EuroHotel OÜ hagi Andivest Grupp OÜ vastu 4871,48 euro väljamõistmiseks Harju Maakohtu 19. veebruari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andivest Grupp OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EuroHotel OÜ (registrikood 11238851), lepinguline esindaja Juri Kononov Kostja Andivest Grupp OÜ (registrikood 12335616), lepinguline esindaja Irina Bušujeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 19. veebruari 2021. a määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud Andivest Grupp OÜ kanda, mõistis Andivest Grupp OÜ-lt EuroHotel OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 700 eurot ning kohustas Andivest Grupp OÜ-d tasuma sellelt viivist. Teha selles osas uus määrus, millega jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud EuroHotel OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtu menetluses oli EuroHotel OÜ (hageja) hagi Andivest Grupp OÜ (kostja) vastu 4871,48 euro väljamõistmiseks. Hageja väitel sõlmisid pooled 2019. a mais suulise kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja tarnima vajalikud materjalid ja seadmed ning rekonstrueerima hageja hotelli soojussüsteemi. Hageja pidi kostjale tasuma ettemaksuarve 5871,48 eurot. Hageja on kostjale tasunud 4871,48 eurot. Kostja tõi kohale ainult katla. Ülejäänud materjalid on tarnimata ja töö tegemata, mistõttu hageja taganes 2020. a kevadel kokkuleppest. Hageja saatis kostjale 5. augustil 2020 nõudekirja, milles palus tagastada 4871,48 eurot. Hageja on nõus kostjale katla üle andma pärast ettemaksu tagastamist. Kostja ei ole hagejale tasutud ettemaksu tagastanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tõi esile, et ta on kohtueelselt hageja 5. augusti 2020 nõudekirjale vastanud, milles selgitas, et peab hageja nõuet põhjendamatuks, kuid on nõus tegema tasaarvestuse. Kostja tagastas hagejale 18. augustil 2020 575,48 eurot. Hagist nähtuvalt pooled ei vaidle, et kostja tarnis hagejale katla maksumusega 4296 eurot. Kuigi kostja on kandnud soojuskatla hagejale toimetamiseks transpordikulu, siis on kostja tulnud hagejale vastu ega nõua temalt transpordikulu hüvitamist.
3.Hageja selgitas, et temal pole selle vastu midagi, kui soojuskatla omand on üle läinud temale. Arvestades soojuskatla hinda ja kostja tagastatud 575,48 eurot, on hageja nõus tasaarvestama need summad oma nõudega kostja vastu ja lõpetama menetluse kompromissiga.
4.Kostja nõustus kompromissi sõlmima tingimusel, et hageja hüvitab kostja menetluskulu.
5.Pooled kompromissi ei saavutanud, misjärel esitas hageja 27. jaanuaril 2021 avalduse hagist loobumiseks. Hageja palus jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja pakkus tasaarvestust alles hagi vastuses ehk pärast hagi esitamist.
6.Kostjal ei olnud vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmisele, kuid kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja tegi tasaarvestuse juba 17. augustil 2020, mistõttu puudus hagejal alus kohtusse pöördumiseks. Hageja varjas kohtu eest poolte kohtuvälist kirjavahetust. Viimased sõnad kostja 17. augusti 2020 vastuses hageja nõudekirjale olid „...ja teeme tasaarvestused“.
7.Hageja nõustus, et kostja vastas hageja nõudekirjale 17. augustil 2020, kuid selle kirja sisu oli ebaselge. Näiteks on kirjas märgitud "tänase seisuga OÜ-lt EuroHotel jäänud maksmata 1000 eurot" ja viimases lauses "teeme tasaarvestused". Seega ei ole sellest kirjast selgelt aru saada, kas hageja on hoopis kostjale võlgu 1000 eurot ning mida millega tasaarvestatakse. Tasaarvestuse tegemiseks peab pool võlaõigusseaduse (VÕS) §198 alusel esitama teisele poolele avalduse, milles on selgelt märgitud, mille eest ja millised summad tasaarvestatakse. Enne hagi kohtusse esitamist pole kostja sellist avaldust hagejale esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus võttis 19. veebruari 2020. a määrusega vastu hagist loobumise, lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetluse ning jättis menetluskulu TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 700 eurot ning kohustas kostjat tasuma hagejale kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et hageja loobus hagist, sest kostja pakkus hagejale hagi vastuses võimalust tasaarvestada tema vastu praeguses asjas esitatud nõue ning hageja nõustus tasaarvestamisega. Sisuliselt on kostja pärast hagi menetlusse võtmist hageja nõude rahuldanud, mistõttu esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Seega jättis kohus TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda. 2 (4)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
9.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 700 eurot ning kohustas kostjat tasuma sellelt viivist. Kostja palub teha uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 730 eurot. Maakohus kohaldas valesti menetlusõiguse norme. Hagist loobumise korral jäävad TsMS § 168 lg 5 järgi menetluskulud kostja kanda üksnes siis, kui kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kostja ei esitanud hagi vastuses ettepanekut tasaarvestuse tegemiseks, vaid kostja tasaarvestus oli tehtud juba enne hagi esitamist. Nimelt tagastas kostja hagejale
18.augustil 2020, s.o enne hagi esitamist 575,48 eurot. Kostja ei ole pärast hagi esitamist teinud ühtegi toimingut, millega kostja oleks hagi nõude rahuldanud. Kohus pidi kohaldama TsMS § 168 lg-t 4, mille kohaselt tuleb hagejal kanda kostja menetluskulu, kui hageja loobub hagist.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
11.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 700 eurot ning kohustas kostjat tasuma sellelt viivist. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuivõrd ringkonnakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra, vaid seda teeb maakohus pärast määruse jõustumist.
13.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles jaotati ja määrati kindlaks menetluskulud. Seega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas asja menetluse seoses hagist loobumisega ning tagastas pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
14.TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulu TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda.
16.Hageja on esitanud kostja vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 4871,48 eurot. Hagi täienduses tugineb hageja järgmistele hagi aluseks olevatele faktilistele asjaoludele. Hageja väitel on pooltel lepinguline suhe, kostja on lepingut rikkunud, mistõttu hageja taganes lepingust ning soovib lepingu tagasitäitmist. Hageja soovib, et kostja tagastaks temale ettemaksuna tasutud 4871,48 eurot.
17.Hageja väitel loobus ta hagist seetõttu, et kostja pakkus hagi vastuses tasaarvestuse võimalust. Kuna tasaarvestamise tulemusel on hageja nõue kostja vastu lõppenud, puudub põhjus kohtumenetluse jätkamiseks.
18.Ringkonnakohus leiab, et ekslik on maakohtu järeldus, et hageja menetluskulu tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda põhjusel, et kostja on pärast hagi menetlusse võtmist hageja 3 (4)
nõude rahuldanud. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus VÕS § 189 järgi lepingu täitmiseks üleantut, s.o 4871,48 eurot, hagejale tagastanud. Seega ei ole hageja kohtumenetluses lepingu tagasitäitmist saavutanud. Samuti ei ole kostja teinud kohtumenetluses tasaarvestust. Kostja viitas vastuses üksnes tasaarvestusavaldusele, mille ta oli hagejale teinud enne hagi esitamist. Katel maksumusega 4296 eurot oli hageja valduses juba enne hagi esitamist. Samuti oli kostja enne hagi esitamist, s.o 18. augustil 2020, tagastanud hagejale 575,48 eurot. Kuivõrd pärast hagi esitamist ei ole kostja teinud ühtegi toimingut hageja nõude rahuldamiseks, ei saa nõustuda maakohtuga, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Sisuliselt oli olukord hagist loobumise ajal sama, kui hagi esitamise ajal ning hageja loobus enda nõudest omal initsiatiivil, mitte põhjusel, et kostja oleks menetluse ajal teinud midagi hageja nõude rahuldamiseks. Seega tuleb TsMS § 168 lg 4 järgi jätta menetluskulud hageja kanda.
19.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saab teha selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
20.Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama, mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus asjas 2-19-15916, p 16 ja 20. aprilli 2016. a otsus asjas 3-2-1-142-15, p 19 jj). Praegusel juhul ei ole maakohus kostja menetluskulu kindlaks määranud. Seega ei määra ka ringkonnakohus rahaliselt kindlaks kostja menetluskulu. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab menetluskulu rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul määruse jõustumisest.
21.Kohtumääruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 433 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.