avaldaja täiendavad seisukohad Avaldaja hinnangul kuulub antud juhul kohaldamisele TsÜS § 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast seda, mil võlgnik pidi kohustuse täitma, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Avaldaja esitas puudutatud isikule 28.01.2014 tagasinõude ja andis mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 14.02.2014. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 15.02.2014. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale (Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p d 29, 33). Kuna aegumine algas 15.02.2014, siis avalduse esitamise päeval 11.03.2020 ei olnud aegumise algusest veel kümme aastat möödunud, järelikult ei ole ka nõue aegunud. Puudutatud isiku täiendavad seisukohad Avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tegelik veeleke toimus puudutatud isiku korteris ning see tekitas kahju xxxx korterile. Ainsaks tõendiks, mis väidetavalt tõendab, et veeavarii toimus puudutatud isiku korteris, on korteriühistu juhatuse selgitus, mitte isegi avaldaja isiklik selgitus. Nimetatud tõend ei tõenda kahju tekitamist puudutatud isiku poolt, tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Kahjujuhtumi põhjuste väljaselgitamiseks avaldaja ja temaga seotud isikud, kes fikseerisid xxxx korteris toimunud kahjujuhtumi, ei teinud kindlaks ega püüdnud uurida, kus kohast täpselt toimus veeleke. Avaldaja ja kahjujuhtumi fikseerinud isikud ei vaadanud üle puudutatud isiku korterit eesmärgiga tuvastada, kas veeleke toimus puudutatud isiku korteris või mitte. Avaldaja teeb järeldused kahju tekitaja isikust vaid avalduse lisaks oleva ülevaatuse akti järgi, mille kohaselt „kahju tekitaja on korter nr xxxx“. Samal ajal nii ülevaatuse aktis kui ka kõikides teistes avaldaja poolt esitatud dokumentides puuduvad selgitused, kuidas kahjujuhtumi fikseeritud isikud on jõudnud järeldusele, et kahju tekitajaks on puudutatud isiku korter, mitte aga muu majas olev korter. Puudutatud esik on teinud 22.06.2021 avaldajale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt nõustus tasuma 1 184.78 eurot, 8 kuu jooksul, igakuiselt summas 148.10 eurot. Avaldaja puudutatud isiku kompromissi ettepanekuga ei nõustunud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Toimiku materjalidest nähtub, et avaldaja on UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali üldõigusjärglane, kes omakorda on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane (tlk 7-13).

Puudub vaidlus, et Codan Forsikring A/S Eesti filiaali ja kindlustusvõtja M. M. vahel sõlmiti 01.11.2013 kodukindlustuse leping (poliis nr xxxx), millega kindlustati korter asukohaga xxxx ning kodune vara. Omavastutus lepingu järgi on 100.00 eurot (tlk 16-17). Menetlusosalised ei vaidle, et nimetatud korteris toimus 28.12.2013 veekahju (läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse) ning et avaldaja on kindlustusvõtjale tasunud kahjuhüvitise summas 1 184.78 eurot (tlk 23). Toimiku materjalidest nähtub ning puudub vaidlus, et nii veekahju toimumise kui ka praegusel ajal on korteri asukohaga xxxx omanikuks puudutatud isik I. S. (tlk 24), kes on ka ühtlasi kahjustada saanud korteri nr xxxx ülemine naaber. Avaldaja leiab, et kuna kahju on tekkinud puudutatud isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu, tuleb tema poolt kindlustusvõtjale tasutud kahjuhüvitis puudutatud isikult välja mõista. Puudutatud isik on muuhulgas leidnud, et avaldaja nõue on aegunud. Seoses sellega peab kohus vajalikuks selgitada, et Riigikohus on korduvalt leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-129-13, p 19). Kuna tegemist on seadusjärgse võlasuhtega, tuleb nõude aegumisele eelduslikult kohaldada TsÜS § 149, mille esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest (vt nt Riigikohtu otsust nr 2-14-25115, p 13). Samuti on TsÜS kommenteeritud väljaandes leitud, et TsÜS §-le 149 alluvad korteriomanike vahelised, eelkõige kulutuste hüvitamise nõuded (lk 482 kommentaar 3.1.) Seega kohaldub kohtu hinnangul käesolevas asjas TsÜS §-s 149 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Kohus selgitab ka, et TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 kohaselt täitma kohustuse ja võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb seega tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale. Puudub vaidlus, et kahju toimus 28.12.2013. Avaldaja esitas puudutatud isikule 28.01.2014 tagasinõude, andis tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 14.02.2014. Kuna puudutatud isik kahju ei hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 15.02.2014. Avalduse esitamise ajaks ei olnud seega TsÜS §-s 149 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg möödunud, s.o avaldaja nõue ei ole aegunud. Kohus jätab seega eelnevast tulenevalt puudutatud isiku taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik vastutab kahju tekitamise eest, samuti kas kahjuhüvitise summa on põhjendatud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldajale on kindlustusvõtja nõue üle läinud 01.11.2013 kodukindlustuse lepingu alusel. Kohus selgitab, et AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Korteriomanike ühisusest tuleneb, et korteriomanikul on teiste korteriomanike suhtes mitmeid kohustusi. Kohus selgitab ka, et alates 01.01.2018 on kehtetud nii korteriomandi- kui ka korteriühistuseadused (KOS ja KÜS), kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Kuid kuna kahju on tekkinud 2013 aastal, tuleb antud asjas kohaldada kahju tekkimise ajal kehtinud seadust

(KOS).

KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut (KOS § 11 lg 2). Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (Riigikohtu

mh korteris asuvate asjade (tehnika) korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks. Puudutatud isik on kohtule teatanud, et avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tegelik veeleke toimus puudutatud isiku korteris ning et see tekitas kahju xxxx korterile. Samas selgitas puudutatud isik, et kahju tekitamine oli väljaspool tema mõjutusala, tegemist oli ootamatusega ning temalt ei saa mõistlikult eeldada, et ta sellise asjaoluga arvestaks. Puudutatud isik teatas ka, et kuna ei ole selge, mis põhjustas pesumasina toru riket, milleks võib olla erinevaid põhjusi, siis ei ole ka tõendatud, et ta rikkus KOS § 11 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi. Puudutatud isiku hinnangul on seega tõendatud, et rikkumine oli vabandatav ja ta vabaneb vastutusest kohustuste rikkumise eest. Puudutatud isiku selgitused on seega olnud kohtu hinnangul vasturääkivad. Toimiku materjalidest nähtub, et kannatada saanud korteri omanik teavitas kindlustusvõtjat tekkinud kahjust (tlk 18). Lisaks on avaldaja esitanud kohtule venekeelse tõendi, millest nähtub, et korteriühistu juhatusele on teada, et korteris nr xxxx tekis veekahju (ekslikult märgitud vale kuupäev 27.12.2013), korteri nr xxxx omanikud on selgitanud, et pesumasina toru tuli välja, kuid nad kohe seda ei märganud (tlk 19). Vaatamata sellele, et kohus on juhtinud menetlusosaliste tähelepanu, et kõik kohtule esitatud avaldused ja tõendid peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde, kuid avaldaja nimetatud tõendi tõlget kohtule ei esitanud, leiab kohus, et praegusel juhul puudub põhjus nimetatud venekeelse tõendi vastuvõtmata jätmiseks, kuna nii menetlusosalised kui ka kohus saavad selle sisust aru ning puudutatud isik ei vaidle iseenesest võõrkeelse tõendi vastuvõtmise vastu. Lisaks ei sisalda see keerulist õiguslikku vms teksti, tegemist on vaid korteriühistu selgitustega. Kohus selgitab, et korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik ei esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber avaldaja tõendeid tema kohustuse rikkumise kohta. Kohus selgitab taas, et puudutatud isiku kohustus oli KOS § 11 lg 1 p 1 tulenevalt (ja ka praegusel ajal kehtiva KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi) hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leiab, et puudutatud isik pidi mõistlikult ette nägema, et tema korteriomandi reaalosas asuval pesumasina torul võib tekkida aja jooksul puudusi, selle seisukord vajab aja jooksul kontrollimist ning vajadusel tuleb lasta teha vajalikke remonditöid. Asjaolu, et puudutatud isikule ei olnud teada, millest täpselt pesumasina toru rike tekkis, ei vabasta see teda siiski oma kohustustest tagada korteriomandi reaalosa korrashoid, jälgida seadmete seisukorda ja mitte tekitada teistele kaasomanikele kahju. Vastupidist ei ole puudutatud isik tõendanud. Kohus leiab ka, et kohustus mitte kahju tekitada teistele korteriomanikele korteriomandi reaalosa kasutamise käigus kuulub KOS § 11 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi alla, sest kaitseb korteriomanikke selle eest, kui mõne korteriomaniku tegevus ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veekahju tekitamine on kohtu hinnangul sellise iseloomuga, mida ei saa pidada tavapärase omandi kasutuse normaalseks kõrvalmõjuks. Riigikohus on asunud seisukohale ka, et KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü (Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 11). Kohus on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud ka vääramatu jõu olemasolu. Kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ning objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Selleks, et mingit asjaolu saaks pidada

vääramatuks jõuks, peab vääramatule jõule (vabandatavusele) tuginev isik tõendama, et asjaolu vastab järgmistele tunnustele: asjaolu asub väljaspool võlgniku mõjusfääri; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud võlgnikult oodata, et ta lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa võlgnikult oodata, et ta seda asjaolu väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, millest võiks järeldada kahju tekkimist vääramatu jõu tagajärjel. Eelneva alusel on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et puudutatud isik vastutab kahju tekitamise eest. Kohus on tuvastanud ka põhjusliku seose puudutatud isiku käitumise (puudutatud isiku korteriomandist tekkinud veeleke) ja avaldaja juures kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel. Kohtule on tõendina esitatud 31.12.2013 ülevaatuse akt, milles on kirjeldatud veelekkest korterile nr xxxx tekitatud kahjustused (tlk 20). Kohus leiab, et kui puudutatud isiku omandis olevast korteriomandist ei oleks vesi all asuvasse korterisse voolanud, ei oleks ka korterile nr xxxx kahju tekkinud. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-08, p 15). VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus. Kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et professionaalne kindlustusandja peaks koostama kahjustatud korteri ülevaatusakti selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, milliseid kahjustusi korter sai, samuti esitatud tõenditest peaks nähtuma, mis oli ehitusmaterjal, mida oli vaja korteri remontimiseks, aga ka ehitustööde täpne loetelu. Üksikasjalikult lahti kirjutatud kulude loetelu ei ole professionaalsele kindlustusandjale ebamõistlikult koormav. Kohtule tõendina esitatud Brevanor OÜ hinnapakkumisest nähtub, et kahjustada saanud korteri remondi maksumuseks on 1 835.48 eurot. Puudutatud isik on leidnud, et kuna nimetatud hinnapakkumisel puudub allkiri, siis ei ole see ka usaldusväärne. Kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Kohus leiab, et hinnapakkumistel vorminõue puudub ning hinnapakkumisel allkirja olemasolu ei ole iseenesest vajalik. Kohtul puudub põhjus kahelda nimetatud tõendi usaldusväärsuses. Kuna kindlustusandja on hüvitanud kindlustusvõtjale kahju summas 1 184.78 eurot, leidis puudutatud isik ka, et remonti ei ole tegelikkuses teostatud ning kahju suurus on tõendamata. Ka siinkohal kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Kohus leiab, et kahju suurus on tõendatud kogumis 31.12.2013 korteri nr xxxx ülevaatuse aktiga, Brevanor OÜ hinnapakkumisega, kahjukäsitluse kokkuvõttega (tlk 20-22) ning fotodega kahjustatud korterist (tlk 29-46). Brevanor OÜ hinnapakkumises on esile toodud remondiks vajalikud materjalid, tööd, kogused ja hinnad. Kohus selgitab, et asja parandamine või uue asja soetamine peab toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Siiski ei pea kannatanu valima kõige odavamat võimalust, kui see oleks selgelt madalama kvaliteediga või kui kahjustatud asjal on nt veel garantiiaeg ja parandamine on garantiitingimuste kohaselt lubatud ainult kindlas kohas. Kohtu hinnangul tõendavad nimetud tõendid veekahju tagajärgede likvideerimise kulu, hinnapakkumine on tehtud otse avaldaja esindajale 10.01.2014, ehk 13 päeva pärast veekahju toimumist ning selles sisalduvate tööde loetelu viitab selgelt tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele.

