Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
09.07.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-9159
Tsiviilasi
Osaühing Soosing hagi aktsiaselts Tesman vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Soosing (registrikood 11295926; registrijärgne asukoht: Ranna tee 6, Tabasalu alevik, Harku vald, 76901 Harju maakond; tegelik asukoht Lageda 1, Rohuküla, 90435 Haapsalu). Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: aktsiaselts Tesman (registrikood 10275264; asukoht Lootsi tn 3a-42, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]). Kostja lepinguline esindaja: Kerli Kaasik (OÜ Cavere Õigusbüroo; asukoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn; e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
menetluse
lõpetamine,
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik ja asjaolud Osaühing Soosing esitas 08.06.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse aktsiaselts Tesman vastu krediiditingimustega ostu-müügi lepingu nr xxxx täitmise nõudes. Kostja ostis hageja käest kaupa, mille kohta hageja esitas põhivõlgnikule arved, millest on hagiavalduse esitamise seisuga tähtaegselt tasumata kokku summas 74 805,58 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 122 220,63 eurot. Hageja vähendas viivisenõuet summani 74 805,58 eurot, et kõrvalnõue ei ületaks põhisummat. Hagiavalduse esitamise seisuga nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevust summas 74 805,58 eurot ja viiviseid 74 805,58 eurot, kokku summas 149 611,16 eurot. Kostja taotlusel pikendas kohus kostja vastuse esitamise tähtaega. Kohus määras pooltele tähtaja kuni 09.07.2021 kompromissi sõlmimiseks ja kompromissilepingu kohtule esitamiseks või kompromissile mittejõudmise korral kostja vastuse esitamiseks. Pooled esitasid 08.07.2021 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku, et tsiviilasja nr 2-21-9159 menetlusega kaasnenud menetluskuludest 1⁄2 riigilõivus so 750 eurot jääb kostja Tesman AS kanda. Ülejäänud tsiviilasja nr 2-21-9159 menetlusega kaasnenud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus kompromissikokkuleppega hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 1500 eurot ja esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 750 eurot ning kanda see hageja taotlusel Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kompromissilepinguga määruskaebuse esitamise õigus lühendanud kolme tööpäevani.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.