1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista N.R.-ilt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 6946,33 eurot ja viivis 638,58 eurot; välja mõista N.R.-ilt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (6946,33 eurot) alates 19.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 96% ja hageja kanda 4 %; 2.2 välja mõista N.R.-ilt Bondora AS kasuks menetluskulu 1027,20 eurot; 2.3 välja mõista N.R.-ilt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 1027,20 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Selgitada: 3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega
1
saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja N.R. on sõlminud tarbijakrediidilepingud: 14.01.2023 nr BL3388212, 16.02.2023 nr BL3489765. Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 14.01.2023 summas 500 eurot (summa 31.00 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 2) 16.02.2023 summas 9800 eurot (summa 619 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 18.11.2024 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 15.08.2024. a osamakse summas 14.34 eurot, 16.09.2024. a osamakse summas 14.34 eurot, 15.10.2024. a osamakse summas 14.34 eurot ja 15.11.2024. a osamakse summas 14.34 eurot. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale 21.08.2024 ja 19.09.2024 arved, kokku summas 10 eurot, sissenõudmiskuludena. Seega seisuga 16.10.2024, mil hageja edastas kostjale ülesütlemise hoiatuse, oli kostja osamaksete võlgnevus kokku 712.96 eurot (sh sissenõudmiskulud kokku 10 eurot). Kuivõrd kostja ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 18.11.2024 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Hoolimata eeltoodust, mille kohaselt on hageja selgelt põistanud, et krediidileping nr 3489765 on sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi osas on kehtiv, peab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) arvestab väljastatud krediidilt intressi VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega seadusjärgse nõudeulatusega, mida 2
hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidilepingut tuleb pidada tühiseks. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 3369.40 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 6430,6 eurot. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seega seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 271.31 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 8. kuupäevaks tagasimakse summas 289.71 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile (dtl 69-73). Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista N.R.-ilt Bondora AS kasuks välja 6991.37 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 322,71 eurot. Mõista N.R.-ilt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 6430,60 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista N.R.-ilt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 515,73 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 27.17% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud N.R.-i kanda. Märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et huvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja, mis on jäetud postkasti 28.06.2025 aadressil XXX hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Tartu Linnvalitsuse Sotsiaal-ja tervishoiuosakonna andmetel isikule osutatakse sotsiaaleluasemeteenust alates 07.10.2024 kuni 07.10.2025 Tartu linna eluruumis aadressil XXX. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
6.Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 5 1, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt Bondora AS ja N.R.-i vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud 14.01.2023 nr BL3388212 (dtl 12-32, 56-59), mille alusel sai kostja laenu 500 eurot (dtl 54) ja 16.02.2023 nr BL3489765 (dtl 33-53, 60-63), mille alusel sai 3
kostja laenu 9800 eurot (dtl 55), kokku 10300 eurot. Kostja on lepingu nr BL3489765 alusel makseid kokku 3369,40 eurot (dtl 94).
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu kokku 10300 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikkuteavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KavS-is ja VÕSis sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 650 eurot (neto). Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe). Kui krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. nne laenu nr 3388212 väljastamist nähtusid kostja pangakontolt regulaarsed kohustused igakuiselt summas 0 eurot4 ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 250 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (18,04 eurot), teisi kohustusi (0 eurot), arvestuslike elamiskulusid (250 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 374,75 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu 4
sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe), mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel.
10.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus 25.augusti 2025 määrusega kohustas hagejat esitama kostja pangakontode väljavõtted. Hageja kostja pangakontode väljavõtteid kohtule ei esitanud.
11.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.
12.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
13.Hageja 5.09.2025 seisukohas on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, siis esitab hageja kohtule siiski ka lepingu nr BL3388212 nõude ümberarvutuse seadusjärgse määrani, millega on mõlemad nõuded esitatud seadusjärgse ulatuses ja sõltumata hageja poolt lisatõendite esitamisest või mitteesitamisest tuleb nõuded rahuldada. Arvestades eelnevalt väljatoodud, on hageja põhinõude uueks summaks 6946.33 eurot (põhivõlad 515.73 + 6430.60 eurot). Hageja nõuab kostjalt viivist mõlema lepingu puhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lepingu BL3388212 seadusjärgne viivis on 21,76 eurot alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni (dtl 116-120).
14.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu 500 eurot ja 9800 eurot, kokku 10300 eurot ning kostja on teostanud makseid kokku 3369,40 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6930,60 eurot ning viivis seisuga 19.11.2024-18.09.2025 seisuga 638,58 eurot ja alates 19.09.2025 viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määrast põhinõudelt 6930,60 eurolt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. 5
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
17.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 700 eurot ja õigusabikuludest 370 eurot.
20.Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 700 eurot ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 370 eurot.
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1027,20 eurot (96%x1070).
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (438,75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.