Vaatamata sellele, et teisi hinnapakkumisi ei ole kohtule esitatud, leiab kohus, et Brevanor OÜ hinnapakkumises nimetatud kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Kohtul ei ole alust kahelda hinnapakkumises esitatud tööde põhjendatuses. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Ka puudutatud isik ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis võimaldaks tuvastada, et kahju ei olnud selline nagu avalduses esitatud või et kahju likvideerimiseks nimetatud töid oleks saanud teha teistsuguse hinnaga. Vastuseks puudutatud isikule ka, et teda, korteriühistu esimeest jt ei olnud kaasatud kahju väljaselgitamise juurde, leiab kohus, et avaldajal selline kohustus puudub. Kohus leiab ka, et kahju hüvitamiseks ei ole vaja kindlaks teha, kas kahju likvideerimiseks vajalikud tööd ka tegelikkuses tehti. Kohus selgitab, et VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel saab kannatanu asja kahjustamise korral nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka juhul, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Seega sai kindlustusvõtja asja parandamise asemel nõuda kulude hüvitamist. Toimiku materjalidest nähtub, et kahjuhüvitiseks lepiti kokku 1 184.78 eurot, nimetatud summa tuleb avaldaja hinnangul puudutatud isikult välja mõista. Kahjuhüvitise summa osas on avaldaja selgitanud, et hinnapakkumise järgi on korteri parandamise kulu 1 835.48 eurot, kuid kui kindlustusvõtja soovib saada kindlustushüvitist rahas ja ei nõua avaldajalt korteri remontimist, siis tavapäraselt hüvitab kindlustusandja kahju osaliselt, jättes hüvitamata remondi hinnapakkumises sisalduvad kaudkulud ja kasumi. Nõudesummaks kujunes seega 70% kahjusummast (1 835.48 eurost), millest omakorda omavastutus 100.00 eurot jäi kindlusvõtja kanda. Puudutatud isik on palunud ka kahjuhüvitist vähendada, kuna leiab, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades seejuures kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ning kindlustuse olemasolu. Kohus selgitab, et VÕS § 140 lg 1 kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus selgitab ka, et nimetatud sätte eesmärk on anda kohtule alus kalduda konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades kõrvale kahju täieliku hüvitamise põhimõttest ning vähendada kahjuhüvitist, kui kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks üksikjuhtumi asjaolusid arvestades kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud ühtegi asjaolu, mille puhul oleks kahjuhüvitise vähendamine põhjendatud. Puudutatud isik ei ole välja toonud ja kohus ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seetõttu ei ole ka kahju hüvitamine puudutatud isiku suhtes ei ebaõiglane ega ka mitte mõistlikult vastuvõetamatu. Lisaks palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja kahjuhüvitise, mis ongi tegelikust kahjust väiksem. Kohus loeb seega vaidlusaluse korteriga seonduvalt avaldaja poolt hüvitatud summa põhjendatuks. Kahju suurus on asjaolusid arvestades usutav ning tõendatud. Kahjuhüvitise summa, s.o 1 184.78 eurot, tuleb seega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates avalduse esitamisest 11.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et ka avaldaja viivise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates avalduse esitamisest 11.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd puudutatud isik on nõustunud sõlmima avaldajaga kompromissi põhinõude ulatuses, s.o sisuliselt on ta avaldaja nõuet tunnistanud, avaldaja aga kompromissist keeldus, leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna avaldaja puudutatud isiku poolt pakutud mõistlikust kompromissist keeldus, oleks käesoleval juhul menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine kohtu hinnangul ebaõiglane ja põhjendamatu. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud seega puuduvad. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 9. juuli 2021. a kohtumäärus. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.