lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-15999/12

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-15999/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1589
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
IKS § 9 lg 2TsMS § 190 lg 4Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 238 lg 3Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-15999

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 2. detsembri 2020. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 2. detsembri 2020. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Mõista XX-lt riigi tuludesse välja 50 eurot. Hüvitise tasumiseks vajalikud andmed on kättesaadavad XX-le saadetavas makseinfos. Raha tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Väljamõistetud summalt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 134 lg 2Mittevaralise kahju hüvitamise erisused

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtusse saabus 30. oktoobril 2020 XX (hageja) hagi, milles ta palus:

•

tuvastada, et Pärnu Haigla töötaja YY (kostja) väljastas tahtlikult, süüliselt ja õigusliku aluseta 24. aprillil 2018 DD-le 100 euro eest CC (hageja ema) delikaatseid meditsiinilisi andmeid sisaldavad dokumendid;

•

kuna DD kasutab neid dokumente ebaseaduslikult hageja vastu, tuvastada, et hageja saab kahju. YY solvab selle tegevusega hageja au ja väärikust põhiseaduse § 17 mõttes;

•

kohustada YY hüvitama hagejale ajavahemiku 2018. a maist kuni 2020. a oktoobrini eest (kokku 30 kuud) saamata jäänud tulu 18 000 eurot (30×600) ja mittevaraline kahju 5000 eurot hageja väärikuse solvamise eest.

Hageja väitel väljastas YY isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 9 sätestatud aluseta

24.aprillil 2018 DD-le 5 kiirabi ja patsiendi kaarti, millel on hageja ema isikuandmed ning hagejat puudutav tundlik teave. Need dokumendid on tõenditena kriminaalasja X-XX-XXXX toimikus. DD andis omakorda need 5 dokumenti üle QQ-le. QQ esitas need 5 dokumenti tõenditena asjas 2-18-6841. YY õigusvastase tegevuse tulemusena (dokumentide ebaseaduslik väljastamine DD-le) saab hageja varalist kahju. Hageja ei saa välja üürida enda kodu aadressil SSS. Hageja saamata üüritulu on kokku 18 000 eurot (30 kuud × 600 eurot). Hagejal on seda raha vaja oma õiguste kaitsmiseks (advokaadi palkamine mitmes erinevas vaidluses). Lisaks tekib varaline kahju sellest, et hageja ei saa seista enda ja oma ema õiguste eest asjas 2-19-17172 põhjusel, et ametiasutused ei väljasta hageja emaga seotud teavet, kuna nõuavad hagejalt ja tema esindajatelt pärimistunnistust.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus keeldus 2. detsembri 2020. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid ega võimalike nõuete üksikuid eelduseid. Seega ei saa kohus tuvastushagi raames tuvastada eraldi, kas kostja väljastas hageja ema isikuandmeid ja kas kostja tegi seda süüliselt ja tahtlikult. Nimetatud asjaolude kohta saaks kohus võtta seisukohta isikuõiguste rikkumisest tuleneva sooritusnõude koosseisus. Hagis esitatud asjaoludel on YY-le etteheidetav tegu IKS § 9 lg 2 rikkumine, mille järgi võib surnud isiku andmeid töödelda üksnes pärija nõusolekul. Hageja väitel on tema oma ema pärija ja DD mitte. Seega ei tohtinud YY hageja ema andmeid DD-le avaldada ilma hageja nõusolekuta. Hagis esitatud asjaoludel seisneb kostja tegevusest tulenevalt tekkinud varaline kahju asjaolus, et hageja ei saa üürida välja pärimise teel saadud maja, sest ei saa sõlmida lepingut kui omanik ja ei saa seista enda ega oma ema õiguste eest asjas 2-19-17172. Pärimist tõendatakse pärimistunnistusega. Seetõttu ei saa terviseandmete avaldamine olla aluseks sellele, et pärija ei suuda tõendada oma omandit päritud esemetele ehk pärimistunnistuse olemasolu. Samuti ei ole võimalik järeldada, et andmete õigustamata avaldamine saaks võtta pärijalt õiguse mõnes muus menetluses kaitsta enda õiguseid. Seega ei ole hagis kirjeldatud varaline kahju kuidagi seotud kostjale etteheidetava rikkumisega. Mittevaralise kahju välja mõistmise juhud on piiratud. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk on kompenseerida kahjustatud isiku hingelisi kannatusi. Kostjale etteheidetav tegu on hageja ema andmete töötlemine hageja nõusolekuta. Seega on hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades andmesubjekt, kelle õigusi rikuti, hageja ema, mitte hageja. Seetõttu ei saa hageja esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tulenevalt asjaolust, et tema ema andmeid töödeldi õigusliku aluseta. 2 (4)

Isikuõiguste rikkumine võib toimuda ka au teotamisega. Au teotamine on võimalik kahjustatud isiku suhtes avaldatud hinnangu või tehtud teona. Au teotamine ei hõlma igasugust solvamist. Teotamine on haavamise raskeim vorm, mille oluliseks tunnuseks on ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ning häbistav ja alandav viis. Asjaolust, et arst andis välja andmed valele isikule, kes on ka surnud isiku sugulane, ei tulene kuidagi, et rikkumine oli suunatud hageja au teotamisele või et tegemist oleks pahatahtliku ründega hageja au vastu. Seetõttu ei ole hagis kirjeldatud mittevaralise kahju nõue esitatud seadusega kaitstud õiguse kaitseks.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, tuvastada, et YY väljastas dokumendid DD-le süüliselt ja tahtlikult IKS § 9 lg 2 alusel ning et YY oma tahtliku ja süülise tegevusega rikub isikuõigustest tuleneva sooritusnõude koosseisu. Hagis esitatud asjaolude andmesubjektiks on hageja ema ja hageja. Hagejal on õigus eeldada, et teda puudutav teave ei satu kolmanda isiku kätte. DD ja XX kasutasid YY-lt saadud teavet pahatahtlikult hageja vastu. YY väljastatud dokumentides on kirjas tõendamata süüdistused hageja kohta. 24. aprillil 2018 ei olnud jõustunud otsus asjas nr X-XX-XXXX. Seega on need dokumendid kaetud ka uurimissaladusega. Seega on hageja õigustatud saama hüvitist VÕS § 134 lg 2 alusel. YY tegu on hagejat häbistav ja alandav. Tema väljastatud dokumentidega algatas XX menetluse asjas nr 2-18-6841, milles hagejat süüdistatakse tema ema tahtlikus tapmises, selleks, et hageja tunnistada pärimiskõlbmatuks. YY ei tuvastanud, kas DD ja XX olid hageja ema pärijad või õigustatud isikud IKS § 9 lg 2 tähenduses. YY tegu oli teadlik ja tahtlik ja ta sai selle eest tasu. Seega oli tegemist tahtliku ja teadliku alusetu rikastumisega. Hageja ei ole jurist, kohus saab ise leida õige õigusliku nõude isikuõiguste rikkumisest tuleneva sooritusnõude koosseisus. Hageja õiguslik huvi on tõendatud. XX ja DD ostsid raha eest seadusevastaselt YY-lt dokumendid, et takistada hagejal kasutada oma kodu. Hageja on oma ema testamendijärgne pärija, mille tuvastas kohus asjas nr 2-18-6841. Pärnu Haigla hagejale tema ema kohta teavet ei väljasta, põhjusel, et hagejal puudub pärimistunnistus. Seevastu DD ja XX said samast haiglast hageja ema ja hagejat puudutava teabe raha eest, kuigi neil pärimistunnistust ega testamenti ei ole. Seega ei jälginud YY seadust (IKS § 9 lg 2) ning hagejal on õiguslik huvi enda õiguste eest seista.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
6.Hageja on kostja vastu esitanud tuvastushagi koos sooritushagiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hagejal esitatud tuvastusnõudeid ei saa TsMS § 368 lg 1 alusel menetleda, kuna hageja taotleb üksikute faktiliste asjaolude, mitte õigussuhte tuvastamist. Hageja nimetatud asjaolude tuvastamine oleks võimalik sooritusnõude lahendamisel. Kui hageja leiab, et tema vastu esitatud hagi menetluses ei ole vaidlusalused dokumendid TsMS § 238 lg 3 järgi lubatavaks tõendiks, saab ta sellesisulise vastuväite esitada selles menetluses
7.Hageja on esitanud kostja vastu rahalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja leiab, et kostja õigusvastaseks teoks on eelkõige tema ema isikuandmeid sisaldavate 3 (4)

dokumentide ilma seadusliku aluseta väljastamine ning hagejale tekkinud varaliseks kahjuks on võimatus enda kodu kolmandatele isikutele välja üürida.

8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagist ei ole võimalik järeldada põhjusliku seost hagis kostjale etteheidetava teo ning väidetavalt hagejale tekkinud kahju vahel. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hagist ei selgu, kuidas asjaolu, et kostja väljastas DD-le hageja ema isikuandmeid sisaldavad dokumendid, välistab hageja õiguse ning võimaluse üürida välja enda kodu aadressil SSS. Samuti ei selgu hagist, kuidas seostub kostjale etteheidetav tegu asjaoluga, et teised ametiasutused ei väljasta hagejale tema emaga seotud teavet. Seega on arusaamatu, kuidas kostja väidetav tegu välistab hageja võimaluse kaitsta enda õigusi teistes kohtumenetlustes. Järelikult leidis maakohus õigesti, et hageja esile toodud asjaolude pinnalt ei ole õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused täidetud, mistõttu ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda kahjustatud isikule põhjustatud kahju eest. Hagis kostjale etteheidetav tegu, st hageja ema isikuandmete väljastamine, ei saa ringkonnakohtu hinnangul rikkuda hageja au ja väärikust. Seega on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks on õiguslikult põhjendamatu.
10.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on keeldunud õiguspäraselt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.
11.Maakohus andis 5. veebruari 2021. a määrusega hagejale menetlusabi, vabastades hageja kohustusest tasuda määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Hagejalt tuleb tasumata riigilõiv 50 eurot TsMS § 190 lg 4 ja § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista.
12.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja